Lõikustänu hingamispäeva mõtted ja tegemised
“Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” Matteuse 13, 31-32.
Jutlus viis mõtted aednikule, kes seemneid maha pannes mõtleb täisjõus taimele, jättes talle vastavalt ruumi. Jumal vaatab iga inimest kogu tema potentsiaaliga ja igatseb näha tema vaimulikku kasvamist ja edenemist temale ettenähtud suurusjärku. Piibel räägib maailma lõikusajast, mida nimetatakse ka kohtuks, mil Jumal vaatab üle igale inimesele antud talentide kasutamise.
Selle kauni hingamispäeva tegid veelgi kaunimaks koguduse tänusõnad oma pastorile ja ühised palved, sest tegemist oli ka pastori tunnustamise päevaga.
Õhtupoolikul oli aga üle aegade kõige vahvam noortekas üldse. Kuulsin sellist hinnangut mitmest suust ja arvan ise ka samamoodi. Eistvere pargis tutvusid noored, hästi noored ja pisut vanemad sügiseses looduses erinevate taimedega, mängiti mänge, peeti piknikku ja harjutati mõõgadrilli. Kui keegi ei tea, mida mõõgadrill tähendab, võib tulla järgmisele noortekale, siis saab teada. Jälgige reklaami!
Noortekas “Kuldne sügis”
Koguneme laupäeval, 11. oktoobril kell 14.00 Põltsamaa adventkiriku ees. Teeme piknikulaadse väljasõidu loodusesse, seega riietuda vastavalt ilmale. Üritus toimub iga ilmaga, sihtpunktis on varjualune koos küttekoldega. Tule kohale ja võta sõber ka kaasa! Peatse kohtumiseni!
Ühe loo seitse õppetundi
Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.
Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).
Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.
Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.
Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.
Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.
Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.
Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”
Nüüd on tänu toomise aeg
Tänu Jumalale, et “Talvele vastu” oli järjekordselt suviselt päikeseline. Tänu Jumalale, et oli palju head, millest osa saada! Tulgem siis tänulike südametega tänukontserdile Põltsamaa adventkirikusse laupäeval, 20. septembril kell 11 hommikul! Ootame!
Kuidas meil “Talvele vastu” oli ja on
Ülemaailmsel adventkirikul on mitmed abiorganisatsioonid ning abistamistöö on ka muidu levinud. Kui me esimest korda Põltsamaal heategevusüritust kogu perele „Talvele vastu“ kavandasime, võtsime me malli Soomest, kuid me ei kopeerinud seal tehtavat. Meil ei olnud selliseid võimalusi. Me võtsime üle need ideed, mis meile sobisid, ning seejärel vaatasime isekeskis üksteisele otsa ja küsisime endalt, mida meie oskame ja saame. Me oleme siiani olnud igal aastal arenemas ja muutumas. Millestki oleme loobunud, midagi oleme lisanud.
„Talvele vastu“ ettevalmistamisel jagub tööd aastaringselt. Meile on abi pakkunud partnerid nii Soomest kui Rootsist, nii oma kirikust kui teistest organisatsioonidest, rääkimata mitmetest Põltsamaa inimestest, kes aiasaadusi ja riideid annavad. Siinkohal suur tänu kõigile kaasaaitajatele! Abi jagamine on samuti pidev ja aktiivne töö. „Talvele vastu“ lõppedes pole kunagi lauad kraamist tühjaks saanud. Ometi on lõpuks kõik asjad oma koha ja kasutuse leidnud. Muidugi on „Talvele vastu“ eelsed nädalad eriliselt kiired – ega siis korraldajatel muuks eriti aega ei jää.
Ürituse üldisel ettevalmistusel hoidsid silma peal Eha ja Vello Põldaru, aga igal valdkonnal oli koordinaator omast majast, s.t. Põltsamaa adventkoguduse inimeste hulgast. Lisaks oli linnainimeste seast palju abilisi: riideid välja panemas ja pärast telki kokku panemas, päästemaskotiks olemas, tervisetelgis askeldamas. Põltsamaa algklasside maja õpilasomavalitsuse lapsed viisid läbi mänge ja tegevusi. Ma olen õnnelik ja südamest tänulik, et meie linnas ja ümbruskonnas on sellised fantastilised inimesed. Mõned neist on olnud abiks lausa igal aastal ning võtnud „Talvele vastu“ oma südameasjaks. Kaugemalt on spetsiaalselt selleks puhuks alati kohale sõitnud juuksur Anneli.
