Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Jumala tegevus
Piibel kõneleb meile kõrges ja pühas paigas elavast Jumalast, kes pole tegevusetu, vaikiv ja üksildusse tõmbunud. Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat püha olevust, kes on valmis täitma Tema tahet. Meile nähtamatuks jäävate abiliste kaudu on Ta aktiivses läbikäimises oma riigi iga osaga. Ometi hõivab Tema ja kogu taeva huvi see maailmakilluke ja need inimlapsed, kelle päästmiseks Ta andis oma ainsa Poja. Jumal kummardub sügavale, et kuulda rõhutute ohkeid. Igale siirale palvele vastab Ta: “Siin ma olen.” Ta toetab kurvastatuid ja rõhutuid. Igas meie kiusatuses ja läbikatsumises on Tema ingel lähedal, et aidata. EGW “Ajastute igatsus”
Suhtlemine taevaga
Palve on taeva poolt määratud vahend, et saavutada edu võitluses patuga ning arendada kristlikku iseloomu. Jumalik vägi, mis antakse vastusena usu palvele, teostab paluja hinges kõik, mida ta palub. Me võime paluda andestust patu pärast, Püha Vaimu, Kristuse-sarnast iseloomu, tarkust ja jõudu Tema tööd teha – ükskõik millist tõotatud andi; Tema tõotus on: “Te saate.”
Jumalaga mäel olles vaatles Mooses selle imeväärse ehitise kuju, mis pidi olema Tema au asupaigaks. Jumalaga mäel olles – selles salajases suhtlemispaigas – vaatleme me Tema aulist ideaali inimkonna jaoks. Suhtlemine taevaga on kõikidel aegadel olnud Jumala vahend oma plaanide elluviimiseks oma laste jaoks, avades järk-järgult nende meeltele oma armu õppetunnid. Meetodit, kuidas Ta neid tõdesid jagab, illustreerivad hästi sõnad: “Tema tulek on kindel nagu koit”. (Ho 6:3) See, kes laseb Jumalal end valgustada, sammub justkui koidiku hämarusest keskpäeva täieliku valguse poole. EGW “Apostlite teod”
Jumalik eeskuju andmises
Kuigi patt on rikkunud Jumala täiusliku töö, paistab sellest siiski veel läbi Jumala käekiri. Veel praegugi kuulutab kogu loodus Tema ülevat au. Ainult isekas inimsüda elab enesele. Iga lind ja iga loom teenib omamoodi kedagi teist. Igal puulehel ning rohuliblel on oma ülesanne. Igas puus, põõsas ja lehes tulvab see elujõud, milleta ei saaks elada inimene ega loom; inimene ja loom omakorda aitavad kaasa puu, põõsa ja lehe elule. Lilled pakuvad meeldivat lõhna ja avavad oma ilu õnnistuseks maailmale. Päike särab valgust tuhandete silmapaaride rõõmuks. Ookean, arvutute veesoonte läte, võtab vastu jõgesid kõikidelt maadelt, kuid võtab selleks, et anda. Selle rüpest tõusev udu langeb vihmahoogudena niisutama maad.
Valguseriigis elavate inglite rõõmuks on anda, jagada armastust ja väsimatut hoolt langenud ja ebatäiuslikele inimlastele. Taevased olevused püüavad võita inimsüdameid; nad toovad sellesse pimedasse maailma valgust taevastelt õuedelt; oma õrna ja kannatliku teenimisega mõjutavad nad inimmeeli, et tuua kadunuid nii lähedasse ühendusse Kristusega, kui on neil endil. EGW “Ajastute igatsus”
Ustavus kõiges
Harmooniliselt tugev ja kaunis iseloom kujuneb lihtsate kohustuste täitmisel. Ustavus peaks kajastuma meie elu väikestes ja suurtes asjades. Kohusetunne väikestes asjades ning väikeste headusetegude tegemine toob rõõmu eluteele ja siis, kui meie töö maa peal on lõppenud, ilmneb, et iga ustavalt täidetud väike kohustus on avaldanud head ja mitte iialgi kaduma minevat mõju. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
