Noorteklassi remont
Veebruarikuu eelviimaseks nädalavahetuseks valmis kauaoodatud noorteklassi remont. Pildid räägivad ise.
Kas see on lõpp?
Viimatisel noorteõhtul oli käsiteldavaks surma teema. Räägiti lugusid elust enesest ning tõstatusid mõned küsimused. Kõige suuremaks probleemiks jäi see, miks vahel juhtub, et noored ootamatult surevad.
See “miks” jäi sedakorda vastamata, kuna keskenduti surnute olukorrale: mida kujutab endast “hing”, kas surnutel on mingit teadlikkust ja millal üldse võib inimest lugeda surnuks.
Piiblit lugedes leidsime, et surnud on tõepoolest surnud ega võta osa millestki sellest, mis elavate juures toimub. Sõnal “hing” on mitu tähendust – üks neist tähistab inimest kui tervikut -, kuid mitte ühelgi juhul ei ole võimalik, et hing eraldi kehast omaks mingit tunnetust või teadmist.
Siit tulenes väga tõsine hoiatus mitte tegeleda n.-ö. surnute vaimudega, taldrikukeerutamisega või muu taolisega, sest nii tehes võetakse ühendust kurjuseinglitega ning need saavad inimesi seeläbi eksitada ja oma mõju alla võtta.
Kas surmaga ongi siis kõik? Selgus, et siiski mitte, sest tuleb aeg, mil toimub ka surnute ülestõusmine.
Edasi pidime tõdema, et pisut üle aasta kestnud noorteõhtutega on tõepoolest lõpp, kuid selle asemel algab seitsmenädalane kursus Avasta Kristlus, mis lõpeb ühise reisiga. Niisiis, selle asemel, et kord kuus noorteõhtul kokku saada, on asja kokkutulemiseks igal nädalal. Jälgi reklaami!
Piibli -ja Pallipäevad 2011
11.-13. veebruaril toimusid Viljandis selleaastased Piibli -ja Pallipäevad.
Reede õhtul hakkasid esimesed saabujad juba enne pimedaks minemist kohale jõudma. Õhtu algas kell 20.00 ning seda viisid läbi Valga noored. Oli ettekandeid, näidendeid, laule ja palju muud. Hingamispäeva hommikul pärast hommikusööki algas õppetükitund, kus väiksemate laste grupid läksid omaette ning ka kohapeal moodustasime hulga väikseid gruppe. Saime küsimused aruteluks ning ajalimiidi lõppedes läksime koosolekuga edasi. Muusikaga kaunistasid koosolekut Põltsamaa noored, kõnelejaks oli külaline Lätist.
Pärastlõunal hakkasid vaimsed võistlused, ehk piibliviktoriin. Lisaks tehnilistele viperustele oli ka võistlejate vaimustus ning aplausid tagasihoidlikumad kui eelmine aasta. Viktoriin põhines aga Korintose 1. ja 2. raamatul. Esimest kohta jäid jagama Tallinn 1 ning Tartu, Põltsamaa jäi tublile teisele kohale. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Õhtul kell 18.00 hakkasid füüsilised võistlused, ehk võrkpall, jagunenud olime 4. alagruppi ning Põltsamaa oli suutnud jällegi välja panna 2 võistkonda. Mängud jätkusid pühapäeva lõunani ning võitjana väljus tulest Soome tiim Urhod. Põltsamaa 1 oli jälle tubli 2. koht. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Üldkokkuvõttes esinesid Põltsamaalased edukalt, igati tubli esimene koht! 😉 Üldarvestuses jäi teiseks Viljandi ning kolmandaks Rootsi meeskond. Võit tuli magus ning järgmine aasta tuleb jällegi asuda tiitlit kaitsma 😉
Nagu öeldud, oli palju ka väliskülalisi, soomlasi, rootslasi, inglasi, austerlasi..loe veel http://advent.ee/artikkel/33982/ppp-ullatas-uute-noorte-ja-rahvusvahelise-osalusega/
Kohtumiseni järgmisel aastal!
Läbi tuisu Jõhvi poole
Põltsamaalased plaanisid juba pikemat aega appi minna Jõhvi kirikut ehitama. Lõplikuks kuupäevaks jäid 30. ja 31. jaanuar. Üks meeskond pidi jääma üheks, teine kaheks päevaks. Juba reedel algas Põltsamaal lumemöll pihta. Laupäeval olid maakohtades teed kinni tuisanud ning välja pääsesid vähesed. Sellise ilma kohta öeldakse, et “peremees ei aja koeragi välja”. Töömehed olid oma sõna andnud ja nii ei jäänudki muud üle, kui pühapäeva hommikul läbi tuisu ja sügava lume ette võtta jalgsimatk autoga läbitavate teede poole. Linnainimesed said ühe autoga varem starditud, jalgsi liikuvatele maameestele tuli auto linnast järgi ja lõpuks olid kõik soovijad Jõhvi poole teel. Õnneks möödus teekond Jõhvi viperusteta ja 3 naist ning 6 meest jõudsid edukalt töökohale.
