Evangeelsed õhtud Tallinna hotellides
LC Stream on otseülekannete seeria, mis mõeldud nii koguduseliikmetele kui inimestele väljaspool. LC Stream toimub Tallinas (28. ja 29. märtsil Tallinki hotellis Sadama 11 ja 30. märtsil Viru hotellis, netis lifeconnect.ee ja advent.ee).
Oodatud on kõik, kes soovivad tulla! Veeda mõnus õhtu sõprade, heade mõtete, tee/kohvi ja suupistetega!
Kohapeal algab programm 19.30, arvutiekraanil otselülituse vahendusel 20.00 ja kestab kuni 21.30.
Teemad:
Reede: Kas Jumal teeb ikka oma tööd? (USALDUS)
Laupäev: Kas peaksin andestama inimesele, kes on mulle haiget teinud? (ANDESTUS)
Pühapäev: Maailma lõpp. Kas tõesti? (LOOTUS)
Peakõneleja on Miroslav Pujic Trans-Euroopa Divisjonist, muu meeskond Eestist.
Tule ise ja kutsu sõber ka kaasa!
Meid ühendab ootus
Oleme pikisilmi oodanud kevadet! Aga oh üllatust kui hingamispäeva hommikul olid lumikellukesed pehme lumevaibaga kaetud ja lõokesedki ei trillerdanud enam põllu kohal. Ometi teame,et kevad ei jää sel aastal tulemata.
Veelgi kindlam on Jeesuse Kristuse tõotus:”Vaata,ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.” (Ilmutuse 22:12) Sellel teemal kõneles hingamispäeval Toomas Lukk.
Külalisesinejad ülistasid Jumalat nii muusika kui lauludega.Mitmes kiituslaulus said kuulajadki ühendada oma hääled eeslaulja Joosepiga.
Koosolekust jäi kõlama mõte,et Jeesuses on lahendus selle patuse maailma probleemidele.
Õndsad olete teie,vaesed,sest teie päralt on Jumala riik!
Õndsad olete teie ,kes te nüüd nälgite,sest te saate küllaga!
Õndsad olete teie,kes te nüüd nutate,sest teie saate naerda! (Luuka 6:20-21)
Ükskõik,kus me sellel planeedil elame,meid liidab Jeesuse taastuleku tõotus ja ootus:” Vaata,ma tulen varsti…”
Noorte palvenädal
Küsiksin Sinult täna, et kui palju Sa sooviksid ja igatseksid elada selles kuningriigis, millest rääkis Jeesus? Täna, vaadates meie planeedi geopoliitilist ning killustunud maailma, tekib tahes tahtmata vähemalt minul üha sügavam sisemine veendumus, et “tahaks ära”. Kuidas on Sinuga? Igal juhul ma kutsun Sind elavalt kaasa mõtlema, lugema, rääkima peagi algaval noorte palvenädalal.
Palvenädala teemaks on “Kõik kuningriigist: täna ja tulevikus.” Dwain N. Esmond, kes on selleaastaste noorte palvenädalaloengute autor, töötas kümme aastat teismelistele mõeldud ajakirja “Insight” toimetajana ning praegu töötab ta Review and Herald’i kirjastuse toimetamise osakonna asedirektorina. Igal juhul on tal meile palju öelda ning julgustan ka Sind sel aastal leidma see aeg, et kellegagi koos neid loenguid igapäevaselt lugeda.
Käesoleva palvenädala pealkirjadeks on “Õnne otsides”, “Selleks ma tulin”, “Väe voog” ja näiteks “Maailma parim sõnum”.
Julgustan, ei, lausa palun Sind, hea noor, sel tuleval nädalal (15-22 märts) leiaksid koha ning aja, kus koos teiste noortega koos lugeda ning arutleda nende vägagi olulisteja julgustavate teemade üle.
Loengu materjalid on saadaval meie koguduse kodulehel (trükitud kujul loengud sel aastal ei tule):
Aitäh ja lugupidamisega,
Andres Ploompuu
AKELi noortejuht
Pikale veninud ootus
See on teema, millest räägivad ja laulavad eeloleval nädalavahetusel meie Tartu külalised.
Tulge ja elage kaasa 15. märtsil kell 11.00!
Võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks
28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.
Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“
Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem. 
Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.
Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“
Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“
Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.
Puud tuntakse viljast
Need, kes Sõna kuulevad ja seda alal hoiavad, kannavad vilja sõnakuulmises.
Hinge vastu võetud Jumala Sõna avaldub heades tegudes. Selle tulemus on näha Kristuse-sarnases iseloomus ja elus. Kristus ütles enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames” (Ps 40:9). “Ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Ja Pühakiri ütleb: “Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud” (1Jh 2:6). EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hinnalisim annetus
Meie tegusid väärtustavad tegelikult meie ajendid — kas häbistades või austades meid. Jumala silmis pole väärtuslikemad need suured asjad, mida kõigi silmad näevad ja kõigi suu ülistab. Rõõmsal meelel täidetud väikesed kohustused, märkamatult antud väikesed annetused, mis võivad inimsilmale tunduda väärtusetuina, on Jumala silmis sageli kõige hinnalisemad. Usust ja armastusest tulvil süda on Jumalale kallim kui kõige hinnalisem annetus. EGW “Ajastute igatsus”
Isa sõrmejäljed
Kui su meeled tunnevad rõõmu selle maailma kütkestavast ilust, siis mõtle uuele maale, kus ei tunta iialgi patu ega surma hävitavat mõju, maale, kus looduse nägu ei tumesta needuse vari. Kujuta ette päästetute kodu ja tea, et see on palju imelisem kui su säravaimgi kujutlusvõime suudab maalida. Jumala mitmekesistes loodusandides näeme vaid tema auhiilguse kahvatut kuma. Kirjutatud on: “Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.”1.Kr 2:9
Poeedil ja loodusteadlasel on loodusest palju rääkida, kuid kristlane oskab maa kaunidusele anda kõrgeima hinnangu, sest ta näeb selles Isa sõrmejälgi ja märkab tema armastust lilles, puus ja põõsas. Keegi ei suuda vääriliselt hinnata mäe ega oru, jõe ega mere tähendust, kui ta ei näe selles Jumala armastuse väljendust inimese suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumal alalhoidjana
Kogu tõde — avaldugu see looduses või Piiblis — on üks tervik.
Tavaliselt tähistatakse mõistega “loodusseadused” seda, mida inimesed on suutnud avastada materiaalset maailma juhtivatest seadustest. Ent kuivõrd piiratud on nende tunnetus ja kui tohutu on valdkond, milles Looja võib tegutseda oma seaduste kohaselt, jäädes surelikule mõistusele täielikult mõistetamatuks!
Loodus teenib Jumalat. Jumal ei tühista oma seadusi ega tegutse nendega vastuolus, vaid kasutab neid pidevalt oma tööriistadena. Loodus tunnistab aktiivsest mõistusest, mis avaldub loodusseadustes ja nende kaudu. Isa ja Poeg tegutsevad looduses pidevalt. Kristus ütles: “Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Joh.5,17).
Jumal on maailmas pidevalt tegev loodu alalhoidjana. Meie süda lööb ja kopsud töötavad mitte seetõttu, et mehhanism on kord käima pandud ja jätkab käiku oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et kõige eest kannab hoolt Tema, kelles “me elame, liigume ja oleme” (Apt.17,28). Temast kõneleb iga meie hingetõmme ja südamelöök. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
