Isa töö meis
«Mina olen tõeline viinapuu,» ütles Kristus. Selle asemel, et võrrelda end kauni palmi, uhke seedri või tugeva tammega, võrdles Ta end toe külge klammerduva viinapuuga. Palm, seeder ja tamm seisavad püsti ilma toeta, kuid viinapuu põimub võre ümber ja sirutub nii ülespoole. Sarnaselt oli Kristus inimesena sõltuv jumalikust väest. «Mina ei või iseenesest ühtki teha,» oli Ta öelnud (Joh.5,30).
«Minu Isa on viinamäe Aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab.» Ehkki oks on pealtnäha viinapuuga ühenduses, võib elav ühendus tüvega puududa. Siis ei toimu ka kasvu ja viljakandmist. Sarnaselt võib inimesel olla näiline ühendus Kristusega, kuid elav ühendus Temaga puudub. Inimesed saavad koguduse liikmeteks oma usu tunnistamise põhjal, ent nende iseloom ja käitumine näitavad, kas nad on tegelikult ühenduses Kristusega. Kui nad ei kanna vilja, on nad kärbuvad oksad.
«Ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab (kärbib), et see kannaks rohkem vilja.» Kaheteistkümnest jüngrist, kes olid Jeesust järginud, tuli üks kui kuivanud oks kõrvaldada. Ülejäänuid pidi kärbitama kibedates läbikatsumistes. Kärpimine teeb küll valu, kuid nuga on Isa käes. Ta ei tegutse hoolimatu käe ega ükskõikse südamega. Oksad, mis kaarduvad maani, tuleb lahti lõigata maiste tugede küljest, kuhu nende väädid klammerduvad. Nad tuleb suunata ülespoole, et nad leiaksid tuge Jumalas. Samuti tuleb kärpida üleliigselt lopsakat lehestikku, mis röövib viljade valmimiseks vajaliku elujõu. Kõrvaldada tuleb ka vesikasvud, mis takistavad Õiguse Päikese tervendavate kiirte juurdepääsu. Aednik lõikab ära kõik selle, mis takistab viljakust. EGW “Ajastute igatsus”
Usu ja elu kooskõla
Paljud peavad end kristlasteks lihtsalt sellepärast, et nad on nõus teatud usuliste õpetustega. Kuid nad ei rakenda tõde ellu. Nad ei ole tõde uskunud ja armastanud, sellepärast pole nad saanud jõudu ja armu, mida tõde pakub. Inimesed võivad tunnistada, et nad usuvad tõde, kuid kui see ei muuda neid lahkeiks, kannatlikeks ja taevalikult meelestatuiks, saab see needuseks kõigepealt inimesele endale ja tema mõju kaudu kogu maailmale.
Kas peaksime avaldama muljet?
Pole vist eriti palju inimesi, kes on looduses näinud metsise, tedre või nepi mängu. Mängivad isaslinnud ja mängu eesmärk on emastele muljet avaldada, et sobiv paariline leida. Eks inimestegi seas kohtab sellist “mängu”, kuid siin on ampluaa märksa laiem ja ei hõlma mitte ainult maskuliinsemat poolt. Sageli otsitakse tähelepanu ka lihtsalt tähelepanu enese pärast. Kes uhkeldab oma autoga, kes mingi ekstreemse tegevusega, kes veel millegagi. Kummalisel kombel võib ahvatlust silma torgata kohata ka religiooni valdkonnas. Mäejutluses räägib Jeesus Kristus näiteks andide jagamisest ja palvetamisest, mis teenis eesmärki näida oma kaaslastest pühamana. Mida Jeesus sellisest “muljetamisest” arvas, sellest õpime hingamispäeval 24. augustil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
Päev Loojaga
Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste Looja. Tema ei väsi ega tüdi… Tema annab väsinule rammu ja jõuetumale palju jõudu!» «Ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal, ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind õiguse parema käega!» «Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!» Sellest kuulutab loodus ning hingamispäeva eesmärk on hoida neid tõdesid alati inimmeeles. Kui Jehoova käskis Iisraelil pühitseda Tema hingamispäeva, ütles Ta: «Et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!» (Jes.40,18-29; 41,10; 45,22; Hes.20,20).
