Kaheteistkümnes laste laulupäev oli Põltsamaal
Pühapäeval, 8. juunil peeti taas igasuvist laste laulupäeva, mis oli järjekorras juba kaheteistkümnes. Seekordne laulupäev kutsus lapsed, vanemad ja külalised Põltsamaa kultuurimajja.
Laste laulupäeva on alati peetud vahetult pärast kooliaasta lõppu juuni alguses. Seekord kujunes ettevõtmine osa laste jaoks kahepäevaseks: möödunud suvel algatatud lasteorkester pidi enne pühapäevast kontserti kokkumängimist harjutama; nii oligi Põltsamaa adventkoguduse maja siginat-saginat täis juba laupäeva pärastlõunal. Peale harjutust olid lapsed kutsutud perekond Soosaare juurde, kus sai mängida palli, küpsetada lõkkel saia ja üle pika aja ka juttu ajada.
Pühapäeva esimene pool kulus laulu- ja pilliharjutustele, kontsert Põltsamaa kultuurimajas algas 14.00. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Eesti Liidu lastetöö juht Madli Vahtramäe tervitas kontserdi alguses kõiki esinejaid ja kuulajaid ning kutsus laste laulupäeva idee algataja ja idee elluviija Marjam Kalmuse mälestuseks vaikushetke pidama.
Kontserdil sai nautida nii mudilas- kui lastekoori laule, soololaulu, luuletusi ja ka orkestri- ja instrumentaalpalasid. Sõnaga rikastas kontserti Mervi Kalmus, kes võttis oma sõnumi aluseks Ellen Niidu „Suure maalritöö” idee ja innustas lapsi kaasa mõtlema, mis värvi võiks olla roostes mündid ja murelik südametunnistus. Mervi julgustas kuulajaid mure ning ebaõnnestumiste ajal Jeesuse poole pöörduma, et Tema teeks südametunnistuse jälle valgeks ja puhtaks.
Kontserdi lõppedes tänati korraldusmeeskonda, Põltsamaa kogudust ja tarmukaid lapsi. Kolmeteistkümnes laste laulupäev toimub 2015. aasta juuni alguses – kus, see pole veel teada.
Kontserdi videosalvestust vaata siit.
Allikas: Meie Aeg
Kogudusevanemate retriit 2014 pani alguse väärt tavale
Möödunud nädala lõpus, 6. ja 7. juunil olid kõik adventkoguduste kogudusevanemad palutud Põltsamaale Kuuri tallu retriidile. Sõna retriit tuleb inglise keelest ja tähendab tagasitõmbumist või omaette olemist.
Kokkutulemise eestvedaja Ivo Käsk sõnas, et kogudusevanem on koguduse juht koos koguduse pastoriga ja ta on kohaliku koguduse võtmeametnik. „Kõik muud osakonnad – noored, lapsed, naised, laekurid, sekretärid – tegelevad oma vastavate ametnikega ja koguduse vanemad on jäänud teenimatult unarusse,” ütles Ivo. „Meie koguduses on pastorite ühendus, mille ülesanne on hoolt kanda pastorite ja koguduse vanemate ametialase ja isikliku edenemise eest. Antud retriit oli üks samm selle ülesande täitmise suunal,” lisas Ivo, kes on lisaks koguduste liidu esimehe ametipostile pastorite ühenduse sekretär Eestis.
Seekordne ja ühtlasi esimene omalaadne retriit algas reede õhtul kogunemise ja seejärel saunaskäiguga. Laupäeval oli tavapärane õppetükitund, jumalateenistus ja pühaõhtusöömaaja teenistus. Pärastlõunal räägiti erinevatel kogudusevanemate ja ka liidu pastorite töökorraldust puudutavatel teemadel. „Arutasime, milleks vajatakse kogudusevanemat. Pärast rääkisime pastorite töökorraldusest. Päeva lõppedes täitsid kogudusevanemad tagasisidelehe, millel oli korduvalt märgitud, et neid huvitab, kuidas võiks paremini välja näha pastori ja kogudusevanema koostöö,” ütles Ivo aruteluteemade kohta.
Eesti adventkogudustes on kogudusevanemaid kokku 25, retriidil osales neist 18. Kogudusevanemate hulgas on ka emeriitpastoreid. Neist kaks, Viktor Noginovski ja Mart Vari (mõlemad Viljandi koguduses), olid samuti Kuuri talus kohal.
Pikemalt loe Advent.ee leheküljelt http://advent.ee/artikkel/68229/kogudusevanemate-retriit-2014-pani-alguse-vaart-tavale/
Laste üritused suvel
Põltsamaa linn on sel aastal eriliselt õnnistatud, sest tänavu toimub just siin üle-eestiline laste laulupäev. 8. juunil kell 14 ootame Põltsamaa Kultuurikeskusesse kõiki, kes vahetust ja siirast lastelaulust ja pillimängust lugu peavad, sest kontserdil laulavad mudilaskoor, lastekoor, solistid ja ansamblid ning mängib lasteorkester.
