Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 26. mail kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse esimesed jüngrid”. Jh 1:35-51
Hingamispäeval, 27. mail kell 11.00 Taanieli raamatu 7. ptk “I Apokalüptiline jalutuskäik lõvi, karu ja pantriga” – kõneleb Rein Kalmus.
Esimesed 6 peatükki Taanieli raamatust, mis moodustavad ajalooliste jutustuste rea, on läbi saanud. Taanieli 7. peatükiga algab kogu raamatu teine osa. Prohvet hakkab maailma ajalugu vaatlema läbi unenägude ja prohvetlike nägemuste. Keel muutub sümbolistlikuks ja sageli kasutatakse arve. Sellist žanri nimetatakse apokalüptiliseks.
Esimene osa väga mahukast 7.-st peatükist käsitleb maailma ajalugu alates Taanieli ajast kuni kolmanda antiikse maailmariigini. Iga riiki sümboliseerib mingi müstiline metsloom. Läheme siis väikesele rännakule koos lõvi, karu ja pantriga ning vaatleme põgusalt, kuidas need riigid on mõjutanud maailma enda ümber kuni tänapäevani välja.
120 üleskutset
120 üleskutset on üks osa sündmuste seeriast tähistamaks adventkuulutuse jõudmist Eestisse 120 aastat tagasi. 120 üleskutset sai alguse 19. mail ning kestab 15. septembrini. Iga päev on lisaks üleskutsele ka lühike tekst, mida lugeda. Iga nädalapäev on erinev läbiv teema.
- Esmaspäev – Põhiuskumus
- Teisipäev – Ellen White
- Kolmapäev – Misjon
- Neljapäev – Kirjakoht
- Reede – Eestpalve
- Laupäev – Kogudus
- Pühapäev – Ajalugu
Üleskutsed ilmuvad iga päev http://120.advent.ee/ leheküljele, samuti saab neid tellida oma emailile.
Emadepäev
Reedel, 12. mail kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesus – Jumala Tall”. Jh 1:19-34
Laupäeval, 13. mail kell 11.00 emadepäeva jumalateenistus. “Emale. Väärtused meie elus” – kõneleb Rein Kalmus.
Mälestused emast
Mida lihtsat ja elulähedast võiks meenutada oma emast, tegemata suuri ja õhku täis sõnu? Meenus üks seik ajast, mil olin umbes 10-aastane. Arstitädi oli mulle diagnoosiks pannud kopsupõletiku ja see tähendas kaheks nädalaks puhkust koolitööst ja sõpradest. Kodune režiim seondus lebamisega voodis teki all, tablettide neelamist ja süstikuuri. Viimane polnud muidugi meeldivate killast, aga kuna mu ema oli ametilt meditsiiniõde, siis oli tema see, kes selle praktilise osa eest hea seisis.
Meenutan eriliselt ühte haiguspäeva, mil pikutasin ja püüdsin raamatute lugemisega oma aega sisustada. Olin üksinda kodus – vanemad olid tööl, vanem õde koolis. Lõuna paiku kuulsin trepikojas hääli ja peagi astus ema uksest sisse. Kuna haigla, kus ema töötas, polnud meie kodust eriti kaugel, sai ta oma kolleegile öelda, et läheb koduvisiidile haiget last süstima. Nii ta siis tuli – heatujuline ja naeratav. Sain oma „kibeda sutsaka“ ära, kuid seejärel järgnes üllatus. Ema oli haigla puhvetist läbi astunud ja pakutavast ilmselt parima välja valinud, et mind pisut rõõmustada. Nüüd avanes tema kott ja voodi kõrvale lauakesele pandi konserv „Kalakonserv tomatikastmes“, moosipontšikud ja limonaad „Valge klaar“. Ja siis läinud ta oligi.
Mäletan, et mitte kunagi enne ega pärast seda korda ei maitsenud see lihtne nõuka-aegne konserv mulle nii hästi, kui tol korral. Tõeline delikatess… Ja muidugi pontšikud ja limonaad sinna juurde. Kangesti sünnipäeva tunne tuli peale. Ja sünnipäev ühe lapse jaoks – teadagi asi.
