Ülemaailmne noortepäev
Hingamispäev, 16. märts 2013
PLAAN
Peakonverentsi noorteosakond on konsulteerinud Adventkiriku kõigi 13 divisjoni noortejuhtidega ning leidnud tugevat toetust Ülemaailmsele noortepäevale, mis toob misjoni ja teenimise vaimus kokku noored üle kogu maailma.
Selleks on valitud 16. märts, 2013 kui noorte palvenädala 1. päev. Kuigi mõnedes maailma osades toimub noorte palvenädal erinevatel aegadel, ühinevad noored ühisel eesmärgil sel päeval üle kogu maailma.
EESMÄRK
Ülemaailmse noortepäeva eesmärk on taaselustada kuulumistunne sellesse globaalsesse noortearmeesse, mis on kutsutud osalema adventsõnumi kuulutamises selle rahvapõlve ajal.
Päeva teema on “Üks kaastundes”, mis põhineb ühel Jeesuse tuntuimatest tähendamissõnadest, nimelt tähendamissõnal halastajast samaarlasest, mis on kirjas Luuka 10:25-37. See saab olema põlvkondadevaheline kaastunde päev, kus laiem kogudusepere on kutsutud liituma noortega teenimises.
STRATEEGIA
Hingamispäeval, 16. märtsil 2013 on kaheksal miljonil noorel üks hingamispäevakool vähem ning nad kuulevad ühe jutluse vähem — nad saavad ise olema hingamispäevakooli tund ja jutlus. Nad astuvad kirikust välja, et jõuda inimesteni Jeesuse nimel.
Ülemaailmsel noortepäeval on kuus osa:
- Noored kohalikest kogudustest, piirkondadest või liitudest kohtuvad ja veedavad osa hingamispäevast tänavail ja kohalikes kogukondades.
- Nad osalevad eelnevalt valitud ja planeeritud kaastundetegudes.
- Eelneva tegevuse lõppedes annavad 8 miljonit noort üle maailma ülima elupäästva halastusteona verd (või teevad lubaduse vere andmiseks kindlas tulevikus).
- Päikeseloojangul kogunevad noored oma kohalikes kogudustes, piirkondades või liitudes tähistama ja alustama palvenädalat (kus see toimub).
- Noored kõikjal maailmas on ühendatud tehnoloogia kaudu, kust jagame toimuvat ja äratame mööda ajatsoone liikudes kogu Maad.
- Tunnusena globaalsel ettevõtmisel kõigile spetsiaalne T-särk.
Ülemaailmne noortepäev saab olema iga-aastane sündmus, igal aastal erineva rõhuasetusega.
Osavõtja päevik [Aktiivrühma seminar]
Seminarist võttis osa ka Hanna-Liisa Võrust. Alljärgnev on kirja pandud tema poolt. Aitäh jagamast!
1.-3. märtsil toimus Põltsamaal noorte aktiivrühma seminar. Reedel, 1. märtsil, tulid mõned juba Põltsamaale ning saime osa palvekoosolekust. Meid võeti väga sõbralikult vastu. Suur rõõm oli kohtuda sõpradega ning samuti oli tore uurida Jumala Sõna. Mulle meeldis väga peale piibliuurimist väikestes gruppides palvetamine. See tekitas kohe sellise mõnusa osaduse- ning hingamispäevatunde.
Peale kirikut sõitsime Maurerite poole, et saata mööda öö, kuid enne kui sai ööunele, tuli harjutada natukene laule laupäevaseks jumalateenistuseks. Kui laulud said harjutatud läksime kes pessu, kes tuttu või siis jutustama. Reede õhtuks jõudis meid Põltsamaale 6 ,kuid pühapäevasel loendamisel oli meid 19. Sinna oleks pidanud veel vähemalt 2 inimest juurde liitma, kuid ülelugemise ajaks olid nad juba kodupoole teele asunud.
