Meid ühendab ootus
Oleme pikisilmi oodanud kevadet! Aga oh üllatust kui hingamispäeva hommikul olid lumikellukesed pehme lumevaibaga kaetud ja lõokesedki ei trillerdanud enam põllu kohal. Ometi teame,et kevad ei jää sel aastal tulemata.
Veelgi kindlam on Jeesuse Kristuse tõotus:”Vaata,ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.” (Ilmutuse 22:12) Sellel teemal kõneles hingamispäeval Toomas Lukk.
Külalisesinejad ülistasid Jumalat nii muusika kui lauludega.Mitmes kiituslaulus said kuulajadki ühendada oma hääled eeslaulja Joosepiga.
Koosolekust jäi kõlama mõte,et Jeesuses on lahendus selle patuse maailma probleemidele.
Õndsad olete teie,vaesed,sest teie päralt on Jumala riik!
Õndsad olete teie ,kes te nüüd nälgite,sest te saate küllaga!
Õndsad olete teie,kes te nüüd nutate,sest teie saate naerda! (Luuka 6:20-21)
Ükskõik,kus me sellel planeedil elame,meid liidab Jeesuse taastuleku tõotus ja ootus:” Vaata,ma tulen varsti…”
Noorte palvenädal
Küsiksin Sinult täna, et kui palju Sa sooviksid ja igatseksid elada selles kuningriigis, millest rääkis Jeesus? Täna, vaadates meie planeedi geopoliitilist ning killustunud maailma, tekib tahes tahtmata vähemalt minul üha sügavam sisemine veendumus, et “tahaks ära”. Kuidas on Sinuga? Igal juhul ma kutsun Sind elavalt kaasa mõtlema, lugema, rääkima peagi algaval noorte palvenädalal.
Palvenädala teemaks on “Kõik kuningriigist: täna ja tulevikus.” Dwain N. Esmond, kes on selleaastaste noorte palvenädalaloengute autor, töötas kümme aastat teismelistele mõeldud ajakirja “Insight” toimetajana ning praegu töötab ta Review and Herald’i kirjastuse toimetamise osakonna asedirektorina. Igal juhul on tal meile palju öelda ning julgustan ka Sind sel aastal leidma see aeg, et kellegagi koos neid loenguid igapäevaselt lugeda.
Käesoleva palvenädala pealkirjadeks on “Õnne otsides”, “Selleks ma tulin”, “Väe voog” ja näiteks “Maailma parim sõnum”.
Julgustan, ei, lausa palun Sind, hea noor, sel tuleval nädalal (15-22 märts) leiaksid koha ning aja, kus koos teiste noortega koos lugeda ning arutleda nende vägagi olulisteja julgustavate teemade üle.
Loengu materjalid on saadaval meie koguduse kodulehel (trükitud kujul loengud sel aastal ei tule):
Aitäh ja lugupidamisega,
Andres Ploompuu
AKELi noortejuht
Pikale veninud ootus
See on teema, millest räägivad ja laulavad eeloleval nädalavahetusel meie Tartu külalised.
Tulge ja elage kaasa 15. märtsil kell 11.00!
Võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks
28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.
Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“
Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem. 
Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.
Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“
Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“
Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.
Noortekas “Sõpra tuntakse hädas“
Pühapäeval, 16. veebruaril kogunesid noored kaugemalt ja lähemalt Põltsamaa adventkirikusse, et saada teineteisega sõbraks ning õppida, kuidas hätta sattunud sõpra aidata. Noori tuli kokku ligikaudu 20. Oleme selle eest tänulikud eelkõige Jumalale, kuid ka Tema abilistele, kes sõpru endaga kaasa kutsusid!
Alustasime Jumala kiitmisega laulude ja pillilugude kaudu ning kuulasime ka kõnet. Laulsime ühislaule ning kuulasime ilusat muusikat. Kohal oli ka külalisesineja Tšehhist, kes oli suureks abiks muusikalise osa läbiviimisel. Hele rääkis lugu Priidust, kes oma kunagise sõbra Peetri trahvi tasus ning ta elu rööpasse aitas seada. See jutt ilmestab ka meie sõprust Jumalaga. Küll on hea, et meil on sõber, kes meid alati tahab aidata isegi rohkem, kui me julgeme paluda!
Selleks, et osata enda sõpra hädas aidata, läksime päästeteenistuse majja, kus võttis meid vastu külalislahke päästekomando meeskonnavanem Ants. Ta tutvustas meile päris põhjalikult tuletõrjeautot ja abivahendeid, mida elude päästmisel kasutatakse.
Samuti õpetas Ants, kuidas on võimalik õnnetuse korral elu päästa. Meile näidati võtteid, kuidas uppujat päästa ning õpetati ka jääaugust välja tulemist.
Pärast tuletõrjes käimist ning päästevõtete õppimist tuli end veel natuke harida esmaabi valdkonnas. Selleks esitas Älis erinevaid väiteid ning meie pidime otsustama, kas nõustume temaga või mitte. Selgitusi kuulates sai nii mõnigi asi selgemaks.
Kui tähtis osa – õppimine oli läbitud, saime ühiselt ka toitu nautida. Seegi osa oli hoolikalt ette valmistatud soojade südamete ja töökate käte poolt.
Nüüd kui keha oli kosutust saanud, pani igaüks paberile kirja mõtte sõprusest ning esitas selle kaaslastele. Mõtteid oli erinevaid ja huvitavaid ning kõik vastasid ka tõele.
Leian, et ühiselt veedetud aeg oli tore ning õpitu on meile edaspidi kasulik teadmine mitte ainult sõprade vaid ka ligimeste abistamisel. Usun, et ka neile noortele, kes Jumalat veel hästi ei tunne, oli see koos veedetud aeg meeldejääv. Loodame ja palume, et nad ikka meie koguduse majja tee leiaksid ning saaksid sõbraks ka Jeesusega!
Kaia Kask
Galerii: Advent.ee
Vormija kätes
Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendusest Kristusega
Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.
Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.
Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”
Õpeta mulle oma teed!
See, kes käib Jumala käskude teel, käib koos Kristusega, ning Tema armastuses saab süda rahu. Kui Mooses palus: «Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin Sind,» vastas Issand talle: «Minu pale läheb ühes ja ma annan sulle rahu!»
Prohvetite kaudu öeldakse: «Nõnda ütleb Jehoova: astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga!» (2.Ms.33,13.14; Jer.6,16). EGW “Ajastute igatsus”