Mis pani minu päikese tavalisest soojemalt ja heledamalt särama? Teadmine, et ema hoolis minust. Tal oli oma töö, kuid ta võttis aega minu jaoks. Sissetulekud olid peres piisavalt ahtad, kuid ta võttis minu jaoks neid eriliselt kulutada. Lihne päev, tagasihoidlik aeg, kuid maitsestatud hoolivuse ja armastusega. Ja seda armastust ja hoolivust jagus emal kuni tema päevade lõpuni. Nii palju siis minu emast ligi pool sajandit tagasi.
Emadepäevaga seoses ei saa lisamata jätta, et Piiblis on Jumala armastust inimese vastu võrreldud ema armastusega oma lapse vastu. Vahel me mõtleme, et Jumal on nagu suur kuningas, kellel on suur riik valitseda ja lugematu hulk alamaid karjatada. Küllap minu jaoks Tal aega napib… Tegelikult väärtustab Jumal individuaalset suhet iga inimesega nii, nagu peale selle konkreetse inimese polekski kedagi rohkem. Jumal teab suurepäraselt, et inimese elu koosneb väikestest asjadest. Seetõttu on Ta valmis inimese jaoks aega leidma ja tema juurde tulema samuti, nagu minu ema leidis aega minu jaoks. Ka Jumal on valmis enne inimesega kohtumist „haigla puhvetist“ läbi astuma, et tuua rõõmu ja sünnipäeva-tunnet sulle ja mulle. Nii lihtne see tegelikult ongi, kui me oleme Jumalat sügavuti tundma õppinud. Armastavad suhted on alati Tema prioriteet.
Õnnistatud emadepäeva kõigile!
pastor Rein Kalmus
Taanieli raamatu õppimine
Laupäeval, 22. aprillil kell 11.00
Taanieli raamatu 6. ptk. “Silmast silma lõvidega” – kõneleb Rein Kalmus.
4. Teeõhtu Piibliringis “Miks Jeesus suri?” 7.04 kell 19.00
Ülestõusmispühad on uksele koputamas ja sellega seoses räägitakse tavapärasest rohkem Naatsareti puusepa pojast Jeesus Kristusest. Kui ta oleks olnud ainult inimene, siis oleks ta ilmselt maailma kõige kuulsam puusepa poeg, kes kunagi on elanud. Imepärane on aga see, et see näiliselt lihtsa päritoluga mees on suutnud kogu maailma kõige erilisemal moel mõjutada. Rohkem kui keegi enne ja pärast teda. Pean silmas siin kahte suurt asja, mis on seotud meie ajaarvestusega.
Jeesus Kristuse sünd ligikaudu 2000 aastat tagasi jagab meie maailma aja kaheks pooleks: kõike enne seda toimunut määratleme me ajaga „enne Kristust“ või „enne meie ajaarvamist“ning kõike pärast seda toimunut „peale Kristust“ või „meie ajaarvamise järele“. Selle puusepa poja sünd on sellise aja määratluse piltlikult „kivisse raiunud“ ja mitte keegi ei tõstata küsimust mingi teistsuguse süsteemi kasutusele võtmisest. See oli nii, on nii ja jääb nii.
Teise ajaga seotud nähtuse mõistmiseks peame pisut kasutama Piibli abi. Piibel kinnitab meile, et Jeesus Kristus polnud pelgalt lihtsa päritoluga suur inimene, vaid ta oli tegelikult inimeseks saanud Jumala Poeg. Apostel Johannes ütleb tema sünni kohta oma evangeeliumi sissejuhatuses: “ Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.“ Jh 1:14 Väljendit „Sõna“ (kreeka k. Logos) kasutab Johannes Jumala Poja sünonüümina. Samas sissejuhatavas lõigus ütleb apostel Jeesuse kohta: „Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.“ Jh 1:3 See on tõdemus, et Jeesus Kristus on Looja Jumal, kellega me Piiblis kohtume juba esimesel leheküljel.
