Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kosutav allikavesi
Kristust ei tohi peita südames nagu ihaldatud püha, kallist varandust, et seda saaks nautida ainult selle omanik. Kristus peab meie sees olema nagu veeallikas, mis voolab igavesse ellu, kosutades kõiki, kes meiega kokku puutuvad. “Jeesus kostis: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”” (Jh 4:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Sõnal on vägi
Jumala sõnad on seemned. Igas seemnes on idanemise vägi. Sellesse on kätketud taime elu. Nii on ka Jumala sõnades. Kristus ütleb: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” (Jh 6:63) “Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu.” (Jh 5:24) Jumala Sõna igas korralduses ja tõotuses on vägi, jumalik elu algus, mille abil täidetakse korraldus ja viiakse täide tõotus. See, kes usu kaudu võtab vastu Sõna, võtab vastu Jumala elu ja iseloomu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Armastus tegutsemas
Olla ilma Päästjata tähendab olla tuulest aetuna tormisel merel. Paljud Jeesuse sõnad ja teod näivad piiratud inimmõistusele haaramatud, kuid igal sõnal ja teol on kindel koht lunastustöös. Kui me suudaksime mõista Jumala plaane, mõistaksime, et kõik, mis Tema ütleb või teeb, on tähtis, täiuslik ja kooskõlaline.
Kuigi me praegu ei suuda mõista kõiki Jumala töid ja teid, võime me ometi näha Tema suurt armastust. See, kes elab käsikäes Jeesusega, hakkab mõistma paljutki Jumala plaanidest. Ta hakkab tundma armu, mis noomib, paneb proovile iseloomu ja avab sisimad ajendid. EGW “Ajastute igatsus”
Pühaduse ilu
Me vajame selgemat käsitust Jeesusest ja paremat arusaamist igaveste asjade väärtusest. Pühaduse ilu peab täitma Jumala laste südame. Et see võiks teostuda, tuleks otsida jumalikku ilmutust taevaste asjade kohta.
Tõstkem oma hing üles, et Jumal saaks anda meile puhangu taevasest atmosfäärist. Me võime püsida Jumalale nii lähedal, et iga ootamatu katsumuse korral pöörduvad mõtted tema juurde sama loomulikult, nagu lill pöördub päikese poole. EGW “Tee Kristuse juurde”
Suhtlemine taevaga
Palve on taeva poolt määratud vahend, et saavutada edu võitluses patuga ning arendada kristlikku iseloomu. Jumalik vägi, mis antakse vastusena usu palvele, teostab paluja hinges kõik, mida ta palub. Me võime paluda andestust patu pärast, Püha Vaimu, Kristuse-sarnast iseloomu, tarkust ja jõudu Tema tööd teha – ükskõik millist tõotatud andi; Tema tõotus on: “Te saate.”
Jumalaga mäel olles vaatles Mooses selle imeväärse ehitise kuju, mis pidi olema Tema au asupaigaks. Jumalaga mäel olles – selles salajases suhtlemispaigas – vaatleme me Tema aulist ideaali inimkonna jaoks. Suhtlemine taevaga on kõikidel aegadel olnud Jumala vahend oma plaanide elluviimiseks oma laste jaoks, avades järk-järgult nende meeltele oma armu õppetunnid. Meetodit, kuidas Ta neid tõdesid jagab, illustreerivad hästi sõnad: “Tema tulek on kindel nagu koit”. (Ho 6:3) See, kes laseb Jumalal end valgustada, sammub justkui koidiku hämarusest keskpäeva täieliku valguse poole. EGW “Apostlite teod”
Jumalik eeskuju andmises
Kuigi patt on rikkunud Jumala täiusliku töö, paistab sellest siiski veel läbi Jumala käekiri. Veel praegugi kuulutab kogu loodus Tema ülevat au. Ainult isekas inimsüda elab enesele. Iga lind ja iga loom teenib omamoodi kedagi teist. Igal puulehel ning rohuliblel on oma ülesanne. Igas puus, põõsas ja lehes tulvab see elujõud, milleta ei saaks elada inimene ega loom; inimene ja loom omakorda aitavad kaasa puu, põõsa ja lehe elule. Lilled pakuvad meeldivat lõhna ja avavad oma ilu õnnistuseks maailmale. Päike särab valgust tuhandete silmapaaride rõõmuks. Ookean, arvutute veesoonte läte, võtab vastu jõgesid kõikidelt maadelt, kuid võtab selleks, et anda. Selle rüpest tõusev udu langeb vihmahoogudena niisutama maad.
Valguseriigis elavate inglite rõõmuks on anda, jagada armastust ja väsimatut hoolt langenud ja ebatäiuslikele inimlastele. Taevased olevused püüavad võita inimsüdameid; nad toovad sellesse pimedasse maailma valgust taevastelt õuedelt; oma õrna ja kannatliku teenimisega mõjutavad nad inimmeeli, et tuua kadunuid nii lähedasse ühendusse Kristusega, kui on neil endil. EGW “Ajastute igatsus”
Ustavus kõiges
Harmooniliselt tugev ja kaunis iseloom kujuneb lihtsate kohustuste täitmisel. Ustavus peaks kajastuma meie elu väikestes ja suurtes asjades. Kohusetunne väikestes asjades ning väikeste headusetegude tegemine toob rõõmu eluteele ja siis, kui meie töö maa peal on lõppenud, ilmneb, et iga ustavalt täidetud väike kohustus on avaldanud head ja mitte iialgi kaduma minevat mõju. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