Laupäeva hommikul ärgates avastasime, et ei tulegi veel kevad, vaid õues on hoopis 14 miinuskraadi. Nii kui ma nina uksest välja pistsin tundsin mõnusat karget talveõhku. Kõik oli niii ilus. Lumi sillerdas päikesepaistel ning krudises mõnusalt jalge all. Kiirustasime Triinuga ruttu teise majja, et hommikust süüa, (söögiks ei olnud piim ja Cinamonid) et seejärel kirikusse sõita. Meile anti korraldus täpselt kell 9 kiriku juures olla, seega pidime kiirustama. Jõudsime ilusti õigeks ajaks ning saime osa LILLEDEST. Laulsime paar laulu ning Hanna-Liisa Nõmmik jagas meiega huvitavaid mõtteid, mis tal tekkisid Piiblit lugedes. Järgnevalt luges Ardo meile misjonijutu ning peale seda läksime õppetükitundi, mida viisid läbi Siim ja Ly. Selle nädala õppetükk oli väga huvitav, rääkis abieluteemadel. Noored said tunni juhtimisega väga hästi hakkama – tublid!
Muidugi jätkus hingamispäev jumalateenistusega. Muusikat tegid Võru noored, väga huvitava lastejutu näitlesid Helena ja Kalle ning meile mängis ka Põltsamaa koguduse puhkpilliorkester. Jumalateenistuse lõppedes saime süüa ja peale seda naasime kirikusaali, et kuulata Toomast, kes rääkis meile ristimise tähendusest ja ajaloost. Hiljem jaotati meid gruppidesse ning pidime arutlema ristimise kohta esitatud küsimuste üle. Samuti rääkis Hele meile, mida võime lugeda sama teema kohta Piiblist.
Seekord oli meile antud ka kodune ülesanne, milleks oli lugeda “Patriarhidest ja prohvetitest” peatükk prohvetite koolide kohta. Meid jaotati uuesti gruppidesse ning igale grupile anti mingi lõik, mille üle pidime arutlema ja hiljem teistega oma mõtteid jagama. Pärast pikka mõttetööd saime süüa ning seejärel läksime Maurerite poole sauna. Oligi juba kätte jõudnud südaöö ja oli aeg magama minna.
Pühapäeval, 3. märtsil, oli ärgata raske, kuid lõpuks saime siiski üles ja kiirustasime sööma. Hiljem sõitsime kirikusse ning olid jälle LILLED. Pühapäeva hommikul rääkis meile Jaanus Tilk ja nagu ka laupäeval, laulsime koos paar laulu. Järgnevalt rääkis meile Lauri Beekmann teemal “Adventistid, kas jätkame kasklastena?” Mina kuulsin näiteks esmakordselt, et alkohol on vähkitekitav aine. Üleüldse, kõik mis meile räägiti, oli väga huvitav. Hiljem jagati meid jälle gruppidesse ning arutlesime karskluse teemadel.
Programmi oli veel jäänud lõunasöök ja juba paistiski lõpp. Enne sööki laulsime veel kiirelt paar laulu ning tegime ühispildi ja palve. Peale söömist hakkasime liikuma kodu poole ning olime väga tänulikud Taevaisale, korraldajatele ning osalejatele kordaläinud ürituse eest! Aitäh! 🙂
2.-3. märts
25 Photos
Noorte aktiivrühma seminar
Noorte aktiivrühma seminar toimub 1.-3.märtsil Põltsamaal.Kõik on oodatud kohale reede õhtuks,mil toimub palvekoosolek kell 19.00 Hingamispäeva hommikul kell 10.00 õppetükk ja pärast seda jumalateenistus.
Piibliteemana õpime ja arutleme seekord ristimisest.
Kust pärineb ristimise rituaal. Kuidas on ristimise viis ajaloos erinevates usulistes taustades muundunud ja moondunud. – Toomas Lukk
Ristimise piibellik tähendus – mis on selle koht kristlikus kogemuses? milleks seda vaja? kas see on kohustuslik samm? mida see annab? mis juhtub inimesega ristimises? – Hele Kulp
Pühapäeval jätkame alkoholiteemal.