Jeesus Kristuse kui Looja kätest on alguse saanud meie materiaalne maailm. Kuid temagi oli see, kes kogu meie planeedi Maa elu asetas kindlatesse ajalistesse raamidesse. 7-päevane nädalatsükkel on tema poolt käivitatud. Ja huvitav tõsiasi on see, et mitte keegi selle päikese all pole andnud meie nädalatsükli tekkimisele mingit muud tõsiseltvõetavat põhjendust. Selleks on jätkuvalt Piibli lugu maailma loomisest.
Nii et aeg ja ajaarvestus siin maailmas tõstab Jeesus Kristuse märkimisväärsele kohale meie elus. Ülestõusmispühad lisavad aga veel midagi väga olulist, miks on Jeesus meie jaoks isiklikult nii tähtis. Sellest aga kõneleme meie järjekordsel kohtumisel „Teeõhtud piibliringis“ 07. aprillil kell 19.00
Parim sõprus
Kui inimese mõistus viiakse ühendusse Jumala mõistusega, surelik igavesega, siis on selle tagajärg nii kehale, vaimule kui hingele kirjeldamatu. Sellises ühenduses peitub kõrgeim haridus. See on Jumala kasvatusmeetod. “Saa siis Jumalaga sõbraks” on Tema sõnum inimkonnale. EGW “Apostlite teod”
Väärtuslikud õppetunnid
Kui me vaid tahaksime kuulata, siis õpetaks Jumala loodu meile sõnakuulelikkuse ja ustavuse väärtuslikke õppetunde. Alates tähtedest, mis sajandist sajandisse jätkavad maailmaruumis neile kindlaksmääratud nähtamatut teed, kuni väikseima aatomini kuuletub kogu loodus Jumala tahtele. Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. EGW “Tee Kristuse juurde”
“Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud. Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba. Sa võlvid oma ülemised toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel. Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid. Sa rajasid maa tema alusele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.” (Ps 104:1-5)
Jumala Sõna
Kasvatusliku mõju poolest on Piibel võrreldamatu. Jumala Sõnas leiab inimvaim teemasid sügavaimateks mõtisklusteks ja ülevaimateks püüdlusteks. See Raamat kõneleb selle maailma ajaloo suurimate meeste võitlustest, kaotustest ja võitudest. Siin selgitatakse vastutuse ja saatuse suured probleemid. Siin kergitatakse nähtava ja nähtamatu maailma vahelist eesriiet ning me näeme headuse ja kurjuse jõudude omavahelist võitlust alates patu esmakordsest ilmnemisest kuni tõe ja õiguse lõpliku võiduni. Kõiges selles avaldub Jumala iseloom. Mõtiskledes lugupidavalt Jumala Sõnas esitatud tõdede üle, saab õpilane mõtteis kontakti igavese mõistusega. Selline õppetöö puhastab ja õilistab iseloomu, kuid veelgi enam – avardab ja elavdab kindlasti vaimseid võimeid. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Saalomoni kogemus
Kuningas Saalomoni eriliseks huvialaks oli looduslugu, kuid ta ei piiranud oma uurimusi ainult ühe valdkonnaga. Uurides hoolsalt kogu loodut – nii elus kui elutut – omandas ta selge arusaamise Loojast. Ta nägi Jumala tarkust loodusjõududes, kivimite maailmas ja loomariigis, samuti igas puus, põõsas ja lilleõies. Kõike seda järjest enam tundma õppides kasvas järjest enam ka Jumala tundmine ja armastus Tema vastu.
Saalomoni õpetussõnades joonistuvad esile püha elu ja kõrgete taotluste põhimõtted – põhimõtted, mis pärinevad taevast ja juhivad jumalakartusele ning peaksid valitsema meie elu iga tegevust. Just nende põhimõtete üleüldine juurutamine inimeste arusaamadesse ning kogu au ja kiituse omistamine Jumalale muutsid Saalomoni valitsemise varased aastad nii moraalse kõrgseisu kui ka materiaalse õitsengu ajaks.
“Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,” kirjutab ta, ” ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast. See on kallim kui pärlid ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav.” (Õp 3:13-15) EGW “Prohvetid ja kuningad”