Kiriku remont
Alates juuni viimasest päevast on käima läinud remont, mis hõlmab saali ning esiku restaureerimist. Aga pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna:
Ühislaager
Rakvere kogudus oli see, kes tuli sooviga pidada ühine laager. Idee sai tuult tiibadesse ning teoks sai see 20. juunil Kuuri talus Põltsamaa lähistel Võisikul.
Ilm oli kurjakuulutav, pilved olid sünged, kuid siiski piilus vahetevahel välja ka päike. Ametlik osa algas 10.45, aga palju inimesi oli siis veel saabumata. Siiski, tehti algust misjonijutu lugemisega, mille oli enda peale võtnud Guido. Kui avasõnad öeldud ning tähtsam informatsioon teada, asuti usinalt õppetükki õppima, mida juhendas Kaido. Samal ajal toimus ka lastetund, mis oli huvitav nii väikestele kui suurtele.
Pärast lühikest pausi algas hommikune jumalateenistus. Seda alustasid Põltsamaa noored oma programmiga. Oli laulu, pillimängu, pilte ning mõtteterasid. Lastejutu ajal rääkis Guido huvitava ning kaasahaarava jutu elevandi ning mehe sõprusest. Vend Arved Lindi jutlusest saime teada, kuidas elada koos Jumalaga. Seejärel esinesid rakverelased ning pärast seda oli aeg…söögiaeg.
Kuna keegi ei tahtnud teistest kehvem olla, oli igaüks midagi maitsvat kaasa võtnud. Paljud arvasid, et näljaseid suid on rohkem kui toitu jagub. aga kõhud said kõigil ilusti täis ning jäi veel ülegi. Rahvast tuli muudkui juurde. Meie hulgas viibisid ka mitmed koolilõpetajad. Soovime teile tarkust ning õigeid otsuseid edaspidiseks.
Päeva kõige pidulikuma sündmuse ajaks tuli isegi päike jälle välja . Eriti tähtis oli see Edgari jaoks: tema ristimine. Ergo pidas temaatilise kõne ning seejärel suunduti järve äärde ristimistalitusele. Jõudu ning kindlust Edgarile sellel teel. Õnnitlejate rivi oli veelgi suurenenud pärastlõunaks.
Nüüd oli Jussi lennukooli aeg. Vaadati pilte, mis olid eelneval nädalal pildistatud. Nägime ka kohalike koguduseliikmete maju teise nurga alt. Ülevalt vaatada tuttavaid maju on ikka hoopis midagi muud. Kuna “lennukaid” inimesi oli palju hoiatas Juss, et on olnud umbes 10 tundi lennukoolitusel kohustuslikust 100st. Kes tahtsid, said lennumasinat ka lähemalt uudistada ning katsuda.
Maikuu noortekoosolekul Põltsamaal viidi läbi suhteteemaline küsitlus ning rakverelased soovisid sellest rohkem teada saada. Vaadati kokkuvõtet küsimustest ning vastusest ja neid kommenteerisid Hele ning Kaido.
Päev oli möödunud tegusalt ja kiiresti ning õhtupoolikul olid kõik oodatud kaema Taimi ja Jaani majapidamist. Vaieldamatuks rahvalemmikuks kujunes muidugi neil elav ahv, juba vana rahvalõbustaja.
Päev oli küll pidevalt vesine, aga siiski ei rikkunud see meeldivat õhkkonda ning huvitavaid tegevusi. Kõik said midagi kõrva taha panna päevast ning saadud mõtted jäid saatma nii koduteel kui ka järgmistel päevadel.
Üritus kujunes üpriski rahvarohkeks, jooksvalt oli umbes sadakond inimest, pidevalt kohal umbes 70-80. Ning esidatud olid vähemalt 7 adventkogudust! Laager täitis igati oma eesmärgi ning rohkemgi. See vihmane laupäev suurendas inimeste ühtekuuluvustunnet ning lootust olla igavesti koos Taevariigis!
Galeriisse SIIT!