Adventistid, kas jätkame karsklastena? – Lauri Beekmann
Alkoholist üleüldiselt. Põhjust olla karsklane on rohkem kui Ellen Whte’i aegadel. Miks me oleme karsklased. Kas meil sellest tulenevalt võiks olla aktiivne roll väljapoole.
Kohtumiseni Põltsamaal!
Kelle sõber oled sina?
Tihti kuuleme inimesi lausumas – ma olen loodusesõber,loomasõber,lastesõber ja veel kellegi või millegi SÕBER.
Aga kui tihti te olete kuulnud,et keegi sõnab: Ma olen Jumala sõber! On selline ütlemine: “Head sõbrad teavad sinust kõike,aga sa meeldid neile ikkagi!”
Ma usun,et keegi ei tea meist nii palju kui meie Taevane Isa. Tema loeb meie salajasemad mõttedki, mida me pole rääkinud ühelegi sõpradest. Jumal teab ka sellest,mis ei ole hea olnud. Ometi armastab ja hoolib Ta meist. Temale võime palves rääkida oma muredest ,kartustest, aga ka rõõmudest.Jumal annab rahu südamesse,kui oleme oma hinge Talle avanud.
Kas Piibel toetab meie mõtet,et Jumalaga võib sõber olla?
2.Moosese 33:11 “Ja Jehoova kõneles Moosesega palgest palgesse,nagu räägiks mees oma sõbraga.”
Jakoobuse 2:23 “Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks.”
Piiblis on lausa üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21)
Jumal tahab olla meie sõber. Küsimus on selles,kas meie tahame olla Tema sõbrad? Sõbrasuhe Jumalaga muudab meid. Alles siis oleme suutlikud pakkuma sõbrakätt inimestele,kes elavad meie ümber.
Iiobi6:14 “Kes keelab sõbrale sõprust,see loobub Kõigevägevama kartusest!”
Kauneid päevi koos sõpradega!
Galerii loodusesõpradele – Austraaliast.
[column]
50 Photos
Lennukiga matkamas
Seekordne talvematk kestis 1.veebr-3.veebr. ning viis meid Kihnu saarele.
Kihnu on väike saar Pärnu lähedal, mille lähim kaugus maismaast on 12 km ja kus elab ligikaudu 500 elanikku, kes põhiliselt elavad neljas külas.
Minu jaoks oli see esimene kord, kui ma nii „ekstreemsele“ reisile julgesin minna. Põhjuseks oli soov lennukiga lennata ja meile antud lubadus, et saame soojas toas magada. Boonusena nägin ka seda, et ma paljusid matkale minejaid teadsin. Lõpuks oli meie reisiseltskonnas 11 vahvat ja hakkajat inimest põhiliselt Tartust ja Põltsamaalt, kes selle matka eriliselt soojaks ja hubaseks muutsid.
See talvematk kujunes tõeliseks misjonireisiks. Raamatuid, mida 3 päeva jooksul jagasime, oli umbes 70. Eriliselt edukas oli meie jaoks esimene päev, kus mõned meie hulgast said suuresti parandada oma kolpotöörioskuseid ning omandada huvitavaid kogemusi. Raamatuid saime anda ka Kihnu raamatukokku, kus need tänuga vastu võeti. Inimesed olid üldiselt sõbralikud ja mõnel pool kutsuti mõnda meist isegi sisse ja jäädi natukeseks juttu ajama.