Sel aastal toimus „Talvele vastu“ kuuendat korda. Ootasime adventkiriku aeda külla kõiki Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimesi, eriti neid, kes tõesti abi vajasid ja vajavad, kuid ka neid, kes soovisid lihtsalt mõnusalt aega veeta, sest niisama melu keskel olla ja hilissuve nautida oli samuti tore.
Ilm on olnud kõigi kuue „Talvele vastu“ ajal suurepärane – tänu Jumalale! Uuendusena oli sel aastal esimest korda kohvitelk, kus sai jalga puhata, viljakohvi, taimeteed või morssi juua ning küpsist süüa. Kuigi me oleme igal aastal eriliselt valmistunud, et lastel oleks huvitav, siis sel aastal kutsusime lastega pered aeda juba tund aega enne ürituse ametlikku avamist. Lastega perede varasem tulek hajutas natuke inimeste voogu ja riiete vaatamiseks oli rohkem ruumi.
Kui palju meil külalisi käis, ei oska täpselt öelda. Üle kedagi ei loetud. Kuulsin hinnangut, et võis olla umbes viissada külalist. Samas usun, et riideid sai veelgi rohkem inimesi. Kuulsin, kui inimesed ütlesid, et nad viivad selle või tolle asja kellelegi sugulasele või tuttavale. Lisaks oli sel aastal meil võimalus „Talvele vastu“ raames ka koolides koolitarbeid ja muud vajaminevat jagada.
Tänavu olid meil külas Soome kogudusekaaslased-partnerid, kes on seal pikki aastaid olnud abistamistööga seotud. Nad tulid spetsiaalselt vaatama, kuidas meie siin toimetame. Kui ma küsisin, kas see, mida nad siin nägid, oli nende ootustele vastav või erinev, siis nad ütlesid, et nad ei osanud nii paljut siit oodata. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kui meie Soome eeskuju oligi puhtal kujul abistamise üritus, siis „Talvele vastu“ on kujunenud vabamaks ja seltskondlikumaks.
Me jäime rahule sellega, et oli päris palju neid, kes meile külla tulid. Loodetavasti suutsime me neile rõõmu pakkuda. Kõige rohkem olen rahul, kui inimesed tulevad tänukontserdile Jumalat tänama. Viie tuhande mehe söötmise järel sai Jeesusest väga nõutud tegelane, inimesed käisid tal järel, et ta neid jälle leivaga varustaks, aga Jeesuse südamesoov oli anda neile ka „rooga, mis püsib igaveseks eluks“.
Head mõtted
Loodu kaudu saame tuttavaks Loojaga. Loodus on suurepärane õpperaamat, mida meil tuleb koos Pühakirjaga kasutada selleks, et õpetada teistele Jumala iseloomu ning juhtida kadunud lambad tagasi tarasse. Kui Jumala kätetööd uuritakse, toob Püha Vaim meeltesse veendumuse, mis ei ole loogilise arutluse tulemus, aga kui mõistus ei ole liiga nüri Jumala tundmiseks, silmad liiga tuhmid Tema nägemiseks, kõrvad liiga kurdid Tema hääle kuulmiseks, siis taibatakse asjade sügavamat tähendust ja kirjutatud Sõna vaimulikud tõed vajutatakse südamesse.