6. juuni
Seekord oli meil külas Aldar Nõmmik, kes pidas hommikusel jumalateenisutsel jutluse ning pärastlõunal rääkis ka sõprade evangeliseerimisest. Mõlemad sõnavõtud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Jutluses rääkis Aldar Piiblist ja selle tähtsusest. Kui Piibel pole meie jaoks huvitav, siis ei saa äratada ka teistes inimestes huvi selle vastu. Pärastlõunal rääkis Aldar ka oma kogemustest sõprade evangeliseerimisel. Tegu on Alari tõlgitud projektiga, mis läheneb evangeliseerimisele teisest küljest. Selle asemel, et misjonitööd teha võhivõrrastega, tuleb alustada hoopis oma sõpradest. Kui tal tekib küsimusi, siis mitte ei vasta, vaid kutsud külla ja ütled, et uurime hoopis mis Piibel selle kohta ütleb. Kõik, kes tahtsid, said anda Aldarile oma meiliaadressi, et siis saada seminari esimese teema endale tutvumiseks või selle läbi tegemiseks. Suur AITÄH Aldarile väga elava ja mõtlema paneva sõna jagamise eest.
Kaidi
30. mai
Laupäevahommikusel jumalateenistusel kõneles Ants ning noored laulsid. Suured tänud ka Allanile ja Guidole huvitava aldiduo eest!
Mai noortekoosolek
Reedel, 29. mail toimus järjekordne noortekoosolek. Raamatust “Adventkodu” olid võetud seinale lastud slaidide tekstid ning ka ette loetud sõnumid. nii noorte kui ka juba abielus olevatele paaridele on vaja ikka rääkida, kuidas elada õnnelikult koos Jumalaga. Lisaks sõnalisele osale noored laulsid ning mängisid ka erinevaid pille. Koosoleku keskel tuli kõikidel inimestel täita küsitlusleht, kus küsimused olid seotud abieluga, ning suhetega enne abielu ning abielu kestel. Kõik on veendunud, et abielu sai alguse Paradiisist ja meie võime armastada on tingitud sellest, et Jumal on armastus!
Ja nii nagu ühe esitatud laulu sõnad ütlesid: “Jeesus, Su juures tõeliselt olla võin õnnelik ma, ” nii ongi! Kui see suhe on korras, on ka meie perekonnad õnnelikud!
Tänulikkusest tänases päevas
Möödunud nädalavahetusel tähistas kristlik maailm lõikustänupüha. Selle püha keskmes oli inimese tänulikkus nende loodusandide eest, mis aitavad meil rõõmsalt vastu vaadata eelolevale talvele.
Rahvakalendrid või ka kirikupühad omavad tähendust eelkõige juhul, kui inimesel on nendega seoses mingi isiklik mõõde. Selles mõttes näib lõikustänu arenenud läänemaailmas aegade jooksul devalveeruvat, sest üha vähem on neid, kes oma sõrmi aasta jooksul mullaseks teevad. Meie igapäevane elu ei sõltu enam sellest, kui hoolsad oleme olnud kündmisel, külvamisel ja lõikamisel. Supermarketid on muutunud meie aitadeks, sahvriteks ja keldriteks, laskmata meil tunda, et oleme ise igapäevase leiva eest võidelnud ja talveks vajalikke varusid kogunud. Sellest johtuvalt on tänulikkus põllumehe vastu muutunud kuidagi abstraktseks.
Seetõttu kipub tänulikkus lõikustänupühal minu jaoks seostuma eelkõige nostalgiaga – mälestustega oma lapsepõlvest, kui ema ja isa otseses mõttes nägid vaeva, et sügisel saaks kartul ja muud juurviljad keldrisse ja mahlad ning moosid sahvrisse. Lõikustänuks olid enamasti ka seenel- ja marjulkäigud lõppenud ning metsaannid lisasid toidulauale olulist värvi ja maitset. Nii tore oli koos ema või isaga sahvri vahet käia ja uudistada eri värvi purke, mõistatades, millisest puust, põõsast või puhmast oli üks ja teine suupärane kraam pärit.
Kristlastena oleme lõikustänul eriliselt tänulikud ka Jumalale, sest Raamatute Raamatu sõnul tuleb „iga hea and ja täiuslik kink ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.“ (Jaakobuse 1:17) Ühiskonna jätkuv sekulariseerumine näib selle tänulikkuse aspekti inimeselt ära võtvat, sest pole ju võimalik olla tänulik kellelegi, kelle olemasollu ei usuta. Olen siinjuures aga mõelnud, et nii mõeldes toetame seda mõtteviisi, mis tituleerib inimese kõikide asjade valitsejaks ning väidab, et mitte keegi ei anna meile looduselt, vaid me ise peremeestena võtame. See mõtteviis on pannud inimese hoolsalt loodust ümber kujundama, kuni selleni, et näiteks Siberis oldi valmis jõgede voolu põhjast lõunasse pöörama.
