Üksnes Jumalas on pääste
Jumal ütleb oma rahva kohta: “Otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama Tema maal! Tõesti kui hea ja ilus see on!” (Sk 9:16.17) Lunastatute ülendamine on igavene tunnistus Jumala armust. “Et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.” “Et Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks… taevastele valitsustele ja võimudele ajastute ettemääramise järele, mille Ta teostas Kristuses Jeesuses meie Issandas.” (Ef 2:7, 3:10.11)
Kristuse lunastustöö mõistab Jumala valitsuse õigeks. On selge, et kõikvõimas Jumal on armastuse Jumal. Saatana süüdistused on ümber lükatud, tema olemus paljastatud. Mäss ei saa puhkeda enam kunagi. Patt ei saa enam iialgi tungida universumisse. Kõik on igavesteks aegadeks kaitstud langemise eest. Armastuse eneseohverduse kaudu on maa ja taeva elanikud seotud oma Loojaga lahutamatus liidus. EGW “Ajastute igatsus”
Pidev kasvamine
Seemne idanemine kujutab vaimuliku elu algust ning taime arenemine on kristliku kasvu kaunis võrdkuju. Nii nagu looduses, on ka armus – ilma kasvuta pole elu. Taim kas kasvab või sureb. Nii nagu taime kasv on vaikne ja märkamatu, kuid pidev, on ka kristliku elu areng. Meie elu võib igas arenguetapis olla täiuslik, aga kui Jumala eesmärk meis täitub, toimub lakkamatu edasiminek. Pühitsus on eluaegne töö, nii nagu tuleb juurde võimalusi ja kogemusi ning meie teadmised kasvavad. Me muutume tugevaks, et kanda oma kohustusi, ja meie küpsus on proportsionaalne meie eesõigustega. “Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!” (2Pt 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu lähtub Jumalast
“Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.” (Ps 104:24) Inimese kogu tarkus ja osavus ei suuda anda elu isegi väikseimale elavale looduses. Nii taimed kui loomad saavad elu vaid sellest elust, mida Jumal on andnud.
Samuti sünnib vaimulik elu inimsüdames ainult Jumalast lähtuvast elust. Kui inimene ei “sünni ülalt” (Jh 3:3), ei saa ta osa elust, mida Kristus tuli andma. Jumala tõotus on: “Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid. … Teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.” (Hs 36:26-28) EGW “Tee Kristuse juurde”
Õige elab usust
Usk, mis kinnitas Habakukki ja kõiki jumalakartlikke ning õigemeelseid inimesi noil raske katsumuse päevil, oli sama usk, mis hoiab ülal Jumala rahvast ka tänapäeval. Kristlasest usklik saab pimedaimatelgi hetkedel ja raskeimateski oludes toetuda kogu valguse ja väe allikale. Päev-päevalt saab usk Jumalasse uuendada tema lootust ja julgust. “Õige elab oma usust.” Jumalat teenides ei tarvitse meelt heita, kõhelda ega karta. Issand täidab ülikülluslikult Temale toetuvate inimeste suurimadki ootused. Ta annab neile tarkust nende mitmesuguste vajaduste kohaselt.
Me peame kalliks pidama ja arendama usku, millest on tunnistanud prohvetid ja apostlid – usku, mis haarab kinni Jumala tõotustest ning ootab, et Tema lahendaks asja Temale teada ajal ja viisil. Kindel prohvetlik sõna täitub lõplikult siis, kui meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus saabub kuningate Kuninga ja isandate Issandana. Ootamise aeg võib tunduda pikana, arakstegevad olukorrad võivad rõhuda hinge, paljud, keda usaldati, võivad teekonnal langeda. Kuid öelgem koos prohvetiga, kes püüdis julgustada Juudat enneolematu ärataganemise ajal: “Issand on oma pühas templis, Tema palge ees vaikigu kogu maa!” (Ha 2:20) Pidagem alati meeles rõõmustavat sõnumit: “Nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. … aga õige elab oma usust.” (Ha 2:3.4) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduskuulekus
Jumala käsk on sama püha nagu Jumal ise. Käsk on Jumala tahte väljendus, Tema iseloomu koopia ning jumaliku armastuse ja tarkuse avaldus. Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Raskustes pole sa kunagi üksi
Igal ajal ja kõikjal, kõigis meie muredes ja raskustes, kui tulevik näib tume ning me tunneme end abitute ja üksildastena, saadetakse vastusena usupalvele meie juurde Trööstija.
Olukorrad võivad lahutada meid kõikidest maisetest sõpradest, kuid ükski olukord ega vahemaa ei saa meid lahutada taevasest Lohutajast. Ükskõik, kus me oleme või kuhu läheme, Tema on alati meie paremal käel meid aitamas, toetamas ja julgustamas. EGW “Ajastute igatsus”








