Petlemma sündmus on ammendamatu teema. Selles peitub “Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavus”. (Rm 11:33) Me imetleme Lunastaja ohvrit, kui Ta vahetas taevase trooni sõime vastu ning austavate inglite seltskonna loomade vastu laudas. Inimlikule uhkusele ja isekusele esitab Tema elu sügava väljakutse. Jumal lubas oma Pojal tulla kibedama võitluse ja hirmsaimate ohtude keskele, selleks et meie laste elutee võiks kulgeda turvaliselt. “Selles on armastus!” Imestage, taevad, ja hämmastu, maa!

Maa vaikib ja taevas kummardub kuulama laulu:
“Au Jumalale kõrges
ja maa peal rahu inimeste seas,
kellest Temal on hea meel!”

Oo, kui inimkond vaid lubaks heliseda endas sellel laulul! Jeesuse sündimisel öeldud sõnad, siis kõlanud viis, peab paisuma ajaloo lõpu eel ja kõlama maailma äärteni. Siis, kui tõuseb Õiguse Päike, kelle tiibade all on paranemine, kõlab sama laul suure hulga huulilt otsekui vete kohin: “Halleluuja, meie Kõikväeline Jumal on võtnud kuningliku valitsuse enda kätte”. (Ilm 19:6) EGW “Ajastute igatsus”

Piiratud inimmeel ei suuda täielikult haarata Igavese Jumala olemasolu, väge, tarkust ja tegusid. Piiblist loeme: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigekõrgema täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad – mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald – mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!” (Ii 11:7-9) Ka kõige sügavama mõistusega inimesed maa peal ei suuda täielikult mõista Jumalat. Inimesed võivad pidevalt uurida ja aina juurde õppida, kuid ikka laiub ees piiramatu teadmisteväli. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Meie taevane Isa ootab, et pidulikult anda meile oma õnnistuse täius. Meie eesõigus on külluslikult juua piiritu armastuse allikast. Kui imelik, et me palvetame nii vähe! Jumal on valmis ja tahab kuulda ka oma kõige silmapaistmatuma lapse siirast palvet ja sellegipoolest oleme väga tõrksad oma soove talle avaldama. Mida võivad küll taeva inglid mõelda vaestest, abitutest inimolevustest, kes on altid kiusatustele ja ometi paluvad nad nii vähe ja neil on nii pisut usku, kuigi Jumala piiritult armastav süda sirutub nende poole, valmis andma neile enam, kui nad oskavad paluda või mõtelda. Inglid armastavad kummarduda Jumala ees, neile meeldib olla tema läheduses. Nad peavad Jumalaga lävimist oma suurimaks rõõmuks; sealjuures maa lapsed, kes vajavad nii palju seda abi, mida võib anda üksnes Jumal, paistavad olevat rahul ilma tema Vaimu valguseta, tema läheduseta.

Ilma lakkamatu palve ja usina valvamiseta varitseb oht muutuda ükskõikseks ja õigelt teelt kõrvale kalduda. Vaenlane püüab pidevalt tõkestada teed armuaujärje juurde, et me tõsise palve ja usu läbi ei saaks armu ega jõudu kiusatusele vastu seista. EGW “Tee Kristuse juurde”