14.nov. õhtune üritus
Tanise reisikirjelduse asemel: Vabatahtlikuks välismaale. Ülevaade võimalustest ja praktilised näpunäited.
Palvenädal
Palve on hinge hingamine
30. oktoobrist kuni 7. novembrini on palvenädal.
Esimene palvenädala loeng toimus reedel, 30. oktoobril. Loeti 2 loengut: “Taevane lootuse mission” ja “Meie ainulaadne kutsumine“.
- Laupäev 31. okt. “Lootusemisjoni kiireloomulisus“
- Esmaspäev 2. nov. “Lootuse missioon kui ülistamine“
- Kolmapäev 4. nov “Sõnum lootusest lootusetuse keskel“
- Reede 6. nov. “Lootuse missiooni vastuvõtmine” “Lootuse missioon kui ilmutus Jumala iseloomust“
- Laupäev 7. nov. “Lootuse missioon on lõpule viidud“
Meie koguduse selle aasta palvenädala eriliseks palveteemaks on noored ja nende missioon.
Mõningaid mõtteid palvest:
- Päev, mis lõpeb tänuga, algas palvega.
- Palve täitis ülesande, kui see sünnitas igatsuse Issanda juurde tagasi tulla – tänades.
- Praegu näeme oma palvete mõju ajas ja me pettume vahel; kord näeme oma palvete tagajärgi taevas ja me oleme üllatunud.
- Palvetamine pole Jumala aitamine, vaid võimaluse andmine Jumalale meid aidata.
- Palvetamise püha kunst on kätketud saladusse, mille nimeks on puhas, alandlik ja usaldav süda.
- Palvetamine on õigete suhete nurgakivi: kes Jumalaga lävib, oskab suhelda ka kõigi ülejäänutega.
- Palve on Sinu usuelu nägu.
- Palve on usaldamise eksam.
- Muist tööd jäta homseks, palvele anna ruumi täna.
Palvenädala loengud on ka siit allalaetavad! Vajuta siia!
Loomise hingamispäev
24. oktoobrile seatud pühenduspäeva peetakse samal aastal, kui tähistatakse 200 aasta möödumist Charles Darwini sünnist ning 150 aasta möödumist tema raamatu „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“ kirjutamisest. Raamatut peetakse evolutsiooniteooria alusdokumendiks.
Meie usume, et Jumal lõi kogu universumi ja ka meie päikesesüsteemi, sealhulgas ka meie maa ja kõik selle täiuse. Me usume Piibli aruannet loomisest. Peale miljardite eritüüpi galaktikate loomist, millest igaüks sisaldab miljardeid tähti ja teadmata arv asustatud planeete, Jumal otsustas luua uue endasarnase olevuse. Ta eraldas meie päikesesüsteemi jaoks Linnutee galaktikas ruumi diameetriga 100 000 valgusaastat. Seal tiirlesid juba 300 miljardit tähte. Kui kujutada Linnuteed rõngakujulisena läbimõõduga 129 km, siis meie päikesesüsteem oleks läbimõõduga 2 mm. Päikesel jätkub kütust meie valgustamiseks ja soojendamiseks miljarditeks aastateks. Maa loomisel polnud Jumalal mitte juba olemasolevaid aineid kasutada. “Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!” (Laul 33,9) Kõik asjad, olgu materiaalsed või vaimsed, ilmusid esile Jumala käsu peale ja loodi Tema poolt määratud tarbeks. Taevas ja kõik selle väed, maa ja kõik, mis selle peal, kutsuti esile Tema suu Vaimu läbi. Inimese loomisel avaldus isikulise Jumala täiuslikkus. Olles Jumala kuju järele tehtud, oli inimkeha kogu oma ehituselt täiuslik, kuid elutu. Siis puhus see isikuline olevus, olemasolev Jumal eluõhku sellesse kehasse ja inimene sai elavaks, mõistuslikuks olevuseks. Kõik inimkeha organid pandi tegevusse; süda, tuik- ja tõmbsooned, keel, käed, jalad, meel, vaimutegevus, kõik hakkasid tööle ja tegutsesid kindla seaduse järele. Inimene sai “elavaks hingeks”. Elav Jumal lõi Kristuse sõna läbi inimese ja andis talle mõistuse ning võimu. Seepärast on meie suurim eesõigus austada meie Loojat Jumalat. Me ei ole iseeneste omad, me kuulume meie Jumalale.
Õhtupoolik Jumala loominguga
“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.”
Laul 19:2
17. oktoobri õhtupoolikul olid kogunenud kirikusaali inimesed, kes olid huvitatud Jumala loomisimedest. Külaliseks oli Oskar Noorkõiv “Orioni” tähetornist. Ta kõneles meile universumiavarustest, mille on loonud Jumal. Vaatasime slaidiprogrammi erinevatest galaktikatest, planeetidest, tähtkujudest, udukogudest… Võisime veenduda, et me ei tea paljutki endi peade kohal toimuvast. Hiljem vastas Oskar ka teemakohastele küsimustele.
Täname meeldejääva õhtu eest. Kirikust lahkudes sadas laia lund, eks ole ka seegi Jumala looming.