Reedel, hingamispäeva saabudes, oli meil võimalus nautida kargel mererannikul päikeseloojangut ja laulda üheskoos traditsioonilist „Õhtupäike loojub metsa taha“. Hiljem, kui olime juba oma „uude koju“ jõudnud, juhtis Hans Soosaar arutelu, kus igaüks pidi läbi mõtlema, kui palju ta on nõus oma elust Jumalale loovutama. Samaaegselt toimus Kihnu rahvamajas Kihnu Virve sünnipäeva tähistamine ja kolm matkalist läksid teda õnnitlema, kingituseks kolm meie raamatut kenas kinkepakendis.
Nii hingamispäeva kui pühapäeva hommik algas lühikese vaimuliku osaga. Nii nagu matkale minnes ikka juhtub, jääb mõni asi paratamatult maha. Seekord oli selleks esemeks hommikvalve, mis meid küll sugugi ei heidutanud, sest selle asemel võisime lugeda Piiblit. Otsustasime lugeda ülemaailmset piiblijärge, mis meile teadaolevalt oli eelmisel päeval olnud 2.Sm.24 ja seega oli meie sooviks võtta ette 25 peatükk. Kui siis selgus, et 2.Sm. raamatus ongi ainult 24 peatükki, siis tegi üks matkaline ettepaneku lugeda 3.Sm.1 peatükki 🙂 Nalja sai matkal palju ja kõhulihased said samasuguse koormuse nagu jaladki.
Hingamispäeva hommikul õppisime nagu kord ja kohus õppetükki, kuid siis võtsime ette retke saare lõunatippu teletorni juurde, mille otsa me küll kahjuks ronida ei saanud, kuid selle-eest lubasid mitmed endale magustoiduks „lumejäätist“ – see taaselustas lapsepõlvemälestusi. Ka õhtupoolikul ei saanud me läbi jäätiseta, seekord varustasime end küll ehtsa jäätisega. Sellised mõnusad hetked, istudes soojas toas, jäätis suus sulamas, on matka juures väga erilised – mõnus rammestunud tunne ja hea söök annavad stiimulit jällegi matkama minna.
Laupäeva õhtul toimus Tanis Kulp´i eestvedamisel veel arutelu teema „Mis on tõde? Mida arvame meie ja mida inimesed maailmast?“ Pärast sellist vaimset osa olime jällegi valmis füüsiliseks pingutuseks öisel Kihnu saarel, mida me läksime uudistama matkajuhi Kalle Danieli juhatusel. Öine ümbrus oli niivõrd huvitav ja lummav, et me unustasime jälgida, mis suunas meie matkajuht, kel ainukesena oli kaart kaasas, meid juhatas. Lõpuks, kui Kalle meie käest kodu suunda teada tahtis, näitas igaüks oma suunda, kusjuures arvamused erinesid peaaegu 180 kraadi. Õnneks oli see ainult meie matkajuhi vingerpuss ja ta juhatas meid jälle õigele rajale. Tagasi tulles olime veel nii energiat täis, et suurem osa meist jäi veel seltskondlikke mänge mängima, kasutades ära seda vähest aega, mil saime koos olla.
Oleme tänulikud Kallele, kes selle matka korraldamise ette võttis ja kõikidele tema abilistele. Paljudele matkalistele meeldis, et matkal valitses kord ja et nõudmised, mida esitati, olid sobilikud ka meile, „algajatele“.
Älis Kulp
3. veebruar
30 Photos
Jumala iseloom = Kristuse iseloom
Jumal on köitnud meie südame enda külge paljude tõendite abil nii taevas kui maa peal. Ta püüab ennast meile ilmutada nii looduse kui ka kõige sügavamate ja õrnemate maapealsete sidemete kaudu, mida inimsüda eales võib tunda. Kuid need esitavad tema armastust siiski puudulikult. Kõigist antud tõendeist hoolimata suutis headuse vaenlane inimeste meeli sedavõrd pimestada, et nad tundsid Jumala ees hirmu, pidasid teda karmiks ja halastamatuks. Saatana abiga tekkis inimestes kujutelm Jumalast, kelle peamiseks omaduseks on range õiglusenõudmine, kes on vali kohtunik, karm ja nõudlik võlausaldaja. Ta kujutas Loojat olendina, kes jälgib inimesi valvsate silmadega, märkamaks nende vigu ja eksimusi, et nende üle siis kohtuotsus langetada. Ning just selle tumeda varju kõrvaldamiseks ja maailmale Jumala piiritu armastuse avaldamiseks tuligi Jeesus inimeste keskele.
