Rändava rahva igatsus
Üheks kõige pühalikumaks ja aulisemaks Piiblis ilmutatud tõeks on Kristuse teine tulek, mis viib lõpule suure lunastustöö. Jumala rändavale rahvale, kes nii kaua on viibinud “surmavarju maal”, on tõotus Tema ilmumisest kallihinnaliseks ja rõõmsaks lootuseks. Tema, kes on “ülestõusmine ja elu”, tuleb viima väsinud rändajad koju. Õpetus Kristuse teisest tulemisest on Pühakirja juhtmõtteks. Alates päevast, mil esimene inimpaar kurvalt Eedenist lahkus, on usurahvas oodanud Tõotatu ilmumist, kes murrab hävitaja võimu ja viib nad tagasi kaotatud Paradiisi. /…/
Eenokil, kes kuulus seitsmendasse põlvkonda esimesest inimpaarist arvatuna, temal, kes kolmsada aastat kõndis maa peal koos Jumalaga, lubati prohvetliku pilgu läbi vaadata aastatuhandete kauguselt ette Päästja tulekut.
Patriarh Iiob hüüdis oma kannatuse ööl kõikumatu usaldusega: “Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimasena põrmu peale seisma! … saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu omad silmad, aga mitte mõne võõra!” (Ii 19:25-27)
Alanda oma halb, eneseõige süda Jumala ees. Pattudes murdununa kummardu Tema jalgade juurde. Valmistu kogu südamest. Ära puhka enne, kui võid siiralt öelda: “Minu Lunastaja elab ja kui Tema elab, elan ka mina.”
Kui kaotad taeva, kaotad kõik; kui võidad selle, võidad kõik. Ära mine sellest mööda! See on igaviku küsimus. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Vahvad tegevused lastele vanuses 6-13
Kutsume kõiki 6-13-aastaseid lapsi seiklema! Meie järgmine teemapäev toimub 14. veebruaril kell 15 Põltsamaa Noortekeskuses, teemaks “Suur unistaja”.
Lepitus Jeesuses
Jeesus tunneb inimhinge salasoppe. Sa võid öelda: Ma olen patune, väga patune. Sa võid seda ka olla, kuid mida halvem sa oled, seda enam sa vajad Jeesust. Tema ei lükka kõrvale ühtki nutvat, kahetsevat inimest. Ta ei räägi kellelegi kõike, mida Ta võiks paljastada, kuid Ta soovib, et iga kõikuv inimlaps saaks julgust. Ta tõotab rohket andestust kõigile, kes tulevad Tema juurest lepitust ja uuendust otsima.
Kristus võiks anda korralduse, et taeva inglid valaksid maailma peale nuhtlustekarika ja hukkaksid Jumalat vihkavad inimesed. Ta võiks pühkida ära meie planeedi kui universumi häbipleki, kuid Ta ei tee seda. Ta seisab praegu veel taevases templis suitsutusohvri altari juures, et kanda Jumala ette nende palveid, kes ootavad Temalt abi.
Jeesus vabastab inimhinged, kes Teda igatsevad, süüdistustest ja keelepeksust. Ükski inimene ega kuri ingel ei saa neid kahjustada. Kristus ühendab nad oma jumaliku-inimliku olemusega. Nad seisavad suure pattudekandja kõrval Jumala troonilt lähtuvas valguses. “Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on, kes õigeks teeb. Kes on, kes võib hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel, kes meie eest palub.” (Rm 8:33, 34) EGW “Ajastute igatsus”








