Päästmise teadus
Ilmutus Jumala armastusest inimese vastu koondub ristile. Selle täielikku tähendust ei suuda keel väljendada, sulg kirjeldada ega inimmõistus haarata. Kolgata ristile vaadates võime üksnes öelda: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)
Meie pattude pärast risti löödud Kristus, surnuist üles tõusnud Kristus, taevasse läinud Kristus – see on päästmise teadus, mida peame õppima ja õpetama. EGW “Tervise teenistuses”
Tänumeeles
Tänagem Jumalat helgete piltide eest, mida ta on meile näidanud. Kogugem kokku õnnistatud tõendid tema armastusest, et need seisaksid meil alati silme ees: Jumala Poeg, kes jätab oma Isa trooni, katab oma jumalikkuse inimlikkusega, et päästa inimest Saatana võimu alt; tema võit meie heaks, mis avab inimestele taeva, paljastades inimsilmale vastuvõtusaali, kus Jumal ilmutab oma kirkust; langenud inimkond, üles tõstetud viletsuse kuristikust, kuhu patt oli ta paisanud, ja taas ühendusse toodud lõpmatu Jumalaga, läbi teinud jumaliku proovi usus meie Lunastajasse, riietatud Kristuse õigusega, ülendatud tema trooni ees. Need on pildid, mille üle Jumal tahab, et me mõtiskleksime. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ristilöödu
Vaadates ristilöödud Lunastajale, hakkame sügavamalt mõistma ohvri suurust ja tähendust, mille tõi Taeva Kuningas. Lunastusplaan muutub meie jaoks selgemaks ning mõtted Kolgatast äratavad meis innukaid ja pühi tundeid. Meie hinges hakkab helisema tänulaul Jumalale ja Tallele. See kõlab meie huultelt, sest uhkus ja eneseülistus ei saa valitseda inimest, kelle mälus on Kolgata sündmused elavad.
Iga inimese mõtted, kes vaatleb Päästja võrratut armastust, õilistuvad, süda saab puhtaks ja iseloom muutub. Ta saab valguseks maailmale ning peegeldab edasi seda imepärast armastust. Mida enam mõtleme Kristuse ristile, seda veenvamaks saavad meile apostli sõnad: “Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Gl 6:14) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
Ärka tõelisele usule
Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaksime meeles pidama. On olemas selline usk, mis erineb täielikult õigest usust. Jumala olemasolu ja vägi ning tema Sõnas peituv tõde on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa oma südames eitada. Piibel ütleb, et “kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust,” see aga pole õige usk. (Jk 2:19) Kus pole ainult usk Jumala Sõnasse, vaid ka oma tahte allutamine temale, kus süda on loovutatud temale, kus kiindumused on püsivalt temale suunatud, seal on usk – usk, mis toimib armastuses ja puhastab hinge. Sellise usu läbi uuendatakse süda Jumala sarnaseks. Ja süda, mis oma uuendamatuses ei olnud ega saanudki olla Jumala käsule sõnakuulelik, rõõmustab nüüd selle pühade eeskirjade üle ja hüüab koos psalmikirjutajaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” Ja käsu õigus on täidetud meis, kes me “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. (Rm 8:4) EGW “Tee Kristuse juurde”
