Tsitaadid õndsatest Uues Testamendis
Piiblis Uues Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline. (Jk 5:11)
- Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. (Jk 1:12)
- Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse! (Ilm 22:14)
- Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises. (Jk 1:25)
Lunastusplaani alus
Kristus oli igas mõttes jüngrite eest hoolitseja, nende koormakandja. Ta jagas nende vaesust. Ta salgas ennast nende pärast. Ta käis nende ees, et tasandada rasked rajad. Samad põhimõtted juhtigu kõiki Kristuse koguduse liikmeid. Lunastusplaani alus ja läbiv joon on armastus. Kristuse riigis on suurimad need, kes järgivad Tema eeskuju ja käituvad Tema koguduse karjastena.
Pauluse järgnevad sõnad väljendavad kristlase elu tõelist väärtust ja au: “Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks” “ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!” (1Kr 9:19; 10:33)
Inimesele peab jääma südametunnistuse vabadus. Keegi ei tohi käsutada teise mõtteid, määrata saatust või sundida südametunnistuse vastaselt tegutsema. Jumal jätab igale inimlapsele vabaduse mõelda ja tegutseda oma veendumuste kohaselt. “Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” Kellelgi ei ole õigust anda oma isiksust teise kontrolli alla. Kõigis põhimõttelistes küsimustes olgu “igaüks enese mõttes kindel oma veendumuses.” (Rm 14:12, 5) Kristuse riigis ei rõhu ülemad alamaid; seal pole sundust. Taevainglid ei tule maa peale valitsema või austust nõudma: nad tulevad armukuulutajatena, et aidata koos inimestega kaasinimesi jalule. EGW “Ajastute igatsus”
Mõttetera südamepuhtusest
Selgitav tsitaat Piiblist
Jumala tundmine
Jumala tundmine on sama kõrge nagu taevas ja avar nagu universum. Pole midagi õilistavamat ja elustavamat kui meie igavese eluga seotud oluliste teemade uurimine. …
Pühakirja uurimise teel saadud haridus on lunastusplaani kogemuslik tundmine. Selline haridus taastab hinges Jumala kuju. See tugevdab ja kinnitab mõistust kiusatuste vastu ning muudab õppija sobivaks olema Kristuse kaastööline selles maailmas. See teeb inimesest taevase perekonna liikme ja valmistab teda ette saama osa pühade pärisosast valguses.
Kuid püha tõe õpetaja saab edasi anda ainult seda, mida ta ise kogemuse kaudu teab. “Külvaja läks välja oma seemet külvama.” Kristus õpetas tõde, sest Ta oli tõde. Tema õpetusse olid kaasatud Tema mõtted, Tema iseloom ja elukogemus. Nii on ka Tema järgijatega: need, kes õpetavad sõna, peavad selle kogemuse kaudu omandama. Nad peavad teadma, mida tähendab omada Kristuse tarkust, õiglust, pühitsust ja lunastust. Kristlased peavad väitma koos apostel Peetrusega: “Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga.” (2Pt 1:16) Iga õpetaja ja Kristuse kuulutaja peaks ütlema koos armastatud Johannesega: “Elu on saanud avalikuks, ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu, mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks.” (1Jh 1:2) EGW “Kristuse tähendamissõnad”