Mul on raske leppida inimese väära peremehetsemisega looduses veel seetõttu, et harrastusornitoloogina tunnen muret lindude käekäigu vastu meie maal. Arvestuslik statistika kõneleb meile seda, et igal aastal jääb Eesti metsades ja aasadel tühjaks kuni 60 000 linnupesa. Lindude arvukuse vähenemine on seotud eelkõige intensiivse monokultuuride viljelemisega põllumajanduses ning laialdase metsaraidega. Rukkirääku kuuleb meil aina vähem…
Kui me teadvustaksime endale Jumala olemasolu, siis aitaks see meil paremini mõista oma vastutust looduse kasutamise ees. Jumal õpetab meile oma Sõnas, et me pole siin maal mitte peremehed, vaid üksnes majapidajad, kellelt oodatakse tarka ja vastutustundlikku majandamist. Tänulikkus Jumalale on aga nagu teekond selle kõrgema tarkuse ja suurema vastutustunde juurde, kuhu Jumal soovib inimest juhtida.
Miks me peaksime veel rõhutama tänulikkuse vajalikkust? Vastuseks sellele küsimusele võiksime küsida: mida teeb tänulikkus inimesega? Kui me mõtleme sellele, millised tunded ja milline suhtumine on meil kaasinimesse, kelle vastu kanname endas tänulikkust, siis näeme, et tänulikkus seondub soojade ja heatahtlike tunnetega. Tänulikkus kannab endas alati heasoovlikkust, sõbralikkust ja ligimesearmastust. Kui maailmas oleks rohkem tänulikkust, siis oleks maailmas rohkem soojust ja valgust, mille poole inimese süda sirutub nagu kasvama pandud taim päikese poole.
Käesoleva aasta lõikustänupüha on jäänud selja taha. Vajadus tänulikkuse järele, mis muudaks meie päevi paremaks, on aga jätkuvalt olemas. Kutsun sind seetõttu üles seda teemat mitte unustama, vaid aeg-ajalt mõtlema sellele ja seda enda jaoks väärtustama. Tänulikkus ei maksa näiliselt midagi, kuid valgustab meie hinge ka pimedatel sügis- ja talvepäevadel ning lisab oma soojad värvitoonid meie elukangasse.
Rein Kalmus
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 22. septembril kell 19.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Kuninga ametniku poeg”. Jh 4:43-54
Hingamispäeval, 23. septembril kell 11.00 Taanieli raamatu 8. ptk “Puud või mets?” – kõneleb Rein Kalmus.
Küllap oleme oma elus kohanud inimesi, kellel on teatud hetkel raskusi nn „suure pildi“ nägemisega. Ollakse keskendunud detailidele ning tervik jääb neile suuresti hoomamatuks. Kas pole Piiblis esitatuga tihti sama lugu – inimesed keskenduvad mingitele välistele asjadele, tajumata nende samade asjade sügavamat vaimulikku olemust? Tulles nüüd Vana Testamendi prohveti Taanieli poolt kirja pandud apokalüpsise juurde, tõusetub sama küsimus: millisele kohale asetame me prohvetlike nägemuste üksikasjad? Kas suudame puude taga näha metsa? Kas prohveti ülesanne oli rahuldada meie uudishimu päevapoliitiliste sündmuste kohta või on kirjutatud ridade vahel mingeid olulisemaid ja üldisemaid seoseid ja tõdesid?
Nendele küsimustele püüame vastuseid otsida, avades koos Taanieli raamatu 8. peatüki. Kohtume laupäeval 23.septembril kell 11.00.
Pastor Rein Kalmus
Heategevusüritus Põltsamaal tõmbab külastajaid
Pühapäeval, 3. septembril toimus Põltsamaal juba üheksandat aastat heategevuslik kogupereüritus Talvele vastu, mida külastas umbes pooltuhat inimest.
Päeva alguses tervitas Põltsamaa seitsmenda päeva adventkoguduse pastor Rein Kalmus kõiki kohaletulnuid, jagas neile praktilist infot toimuva kohta ning tegi tänupalve. Seejärel lõigati piirdelint läbi ning inimesed ruttasid hoovialale, kuhu olid telkidesse ja murule teemade kaupa asjad laiali laotatud. Uusi omanikke olid ootamas kasutatud laste mänguasjad ja riided, jalanõud, voodilinad, meeste- ja naiste riided, kotid-sallid jne. Lisaks jagati ka värskeid aiasaadusi, tegutses kohvikuala, kus võis kuulata ka elavat muusikat ja jagati raamatuid. Lastele korraldati mänge, tutvustati rajaleidjate klubi ning kõik soovijad said tasuta juuksuri juures käia.