Jõhvis võttis meid vastu kohalik pastor ja töödejuhataja Viktor Nõmmik. Alustuseks tutvustas ta meile maja ja küsis kõigilt, mida nad teha oskavad ning siis pani meid tööle. Igaüks sai lõpuks jõukohase töö. Kes tegi süüa, kes pahteldas, krohvis, pani soojustusplaate seina või ehitas vaheseinu tubadele. Peale õhtusööki asus üks autotäis kodu poole, teine meeskond jätkas tööd hilisõhtuni.
Hommikul äratas Viktor meid lausega: “Mehed, vennad, on aeg tõusta!” Sõitsime tööpostile, sõime hommikust ja asusime oma tegemisi edasi tegema. Õhtupoolikul, kui oli aeg kodu poole teele asuda, tuli Guido järsku lagedale teatega, et ta jääb tööle kuni nädala lõpuni.
Toidud olid väga maitsvad ja tööd jätkub veel piisavalt. Kõiki, kellel süda kutsub aitama, on Jõhvi alati oodatud! Nähes seda suurt tööd, mis on kiriku ehitusel juba tehtud, võisime öelda, et see on olnud suur Jumala õnnistus ja abi.
Palju jõudu ja tarkust meediakiriku ehitamisel armas Jõhvi kogudus!
Isa töö meis
«Mina olen tõeline viinapuu,» ütles Kristus. Selle asemel, et võrrelda end kauni palmi, uhke seedri või tugeva tammega, võrdles Ta end toe külge klammerduva viinapuuga. Palm, seeder ja tamm seisavad püsti ilma toeta, kuid viinapuu põimub võre ümber ja sirutub nii ülespoole. Sarnaselt oli Kristus inimesena sõltuv jumalikust väest. «Mina ei või iseenesest ühtki teha,» oli Ta öelnud (Joh.5,30).
«Minu Isa on viinamäe Aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab.» Ehkki oks on pealtnäha viinapuuga ühenduses, võib elav ühendus tüvega puududa. Siis ei toimu ka kasvu ja viljakandmist. Sarnaselt võib inimesel olla näiline ühendus Kristusega, kuid elav ühendus Temaga puudub. Inimesed saavad koguduse liikmeteks oma usu tunnistamise põhjal, ent nende iseloom ja käitumine näitavad, kas nad on tegelikult ühenduses Kristusega. Kui nad ei kanna vilja, on nad kärbuvad oksad.
«Ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab (kärbib), et see kannaks rohkem vilja.» Kaheteistkümnest jüngrist, kes olid Jeesust järginud, tuli üks kui kuivanud oks kõrvaldada. Ülejäänuid pidi kärbitama kibedates läbikatsumistes. Kärpimine teeb küll valu, kuid nuga on Isa käes. Ta ei tegutse hoolimatu käe ega ükskõikse südamega. Oksad, mis kaarduvad maani, tuleb lahti lõigata maiste tugede küljest, kuhu nende väädid klammerduvad. Nad tuleb suunata ülespoole, et nad leiaksid tuge Jumalas. Samuti tuleb kärpida üleliigselt lopsakat lehestikku, mis röövib viljade valmimiseks vajaliku elujõu. Kõrvaldada tuleb ka vesikasvud, mis takistavad Õiguse Päikese tervendavate kiirte juurdepääsu. Aednik lõikab ära kõik selle, mis takistab viljakust. EGW “Ajastute igatsus”
Usu ja elu kooskõla
Paljud peavad end kristlasteks lihtsalt sellepärast, et nad on nõus teatud usuliste õpetustega. Kuid nad ei rakenda tõde ellu. Nad ei ole tõde uskunud ja armastanud, sellepärast pole nad saanud jõudu ja armu, mida tõde pakub. Inimesed võivad tunnistada, et nad usuvad tõde, kuid kui see ei muuda neid lahkeiks, kannatlikeks ja taevalikult meelestatuiks, saab see needuseks kõigepealt inimesele endale ja tema mõju kaudu kogu maailmale.
Kas peaksime avaldama muljet?
Pole vist eriti palju inimesi, kes on looduses näinud metsise, tedre või nepi mängu. Mängivad isaslinnud ja mängu eesmärk on emastele muljet avaldada, et sobiv paariline leida. Eks inimestegi seas kohtab sellist “mängu”, kuid siin on ampluaa märksa laiem ja ei hõlma mitte ainult maskuliinsemat poolt. Sageli otsitakse tähelepanu ka lihtsalt tähelepanu enese pärast. Kes uhkeldab oma autoga, kes mingi ekstreemse tegevusega, kes veel millegagi. Kummalisel kombel võib ahvatlust silma torgata kohata ka religiooni valdkonnas. Mäejutluses räägib Jeesus Kristus näiteks andide jagamisest ja palvetamisest, mis teenis eesmärki näida oma kaaslastest pühamana. Mida Jeesus sellisest “muljetamisest” arvas, sellest õpime hingamispäeval 24. augustil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