Hingamispäeva korrati Siinail antud käsus, kuid seda päeva ei seatud sisse Siinail. Iisraeli rahvas oli sellest teadlik enne Siinai mäe juurde jõudmist. Kui mõned inimesed teekonnal Siinaini hingamispäeva pühadust rikkusid, noomis Jehoova neid: «Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetusi?» (2.Ms.16,28).
Hingamispäev ei antud ainult Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: «Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.» Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva. «Hingamispäevast hingamispäeva» tulevad uue maa elanikud «mu ette kummardama, ütleb Jehoova» (Mat.5,18; Jes.66,23).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Kristus tegutsemas
Kristus pakkus oma murtud ihu, et osta tagasi Jumala pärisosa ja anda inimesele veel üks võimalus. “Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.” (Hb 7:25) Kristus kostis eksinud inimsoo eest oma veatu elu, sõnakuulmise ja ristisurmaga. Nüüd ei kosta meie Lepitaja meie eest enam üksnes päästeplaani juhina, vaid kuulutab ka Võitjana oma võitu. Tema ohver on lõplik ja meie Lepitajana lõpetab Ta endale võetud töö, hoides Jumala ees viirukipannil oma laitmatult puhtaid teeneid ning oma rahva palveid, patutunnistusi ja tänu. Koos tema õiguse aroomiga tõusevad need magusa lõhnana Jumala ette. Ohver on tervenisti vastuvõetav ja andestus katab kõiki üleastumisi.
Kristus on tõotanud olla meie asemik ja käendaja ning Ta ei jäta kedagi hooletusse. Tema, kes ei suutnud näha inimolevuse lõplikku hävingut, ilma et oleks nende pärast valanud oma hinge välja surmani, jälgib haleda meele ja kaastundega iga hinge, kes mõistab, et ei saa end ise päästa.
Ta ei vaata ühtegi värisevat palujat, ilma et Ta teda üles ei tõstaks. Tema, kes oma kannatuste ja surma kaudu andis inimeste kasutusse moraalse väe lõputud varud, ei kõhkle seda väge meie heaks kasutamast. Võime tuua oma patud ja mured Tema jalge ette, sest Ta armastab meid. Iga Tema pilk ja sõna palub meil uskuda. Ta kujundab ja vormib meie iseloomu oma tahte kohaselt. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Ära unusta väikeseid asju
Inimesed näitavad oma südame tõelist olemust. Meie ümber on neid, kes on tasased ja alandliku meelsusega, Kristuse meelsusega, kes teevad väikesi asju, et aidata ümberolijaid, ja kes ei pea seda tähtsaks. Lõpuks on nad hämmastuses, kui saavad teada, et Kristus on märganud julgusetule lausutud lahket sõna ja võtab arvesse vaeste abistamiseks antud kõige väiksema anni, mis nõudis andjalt mõningast enesesalgamist.
Issand hindab meelsust ja annab vastavalt sellele tasu. Puhas, alandlik, lapselikult armastav meelsus muudab ohvrianni Tema silmis väärtuslikuks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaim palub meie eest
Palve on Jumalale vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud alandlikkuses ja kahetsuses ning Kristuse nimel. Tema, kes kuuleb palveid ja vastab neile, tunneb neid, kes palvetavad südame alandlikkuses. Tõeline kristlane palub ainult Kristuse nimel ja ootab vastust üksnes Tema vahemehetöö kaudu. Ta soovib, et Kristusel oleks au tema palveid Isale esitada ning ta on valmis Jumalalt Kristuse kaudu õnnistusi vastu võtma.
Jumala Vaim on vastuvõetava palvega vägagi seotud. Vaim pehmendab südant ja valgustab mõistust, et see tajuks oma vajadusi. Vaim elavdab meie soove, sisendab meile nälga ja janu õiguse järele ning kostab siira paluja eest. EGW “Jeesuse sarnaseks”