Külastajad tulid nii peredega kui ka üksi, paljudel olid suured kilekotid kaasas, et meelepäraseid asju oleks lihtsam koju kanda. Siiski on läbi aastate olnud asju, mis alati esimesena otsa saavad. „Kõik voodipesuga seoses võetakse ära: linad, tekikotid, padjad… Nende peale joostakse alati tormi. Seetõttu palume ka annetajatel neid asju alati tuua,“ selgitas heategevuslikku üritust koordineerinud Eha Põldaru.
Inimesed käisid tänamas
Kohvikus vabatahtlikuna tegutsenud Hans Soosaar rääkis, et talle meeldis kohvikunurgas väga olla. „Meil oli sel aastal ka elav muusika ja see meeldis inimestele väga. Tuldi ja käidi tänamas,“ kirjeldas ta. „Minul oli tunne, et rahvast oli eelmise aastaga võrreldes jällegi rohkem, kui arvestada küpsiste kogust, mis kulus,“ lisas ta.
Muusikust pastor Rein Kalmus ütles, et tema suurim panus päeva õnnestumisesse oli muusika tegemine. „Moodustasime selle päeva tarbeks väikese kollektiivi, kus Kristjan Kalmus mängis flööti, Susanna Soosaar kontrabassi ja hiljem basskitarri ning mina olin klahvpilli taga. See oli eksperimentaalne koosseis, aga loodan, et hakkame edaspidigi siin-seal koos mängima. Päris tore oli koos musitseerida,“ rääkis ta.
Lastele oli planeeritud eraldi telk ja mänguala, kus Maarika Maurer koos abilistega korraldas võistlusi ja liikumismänge. „Tegime ka teaduskatseid ja tutvustasime rajaleidjate klubi tegemisi, millel on ühiseid jooni skautlusega,“ rääkis ta. Mängude lõppedes toimus lastele õnneloos, kus iga osaleja osutus võtjaks.
Nii nagu igal aastal, oli ka seekord juuksuri juurde pidev järjekord. „Mitmed inimesed on nägupidi juba tuttavad, nad käivadki igal aastal siin juuksuris,“ ütles vabatahtliku juuksurina töötanud Annely Kaasik. „Samal ajal sain inimestega ka juttu rääkida. Üllatus oli minu jaoks see, kui üks mees tõi tänutäheks suure šokolaadi,“ lisas ta.
Õuealal oli eraldi laud ka uue kristliku kirjandusega. Soovijad said võtta ajaloolist, tervishoiualast ja dokumentaalse sisuga kirjandust. Kokku leidsid endale omaniku 135 raamatut.
Loosis võitsid kolm perekonda
Ettevalmistused telkide ja asjade paigutamiseks algasid mitu päeva enne toimumist, et kõik õigeks ajaks valmis saada. „Oli palju tublisid abilisi, kes aitasid asju lahti pakkida ja kohale asetada, sest ilma abilisteta sellist kogukonnapäeva oleks võimatu teha. Taevaisa aitas meid ka ilma osas. Taevas oli hall, aga piiskagi ei sadanud. Inimesed said rõõmu tunda sellest päevast,“ rääkis pastor Kalmus. Suure panuse heategevusürituse heaks andsid ka kontaktisikud Soomest ja Rootsist, kes korraldasid asjade kogumist ja Eestisse toimetamist.
Tänavu paluti heategevusüritusel viibijailt kirjalikku tagasisidet kogukondlike heategevusürituste teemal, et teada saada inimeste ootusi ja vajadusi. Kõigi vastanute vahel loositi välja kolm perepiletit Aura keskusesse. „Need inimesed, kellele loosiõnn naeratas, nad olid väga rõõmsad ja üllatunud, et õnn neile osaks sai,“ tõdes Rein Kalmus, kes võitjaid isiklikult õnnitles.
Tagasisidelehtedelt ilmnes, et osalejaid oli üle Jõgevamaa ja isegi kaugemalt. Küsimuse peale, millistest kogukondlikest heategevusüritustest tuntakse puudust, vastati näiteks: võiks toimuda igakuine tasuta riiete jm asjade jagamine, rohkem üritusi peredele ja lastele ning võiks olla üksteise märkamist.
Helis Rosin
Noortekas 9. septembril kell 17.00
Koguneme Põltsamaa adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1, edasi sõidame Mällikverre Salu tallu.
Paneme oma teadmised ja oskused proovile maastikumängus, teeme lõket ja tutvume rajaleidjate tegevusega. Vihmase ilma korral oleme siseruumides.
Tule kindlasti ja võta oma sõber ka kaasa! Näeme juba varsti!