Õhtupoolik Jumala loominguga
“Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.”
Laul 19:2
17. oktoobri õhtupoolikul olid kogunenud kirikusaali inimesed, kes olid huvitatud Jumala loomisimedest. Külaliseks oli Oskar Noorkõiv “Orioni” tähetornist. Ta kõneles meile universumiavarustest, mille on loonud Jumal. Vaatasime slaidiprogrammi erinevatest galaktikatest, planeetidest, tähtkujudest, udukogudest… Võisime veenduda, et me ei tea paljutki endi peade kohal toimuvast. Hiljem vastas Oskar ka teemakohastele küsimustele.
Täname meeldejääva õhtu eest. Kirikust lahkudes sadas laia lund, eks ole ka seegi Jumala looming.
Lõikustänu
Lõikustänu hingamispäev oli mitmet pidi eriline. Lisaks lõikustänule tähistati ka Tanise ning Eha sünnipäevi, toimus ühine osadussöömaaeg ning käidi ka ühiselt looduses.
Otsus prohvetluse vaimu kohta
Olles delegaatidena 2005. aasta Peakonverentsi istungil St Louis´is Missouri osariigis, me mõistsime, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on saanud rikkalikult õnnistatud prohvetluse anni läbi, mis on esitatud Ellen G. White´i kirjutistes ja teenistuses. Selle anni kaudu juhtis Jumal koguduse arengut väikesest hulgakesest ülemaailmseks liikumiseks, kellele on usaldatud päästmise sõnumi kuulutamine Jeesuses Kristuses Tema peatse aulise tagasituleku lootuses. Ellen G. White´i tegevus on aidanud kaasa koguduse ühtsuse säilitamisele ja on hoidnud seda püsivana rasketel aegadel. Tema kirjutised on jätkuvalt kõige positiivsemaks mõjuteguriks koguduse elus, jagades troosti, juhatust, parandamist ja teoloogilist innustamist. Tema kirjutiste õppimine juhib kogudust püsivalt tagasi Piibli kui usu ja praktika tõelise aluse juurde. Peakonverentsi delegaatidena kinnitame, et Ellen G. White´i kirjutistel on ikka veel tähtis osa Adventliikumise alalhoidmisel ning ülemaailmse koguduse ühtsuse säilitamisel. Seepärast me kutsume üles Seitsmenda Päeva adventiste üle maailma palvemeelselt uurima Ellen G. White´i kirjutisi, et mõista paremini Jumala eesmärki Tema ülejäänud rahvale. Me kutsume koguduse juhte kõikidel tasanditel kaasa aitama ja planeerima prohvetluse vaimu kirjutiste levitamist ja õppimist. Me kutsume üles oma noori tutvuma jumaliku nõuande rikkustega nendes kirjutistes, kuna see rikastab võimsalt nende elu, kui nad teenivad Issandat ja ligimest.
58. Peakonverentsi istung, St Louis, Missouri, USA, 3. juuli 2005.
Meie kodulehel on raamatute rubriigis Ellen G. White kirjutiste põhjal koostatud neli raamatut “Tunnistuste varakambrst”, Suur võitlus”, “Viimaste päevade sündmused”, “Kuulutus noortele”, “Adventkodu”, “Nõuandeid toitumise kohta” ja “Varajased kirjutised”. Osa neist on ka trükivalgust näinud, aga osa on ainult elektrooniliselt saadaval (kunagi on neid kirjutusmasinaga läbi kopeeride kirjutatud). Muidugi ei ole kõik Ellen G. White raamatud siin kodulehel üleval. Kuna need on tõeliselt head ja kasulikud mõtted, mis juhivad lugejaid Piibli juurde, siis head lugemist.
Kaido Kask
Lastekirik
Galeriisse
4. okt oli rõõmus päev nii lastele, emadele kui ka isadele, sest toimus lastekirik. Saali sisenedes sai iga laps kaardikese, mille peal oli ühe linnu või looma pilt. Saalist tuli otsida samasuguse pildiga tool ning oligi koht leitud.
Alustuseks õpetas Heldi saatemuusika taustal laule “Väike lepatriinu” ning “Kes on kuningas džunglis.” Hele küsis laste käest, et kuidas saab Jumalale tere öelda. Samuel arvas, et palvetades. Pärast palvet lauldi laulu “Palvetelefon.” Hele jutustas Joasest, kes oli kuningaks saades ainult seitsme aastane.
Iga Laps sai võimaluse olla kuningas ja rääkida sellest, mida ta kuningaks saades teeks. Ka onu Vello sai võimaluse olla kuningas ja ta lubas lastele, et tema valitsuse ajal on meil hea elada.
Pastor Kaido sõnum oli selles, et nii kaua, kui Joasel oli häid nõuandjaid, tegi ta õigeid otsuseid.
Kui me teeme õigeid otsuseid koos Jumalaga, läheb kõik hästi.
Lõpuks meisterdasid lapsed omale kroonid. nii liikus kirikus ringi palju rõõmsaid kuningapoegi. Meil kõigil on kuningas – Jumal taevas. Teeme Jumalast endale nõuandja.
Valga 100
26. septembril toimus Valga sajas aastapäev. Üritus oli igati tore ning oli kuulda ainult positiivset vastukaja.