Jumala Poeg tuli taevast, et ilmutada Isa. “Keegi ei ole Jumalat iialgi näinud. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud” (Jh 1:18). “Ükski ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Kui üks jünger küsis: “Issand, näita meile Isa,” vastas Jeesus: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: näita meile Isa?” (Jh 14:8.9).
Jeesus tuli head tegema, tuli tervendama kõiki, keda Saatan rõhus. Oli terveid külasid, kus ühestki majast ei kostunud enam haigete oigeid, sest Jeesus oli seal käinud ja haiged terveks teinud. Tema töö tunnistas jumalikust salvimisest. Armastus, halastus ja kaastunne avaldusid igas tema teos; ta süda pöördus õrna osavõtlikkusega inimlaste poole. Ta võttis enda peale inimolemuse, et küündida inimeste vajadusteni. Ka kõige vaesem ja madalam ei kartnud temale läheneda. Õnnistegija kütkestas isegi väikeseid lapsi, kes armastasid ta põlvedele ronida ning üksisilmi vaadata tema mõtlikusse, armastust peegeldavasse näkku.
Jeesus ei hoidunud ütlemast tõde, ent lausus seda alati armastuses. Rahvaga suhtlemisel avaldus tema sügav peenetundelisus ning lahke tähelepanelikkus. Iialgi ei öelnud ta vajaduseta ainsatki karmi sõna, kunagi ei valmistanud ta õrnale hingele tarbetut valu. Jeesus ei pahandanud inimestega nende nõrkuste pärast, rääkis aga tõde alati armastuses. Ta häbimärgistas silmakirjalikkust, uskmatust ja ülekohut; kuid lausus isegi oma teravamad noomitused, pisarad hääles. Õnnistegija nuttis Jeruusalemma, armastatud linna pärast, mis keeldus vastu võtmast teda – Teed, Tõde ja Elu. Nad hülgasid tema, oma Päästja, aga tema suhtus neisse kaastundliku õrnusega. Terve ta elu oli täis enesesalgamist ja tähelepanelikku hoolitsust teiste eest. Jeesuse silmis oli iga inimene väärtuslik. Kuigi ta säilitas alati jumaliku väärikuse, ei takistanud see õrna hoolitsusega iga Jumala perekonnaliikme poole alla kummardumast. Igas inimlapses nägi ta langenud hinge, kelle päästmine oli tema elu eesmärk.
Selline on Kristuse iseloom, mis avaldus tema elus. See on Jumala iseloom. Isa südamest tulvavad inimlastele Kristuses avalikuks saanud jumaliku kaastunde vood. Jeesus, õrn ja kaastundlik Päästja, oli Jumal, “avalikuks saanud lihas” (1.Tm 3:16).
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Igatsedes…
“Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing Sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet? Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!” (Ps 42:2.3.12).
“Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimasel ajal valmis ilmuma” (1.Pt 1:3-5).
“Meie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus” (2.Pt 3:13).
Igavene armastus
“Jumal on armastus” (1.Joh.4,16). Jumala olemus ja Tema käsk on alati olnud ja saab alati olema armastus. “Kõrge ja üllas, kes igavesti elab” ja kelle “teed on igavesed,” ei muutu. Tema juures “ei ole muutust ega varjutuste varju” (Jes.57,15; Hab.3,6; Jak.1,17).
Loova väe iga ilming kõneleb lõpmatust, igavesest armastusest. Jumala kõikvõimsus tähendab õnnistuste täiust kõikidele loodud olevustele. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
