Nõrga tugevus
Miski ei ole näiliselt abitum, kuid tegelikult võitmatum, kui hing, kes tunneb enda tühisust ja loodab tervenisti Päästja teenetele. Palve, Tema Sõna uurimise ja usu kaudu Tema pidevasse ligiolekusse võivad nõrgimad inimolevused elada ühenduses elava Kristusega ning Tema hoiab neid käega, mis ei lase iial lahti. EGW “Tervise teenistuses”
Jumala vägi
Kui me tunneme oma nõrkust, siis õpime sõltuma väest, mis ei ole meie vägi. Miski ei valda südant mõjusamalt, kui alaline vastutustunne Jumala ees. Miski ei mõjuta tegutsemisajendeid sügavamalt, kui Kristuse andestava armastuse tunnetamine. Meil tuleb olla ühenduses Jumalaga, siis täitume Tema Püha Vaimuga, kes teeb meid võimeliseks töötama kaasinimeste heaks. Rõõmusta, et sa oled saanud Kristuse kaudu taevase perekonna liikmeks. Kui sa vaatad endast kõrgemale, hakkad järjest enam tundma oma nõrkust. Mida vähem sa ennast hellitad, seda täielikuma ja selgema pildi saad sa Päästja täiuslikkusest. Mida ligemale jõuad valguse ja väe allikale, seda suurem valgus su ees avaneb ja seda enam saad jõudu Jumala tööks. Rõõmusta selle üle, et sa oled üks Jumalaga, üks Kristusega ja kogu taevase perekonnaga. EGW “Ajastute igatsus”
Otsi valgust!
Meil on vaja Püha Vaimu valgustatust, et märgata Jumala Sõnas tõdesid. Looduse kaunidust ei ole näha enne, kui päike pimedust hajutades kõik valgusega üle ujutab. Samamoodi ei peeta Jumala Sõnas peituvaid aardeid väärtuslikuks enne, kui Õiguse Päikese säravad kiired neid valgustavad.
Püha Vaim, kes on lõputu armastuse poolt taevast saadetud, võtab jumalikud asjad ja ilmutab neid igale hingele, kel on kõhklematu usk Kristusesse. Vaimu väel avaldatakse mõistusele mõju eluliselt oluliste tõdedega, millest sõltub hinge pääsemine, ning elutee muudetakse nii selgeks, et keegi ei pea eksima. Kui me uurime Pühakirja, siis peaksime paluma, et Jumala Püha Vaimu valgus paistaks Sõnale ning me märkaksime ja hindaksime selle aardeid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Mäejutlus: muretsemisest
Maise ja taevase riigi erinevused
Seemnes olev idu kasvab tänu eluallikale, mille Jumal on seemnesse pannud. See areng ei sõltu inimese jõust. Samamoodi on Kristuse kuningriigiga. See on uus loodu. Selle põhimõtted on vastuolus ilmalike riikide omadega. Maised riigivõimud valitsevad füüsilise jõuga. Nad hoiavad oma võimupiirkonda väe ja võimu abil, kuid uue kuningriigi rajaja on Rahuvürst. Püha Vaim kirjeldab ilmalikke riike metsikute kiskjate sümboli abil, kuid Kristus on “Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu”. (Jh 1:29) Tema valitsus ei kasuta südametunnistuse sundimiseks toorest jõudu. Juudid ootasid, et Jumala riik rajatakse samamoodi nagu maailma kuningriigid. Nad rakendasid õigluse edendamiseks väliseid abinõusid. Nad töötasid välja meetodeid ja plaane, ent Kristus on see, kes paneb aluse oma riigi põhimõtetele. Tõde ja õiglust külvates töötab Ta eksituse ja patu vastu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Rõõmus andja
Ärgu olgu Issanda varakambris puudust. Jumal täidab oma varast kõik meie vajadused. Kas meie peaksime olema üksnes tarbijad? Kas me ei peaks olema tootjad, kes annavad oma vahendid, et tõde võiks esitada paljudele inimestele, kes hindavad kuulutust ja võtavad selle vastu ning annavad omakorda Jumalale Tema oma tagasi ja neidki arvatakse tootjate hulka?
Me ei tohi Jumalalt ainult kingitusi vastu võtta. Oma vastutust täielikult tunnetades peame andma Talle tagasi, et Tema varakambris oleks Tema töö edendamiseks külluslik vahendite tagavara, millest Tema töölised saavad võtta, et viia kuulutus linnast linna ja riigist riiki.
“Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.” (Ps 24:1) See maailm on Issanda varaait, millest me kogu aeg võtame. Ta on andnud meile toiduseks puuviljad, teraviljad ja aedviljad. Ta paneb meie jaoks päikese paistma ja vihma sadama. Kogu inimperekond, nii head kui ka halvad, võtavad pidevalt Jumala varaaidast. Väga oluline on, kuidas nii suurte eesõigustega olevused Issanda annid vastu võtavad ja kuidas nad suhtuvad lepingusse, mille Issand on nendega teinud. Ta on teinud neist oma andide jagajad, kes võtavad Tema varaaidast ning annavad seejärel Talle annetused ja ohvriannid tagasi, “et mu kojas oleks toitu”. EGW “Pilk ülespoole”
