Hingamispäeval looduses
Jumal andis inimestele oma loova väe mälestusmärgi, et nad märkaksid Teda Tema kätetöös. Hingamispäev pakub meile võimalust näha loomistöös Looja au. Ja kuna see on Tema soov, siis sidus Jeesus oma kallihinnalised õpetused looduse iluga. Eelkõige just pühal rahupäeval peaksime uurima sõnumit, mille Jumal on meie jaoks loodusesse kirjutanud. Meil tuleks mõtelda Lunastaja tähendamissõnadele seal, kus Ta neid kõneles – põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, rohu ja lillede keskel. Kui me läheme loodusesse, muudab Kristus oma ligioleku tõeliseks ning räägib meie südamele oma rahust ja armastusest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Pane tähele Jumala tegusid
Jumala väe mõjul kasvab taimestik, ilmuvad lehed ja õitsevad lilled. Ta “laseb tärgata rohu mägedele”. (Ps 147:8) Ta muudab viljakandvaks orud. “Kõik metsloomad…nõuavad Jumalalt oma toidust.” Iga loodolevus, väikseimast putukast inimeseni, sõltub iga päev Jumala ettenägelikust hoolitsusest. Laulja väljendab seda kaunite sõnadega: “Kõik nad ootavad sind… Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!” (Ps 104:20.21.27.28) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Heldemeelsete õnnistus
Kui inimlik kaastunne seguneb armastuse ja heldemeelsusega ning saab Jeesuse Vaimuga pühitsetud, siis võib see teha palju head. Need, kes arendavad heldemeelsust, ei tee üksnes head teistele ega ole õnnistuseks neile, kelle osaks head teod saavad, vaid nad saavad kasu ka endale, kui avavad südame tõelise heldemeelsuse leebele mõjule.
Helde meelsus on taeva meelsus. Kristuse ennastohverdav armastus on ilmnenud ristil. Inimese päästmiseks andis Ta kõik, mis Tal oli, ja seejärel andis Ta ka iseend. Kristuse rist kõnetab iga Päästja järelkäija heldemeelsust. Seal illustreeritud põhimõte on anda, anda. Selline on kristliku elu õige vili, mis ilmneb tegelikus helduses ja heades tegudes. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Lepingumärk Jumala headusest
Missugune armulikkus Jumala poolt! Missugune kaastunne eksliku inimese suhtes, panna suure Jumala ja inimese vahelise lepingu märgiks pilvedesse kaunis kirev vikerkaar!
See sümbol pilvedes peab kinnitama kõigi usku ja usaldust Jumalasse, sest see on Jumala halastuse ja headuse märk inimeste suhtes. Kuigi Jumal oli sunnitud maa veeuputusega hävitama, ümbritseb Tema halastus siiski maad. Jumal ütles, et kui Ta vaatab pilvedes olevat vikerkaart, siis Ta meenutab seda. Ta ei taha, et arvaksime, nagu Ta ealeski unustaks, Ta rääkis vaid inimesega tema keeles, et inimene võiks Teda paremini mõista. EGW “Lunastuslugu”
Päästev usk
Hinge ei saa ravida pelgalt usk Kristusesse kui maailma Päästjasse. Usk, mis toob pääste, ei ole üksnes evangeeliumitõega nõustumine. Tõeline usk võtab Kristuse vastu isikliku Päästjana. Jumal andis oma ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Kui ma tulen Kristuse juurde, siis pean vastavalt Tema Sõnale uskuma, et saan Tema päästvat armu. Elu, mida ma nüüd elan, “seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest”. (Gl 2:20)
Paljud peavad usku veendumuseks. Päästev usk on tehing, mille kaudu astuvad need, kes Kristuse vastu võtavad, Jumalaga lepingusuhtesse. Elav usk tähendab suuremat elujõudu, usaldavat usku, mille kaudu saab hing Kristuse armu läbi jõu võitmiseks. EGW “Tervise teenistuses”