Loodusest võetud õppetundide lihtsus ja ehedus annab neile ülima väärtuse. Kõigil on vaja sellest allikast pärinevat õpetust. Looduse ilu juhib iseenesest hinge eemale patust ja ilmalikest asjadest ning suunab puhtuse, rahu ja Jumala poole. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Palvenädal 2.-9. november 2019
Meil peab olema aeg, mis on eraldatud mõtisklemiseks ja palveks ning vaimuliku kosutuse saamiseks. Me ei hinda palve väe ja tõhususe väärtust nii nagu peaksime. Palve ja usk teevad seda, mida mitte ükski vägi maailmas ei suuda korda saata. Meid asetatakse harva kaks korda igas suhtes samasugusesse olukorda. Meil on pidevalt uued stseenid ja me peame läbima uusi katsumusi, kus eelmine kogemus ei pruugi olla piisav teejuht. Meil peab olema pidev valgus, mis tuleb Jumalalt. EGW “Tervise teenistuses”
Jumal on alati igatsenud oma loodolevustega suhelda. Enne kui patt siia maailma tuli, kõneles ja kõndis Jumal Aadama ja Eevaga Eedeni aias. Pärast langemist ei olnud see enam võimalik, sest patused inimesed ei oleks Tema jumalikku ligiolu välja kannatanud. Soovist meid mitte hüljata lõi Jumal uue viisi, kuidas anda edasi oma eriline sõnum juhiste, hoiatuste, noomituste ja meeldetuletustega Tema armastusest – prohvetlikult kuulutamise vaimuanni. Jumala prohvetid on nii olulised, et Piibel kinnitab meile: „Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.“ (Am 3:7) Selle palvenädala teema on „Ustav Tema prohvetitele“ ja kogu nädala kestel uurime tähtsaid küsimusi, mis puudutavad seda imekspandavat andi, kaasa arvatud sellised küsimused: miks saatis Jumal oma prohvetid, mis sundis prohveteid oma sõnumit edasi andma, mis on tõelise prohveti tunnused, kuidas peaksime prohvetlikku sõna tõlgendama ja nii edasi. Neis loengutes juhivad meid selle tähtsa teema üle arutamisel Marcos ja Claudia Blanco. Nädala võtab kokku Ellen White’i tekst pealkirjaga „Prohveti sõnum Jumala lõpuaja rahvale“, milles ta rõhutab Piibli kui ainsa usu ja tegude aluse rolli. Ma julgustan sind palvenädala igal päeval uurima ja palvetama. Olen kindel, et Jumal õnnistab meid rikkalikult, kui koguduseperena kokku saame ja keskendume Tema peatse tuleku ootuses Tema prohvetite ustavusele.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Usk Jumala tõotustesse
Kes iganes Jumala tõotused usus vastu võtab, leiab andestuse. Issand ei hülga mitte kunagi ühtki tõeliselt kahetsevat inimlast. Ta on andnud tõotuse: “Haaraku ta kinni minu väest, et tal võiks olla rahu minuga; siis saab ta rahu minuga.” (Js 27:5 ingl. k.) Samas innustab ja julgustab Ta: “Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole, siis halastab Tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks!” (Js 55:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hindamatu vesi
Jeesus teadis inimhinge vajadusi. Hiilgus, rikkus ja au ei saa rahuldada südameigatsust. “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde.” (Jh 7:37) Rikas, vaene, ülem ja alam on võrdselt teretulnud. Ta lubab vabastada vaevatuid, lohutada kurbi, anda lootust argadele. Paljud kuulajad leinasid oma pettunud lootusi, paljude hinges olid sügavad haavad, paljud püüdsid rahuldada rahutut igatsust selle maailma asjade ja inimeste austusega, kuid kõigele vaatamata leidsid nad end ühel hetkel pragunenud kaevu äärest, kust ei saanud kustutada janu. Rõõmsa elevuse keskel tundsid inimesed end tühjade ja kurbadena. Ootamatu üleskutse: “Kui kellelgi on janu,” äratas nad nukrusest ja järgnevad sõnad sütitasid uue lootuse. Püha Vaim avas väljaöeldud sümboli, milles nad nägid võrratut pääseteed.
Kristuse kutse janunevatele hingedele kõlab täna meile. See kõlab veel tungivamalt kui tookord lehtmajade püha viimasel päeval. Allikas on avatud kõigile. Vaevatutele ja koormatutele pakutakse igavese elu värskendavat vett. Jeesus hüüab: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu.” “Kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” “Aga, kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.” (Ilm.22:17; Joh.4:14) EGW “Ajastute igatsus”