Lõikustänu
Lõikustänu hingamispäev oli mitmet pidi eriline. Lisaks lõikustänule tähistati ka Tanise ning Eha sünnipäevi, toimus ühine osadussöömaaeg ning käidi ka ühiselt looduses.
Parim sõber
Sõbrapäeva puhul mõtleme ikka sõpruse peale. Alustaksin ühe lihtsa küsimusega: kui palju Sul sõpru on? Vanema aja inimene hakkab kindlasti sõrmede peal sõpru üles lugema ja ilmselt piisab talle kahe käe sõrmedest. Noorema aja inimene läheb aga arvutisse ja avab Facebooki lehekülje. See näitab kätte numbri, mis on ilmselt vähemalt kolmekohaline. Kas need kõik on tõelised sõbrad? Miks mitte. Siit omakorda aga küsimus: kas uus põlvkond on siis kordades sõbralikum ja sõbra-altim kui vanem põlvkond? Sellele küsimusele enam jaatavalt vastata ei saa.
Usun, et eakamad inimesed loevad üles neid, keda on võimalik tähistada pisut teistsuguse terminiga ⎼ südamesõbrad. Viimaseid pole aga kindlasti võimalik üles lugeda kümnete või sadade kaupa. Nii et olemegi jõudnud tõdemuseni ⎼ sõpru võib elus olla mitmel tasandil: Facebooki sõbrad on need, kellega võime suhelda, jagada nendega oma elamusi ja avastusi, soovida neile head ja ahhetada nende pilti vaadates: kui ilus Sa oled! Südamesõbrad on aga vaid mõned üksikud, kellele söandame rääkida nendest sügavamatest rõõmudest ja muredest, mida me kogu maailmale eksponeerida ei taha.
Arvan, et ka südamesõpru on võimalik jagada suuremateks ja väiksemateks. Täpsemalt jagatuna ⎼ üheks suureks ja mitmeks väiksemaks. Ei usu, et see mõte oleks uudne, kuid kui inimesel on perekond, siis parimaks südamesõbraks saab talle olla üksnes tema enda abikaasa. Kristlik perekonnaõpetus rõhutab seda sõpruse aspekti väga tugevalt. Selline sõprus eeldab maailmavaatelist ühtsust, paljude huvide kokkulangevust, kuid kindlasti ka jäägitut ja väsimatut pühendumist oma partnerile.
Praegusel ajal räägitakse sageli abieluinstitutsiooni haprusest, mida kajastab kooselude purunemise statistika, samuti aga ka vabalt kooselamine ilma altari eest läbi käimata. Arutlemata selle üle, mis on hea või halb, söandan väita, et selle hapruse üheks olulisemaks põhjuseks on just taolise südamesõpruse puudumine, kus abikaasad on omavahel suurimad sõbrad. Võib ju olla magamistoasõbrad ja seltskonnasõbrad, kuid tõeline abielusõprus läheb sügavamale, otsides ja nautides elukaaslase hingeilu ja pakkudes omalt poolt kõike võimalikku, et abikaasa võiks olla tõeliselt õnnelik. Seda kõike siis mõlema paarilise poolt. Selline sõprus eeldab sageli teadlikke valikuid ja tahtlikkust anda omalt poolt parimat, kuid see on ka ainus sõprus, mis täiuse skaalal jõuaks maksimumile kõige lähemale.
Ühele sõprusele sooviksin veel tähelepanu juhtida. Piiblis on üks huvitav tekst, mis esitab inimesele üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21) Kuidas olla sõbrasuhtes kellegagi, keda me ei näe ega kuule? Sõprus eeldab loomulikult suhtlemist. Jumalaga on aga võimalik väga lihtsalt suhelda: kui Sa loed Piiblit, siis Jumal kõneleb Sinuga, ja kui Sa palvetad, siis kõneled Sina Jumalaga. Sekulaarsest aspektist vaadatuna näib selline tegevus olevat irratsionaalne. Loomulikult kuulub selline sõprus usu valdkonda, kuid seda on inimkond harrastanud juba aastatuhandeid. Taoline sõprus on sama vana nagu inimühiskond ja tänini on lugematul arvul inimesi, kes on õppinud tundma selle sõprussuhte väärtust. Ehk üks tugevamaid külgi selle juures on tõdemus, et inimsuhetes võib tulla ette hetki, mil tajume, et meid ei suuda mõista mitte ükski inimene. Kuid sõprus Jumalaga annab kindlustunde, et meie suhtes pole ainsatki hetke ega olukorda, mida Tema ei mõistaks. Ja mitte ainult mõistaks ⎼ Ta elab meie rõõmudele ja muredele sügavamalt kaasa kui ükski teine kogu universumis. Jumal soovib oma sõprusega meid lohutada, julgustada, aidata ja anda nõu, kuidas oma eluga kõige paremini toime tulla. Nii et Jumalatki võiksime me arvata oma suurimate südamesõprade hulka. See on väga südamesoe kogemus.
Väärtustagem siis alati sõprust, mis annab meie päevadele oma kaunid värvid. Sõbrapäeva puhul aga soovin, et meil oleks palju häid sõpru, mitu tõelist südamesõpra ja kindlasti mõni parim Sõber nii siin maailmas kui ka taevastes!
Rein Kalmus
10-päevane palveaeg läbi pastori silmade
10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.
Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.
2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.
Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.
Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“
Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.