Põltsamaa Adventkogudus 100
Käesolev aasta on olnud eesti rahvale märgiline aasta – Eesti Vabariik tähistas oma 100. aastapäeva. Kuid peale meie isamaa on teisigi institutsioone, kes on jõudnud sama olulise tähiseni. Nende seas tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ka Põltsamaa adventkogudus.
Koguduse rajamisel kandis suurimat rolli pastor August Klement, kes oli sündinud 1869. aastal Tapikul ja õppinud mõned aastad Põltsamaa mõisakoolis. Elurännak oli teda viinud mitmele poole – 1917 vabanes ta Siberi vangistusest, kuhu Vene keisrivõim oli ta usulise tegevuse pärast saatnud. Pärast vabanemist suunas kiriku juhtkond ta tööle Põltsamaale ning esimesed ristimised toimusidki 1918. aastal, millest algas ka Põltsamaa adventkoguduse lugu.
Möödunud saja aasta jooksul on kogudus Põltsamaa linnas asunud mitmes paigas: alustuseks Jõgeva maanteel, lisaks on ruume renditud ka V. Kingissepa (praegune Lossi) ja Kooli tänaval. Oma praegusesse asukohta Kreutzwaldi tänaval jõudis kogudus 1958. aastal, kui oma maja müüs kogudusele endine kogudusetööline Gustav Rudi. Seega täitub ka kogudusemajal tänavu ümmargused 60 aastat.
Koguduse liikmeskond pole läbi aegade olnud eriti suur, kuid see on alati olnud elujõuline ja teotahteline. Jõudumööda on püütud panustada ka kogukondlikku tegevusse, millest ehk silmapaistvamad tegevused on olnud perekond Maureri korraldatud Kuuri talu järvekontserdid Võisikul ja kooli algust tähistav heategevuslik kogupereüritus „Talvele vastu”.
Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva üritused toimuvad laupäeval, 11. augustil. Hommikul kell 10.00 toimub piiblitund ja sellele järgnev koguduse ajaloo ülevaade oma palvelas Kreutzwaldi 1. Päeval kell 15.00 on planeeritud noorteorkestri vabaõhukontsert Roosisaarel. Kell 17.00 toimub pidulik kontsert-jumalateenistus Põltsamaa Niguliste kirikus.
Põltsamaa adventkoguduse soov linna- ja vallarahvale on, et me kõik võiksime jätkuvalt rõõmu tunda oma vaiksest ja mõnusast aedlinnast ning kogeda igal päeval Kõigekõrgema hoidvat ja õnnistavat kätt! Kohtumiseni juubeliaastapäeva teenistustel, kuhu olete kõik oodatud!
Rein Kalmus
Põltsamaa adventkoguduse pastor
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Palvenädal 7.-14. november 2020
Meie selle aasta palvenädala teema on „Mine maailma: ustavus kristlikus elustiilis“. Kuidas on kristlik elustiil seotud sellega, et me läheme Kristuse nimel maailma? Need kaks on vägagi seotud. Tõsiasi, et me oleme kristlased, peegeldub meie elustiilis. Missugused on meie väärtused ja prioriteedid? Kuidas veedame oma aega ja kasutame ressursse? Missugust elu me elame? „Mida tähendab olla kristlane? Kas olla Kristuse moodi?“ küsis Ellen White. Tema on meie eeskuju ja vaid Tema armus ja väes saame olla ustavad Tema kutsele, toetudes samas täiesti Kristusele ja Tema Sõnale.
Selle nädala kestel uurime väga olulisi teemasid, alustades Piiblist kui meie kristliku eluviisi vundamendist. Me vaatleme, kuidas peegelduvad kuningriigi väärtused kristlikus elus ja kuidas juhivad kristlikud voorused meie elu. Kristliku eluviisi väga oluline aspekt on tervis. Kui peame enda eeskujuks Kristust, siis saame tõeliselt julgustatud ja innustatud. Juttu tuleb ka sellistest teemadest nagu kristlik elustiil ja meedia ning seksuaalsus. Lõpetame selle erilise nädala lõpuaja sündmuste ja kristliku eluviisi seotusega, selle teksti autor on Ellen White.
Ma loodan, et sa ühined minuga sel teekonnal, kui uurime seoseid kristliku elustiili ja evangeeliumitöö vahel siin maailmas. Palvetagem koos alandlikult hilise Püha Vaimu vihma pärast, mida meile on tõotatud, ja väe pärast, mida vaid Tema saab meile anda, et võiksime elada oma elu Temas.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Tõkestatud tee
Iisraeli vägev Jumal on ka meie Jumal. Võime Teda usaldada ning kui kuuletume Tema nõudmistele, tegutseb Tema meie heaks sama ilmselgelt kui Ta tegutses oma vana-aja rahva heaks. Igaüht, kes soovib järgida sõnakuulmise teed, ründavad mõnikord kahtlused ja usupuudus. Tee näib vahel nii tõkestatud olevat, et see tundub päris läbipääsmatuna ning viib lausa meeleheitele, kuid Jumal ütleb meile: Minge edasi!
Hirmuäratavaina näivad raskused, mis täidavad teie hinge kartusega, kaovad, kui astute sõnakuulmise teel edasi – alandlikult Jumalale lootes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”