Sõna jagab Põltsamaal koolis käinud Mervi Kalmus.
Täpselt kuu aja pärast, 8. juulil, alustab Laiusel lastelaager ning kestab 10. juulini. Tegemist on traditsiooniliselt laste poolt väga hinnatud laagriga, kus on alati olnud palju meisterdamist, laulmist, väljasõite ning haaravaid mänge ja liikumist. Laagri kavasse on kuulunud ka vaiksemad palvuse hetked, mil on tutvust tehtud mõningate piiblijuttudega. Sel aastal on plaanis panna piiblijutud loomingulisse võtmesse nii, et mõned neist saaksid ka filmitud. Kes soovib, saab kindlasti liikuvale pildile! Kuigi tavaliselt on selles laagris olnud suuremas osas lapsed väljaspoolt kogudust, ootavad korraldajad heameelega kõiki, ka koguduse lapsi. Olgu siin ka kontakti võtmiseks telefon 55537998 ja meiliaadress hele.kulp@advent.ee.
Rahu ja rõõm teenimises
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlikest motiividest, väljastpoolt kohustusi, on ebakindel, tasakaalutu, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ning mure. Kuid Jumala teenimine toob rõõmu ja rahulolu, kristlast pole jäetud käima ebakindlatel radadel, teda pole jäetud asjatute murede ega pettumuste saagiks. Kuigi me ei saa osa selle elu naudingutest, võime siiski olla rõõmsad, vaadates tulevasele elule. Juba siin võivad kristlased rõõmustada ühenduse üle Kristusega; nad võivad osa saada tema armastuse valgusest ja tema läheduse alalisest troostist. EGW “Tee Kristuse juurde”
Elu läbi surma
Kristus kirjeldas tulevikku näitega loodusest, mida jüngrid mõistsid. “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,” lausus Ta, “kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!” (Jh 12:24) Kui tera langeb mulda ja sureb, siis tärkab uus taim, mis kannab vilja. Samuti pidi Kristuse surm kandma vilja Jumala riigile. Jeesuse surma tulemuseks pidi olema elu. Aastast aastasse kanduvad põllumehe teraviljavarud edasi tänu sellele, et ta justkui matab parima osa teraviljast maha. Teatud aeg on seeme varjul mulla all. Jumal hoolitseb selle eest. Siis ilmub oras, seejärel viljapea ning lõpuks vili pea sees. Kuid kasv saab toimuda ainult siis, kui tera esmalt maha maetakse.
Mulda maetud seemnest kasvab uus vili, mis hiljem omakorda maha külvatakse. Nii seeme paljuneb. Sarnaselt kannab Kristuse surm Kolgata ristil vilja igaveseks eluks. Tema ohvri viljana elavad lunastatud kord igavikus.
Nisutera, mis jääb mulda panemata, ei kanna vilja. See jääb üksi. Kristus oleks võinud, kui Ta oleks soovinud, säästa ennast surmast. Kui Ta oleks seda teinud, poleks Ta saanud tuua Jumala juurde poegi ja tütreid. Ainult elu ohverdades võis Ta anda elu inimkonnale. Ainult põrmu langedes, surres, võis Ta saada seemneks tohutule lõikusele, mis kogub kõigist rahvahõimudest, suguharudest ja rahvastest lunastatud Jumalale.
Selle tõega sidus Kristus õpetuse enesesalgamisest: “See, kes oma elu armastab, kaotab selle; aga kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab seda igaveseks eluks.” (Jh 12:25) Kõik, kes tahavad Kristuse kaastöölistena vilja kanda, peavad esmalt põrmu langema ja surema. Elu tuleb anda maailma vajaduste põllumaale. Enesearmastus ja isiklikud ambitsioonid peavad kaduma. Kuid enesesalgamise seadus on enesesäilitamise seadus. Põllumees säilitab oma vilja, kui ta külvab selle maha. Sama on inimese eluga. Anda tähendab elada. Elu, mida tahetakse säilitada, tuleb täielikult pühendada Jumala ja kaasinimeste teenimisele. Need, kes on Kristuse pärast selles maailmas valmis eneseohverdamiseks, säilitavad end igaveseks eluks. EGW “Ajastute igatsus”
Lõikustänu jumalateenistus 12. oktoobril kell 11.00
“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17.18)
Iga seeme kannab oma vilja. Õigetes tingimustes külvatud seeme areneb eluks taimes. Kadumatu Sõna seeme, mille hing usu kaudu vastu võtab, toob esile iseloomu ja elu, mis sarnaneb Jumala elu ja iseloomuga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