Rohkem lugemist ning vaatamist Advent.ee’s!
Jumalateenistus 3. märtsil kell 11.00
12. detsembril 2016 saabus Eestisse misjonäridest perekond – Delfred Abarquez Onde, Hannah Gabales Onde ja nende tütar Zion Amber Gabales Onde –, kes tulid Eestisse appi adventkoguduse tööd edendama.
Hingamispäeval, 3. märtsil kell 11.00 jumalateenistusel on nad meie koguduse külalisteks.
Vaata videot misjonäride perekonnast siit.
Loe intervjuud perekonnaga siit.
Parim sõber
Sõbrapäeva puhul mõtleme ikka sõpruse peale. Alustaksin ühe lihtsa küsimusega: kui palju Sul sõpru on? Vanema aja inimene hakkab kindlasti sõrmede peal sõpru üles lugema ja ilmselt piisab talle kahe käe sõrmedest. Noorema aja inimene läheb aga arvutisse ja avab Facebooki lehekülje. See näitab kätte numbri, mis on ilmselt vähemalt kolmekohaline. Kas need kõik on tõelised sõbrad? Miks mitte. Siit omakorda aga küsimus: kas uus põlvkond on siis kordades sõbralikum ja sõbra-altim kui vanem põlvkond? Sellele küsimusele enam jaatavalt vastata ei saa.
Usun, et eakamad inimesed loevad üles neid, keda on võimalik tähistada pisut teistsuguse terminiga ⎼ südamesõbrad. Viimaseid pole aga kindlasti võimalik üles lugeda kümnete või sadade kaupa. Nii et olemegi jõudnud tõdemuseni ⎼ sõpru võib elus olla mitmel tasandil: Facebooki sõbrad on need, kellega võime suhelda, jagada nendega oma elamusi ja avastusi, soovida neile head ja ahhetada nende pilti vaadates: kui ilus Sa oled! Südamesõbrad on aga vaid mõned üksikud, kellele söandame rääkida nendest sügavamatest rõõmudest ja muredest, mida me kogu maailmale eksponeerida ei taha.
Arvan, et ka südamesõpru on võimalik jagada suuremateks ja väiksemateks. Täpsemalt jagatuna ⎼ üheks suureks ja mitmeks väiksemaks. Ei usu, et see mõte oleks uudne, kuid kui inimesel on perekond, siis parimaks südamesõbraks saab talle olla üksnes tema enda abikaasa. Kristlik perekonnaõpetus rõhutab seda sõpruse aspekti väga tugevalt. Selline sõprus eeldab maailmavaatelist ühtsust, paljude huvide kokkulangevust, kuid kindlasti ka jäägitut ja väsimatut pühendumist oma partnerile.
Praegusel ajal räägitakse sageli abieluinstitutsiooni haprusest, mida kajastab kooselude purunemise statistika, samuti aga ka vabalt kooselamine ilma altari eest läbi käimata. Arutlemata selle üle, mis on hea või halb, söandan väita, et selle hapruse üheks olulisemaks põhjuseks on just taolise südamesõpruse puudumine, kus abikaasad on omavahel suurimad sõbrad. Võib ju olla magamistoasõbrad ja seltskonnasõbrad, kuid tõeline abielusõprus läheb sügavamale, otsides ja nautides elukaaslase hingeilu ja pakkudes omalt poolt kõike võimalikku, et abikaasa võiks olla tõeliselt õnnelik. Seda kõike siis mõlema paarilise poolt. Selline sõprus eeldab sageli teadlikke valikuid ja tahtlikkust anda omalt poolt parimat, kuid see on ka ainus sõprus, mis täiuse skaalal jõuaks maksimumile kõige lähemale.
Ühele sõprusele sooviksin veel tähelepanu juhtida. Piiblis on üks huvitav tekst, mis esitab inimesele üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21) Kuidas olla sõbrasuhtes kellegagi, keda me ei näe ega kuule? Sõprus eeldab loomulikult suhtlemist. Jumalaga on aga võimalik väga lihtsalt suhelda: kui Sa loed Piiblit, siis Jumal kõneleb Sinuga, ja kui Sa palvetad, siis kõneled Sina Jumalaga. Sekulaarsest aspektist vaadatuna näib selline tegevus olevat irratsionaalne. Loomulikult kuulub selline sõprus usu valdkonda, kuid seda on inimkond harrastanud juba aastatuhandeid. Taoline sõprus on sama vana nagu inimühiskond ja tänini on lugematul arvul inimesi, kes on õppinud tundma selle sõprussuhte väärtust. Ehk üks tugevamaid külgi selle juures on tõdemus, et inimsuhetes võib tulla ette hetki, mil tajume, et meid ei suuda mõista mitte ükski inimene. Kuid sõprus Jumalaga annab kindlustunde, et meie suhtes pole ainsatki hetke ega olukorda, mida Tema ei mõistaks. Ja mitte ainult mõistaks ⎼ Ta elab meie rõõmudele ja muredele sügavamalt kaasa kui ükski teine kogu universumis. Jumal soovib oma sõprusega meid lohutada, julgustada, aidata ja anda nõu, kuidas oma eluga kõige paremini toime tulla. Nii et Jumalatki võiksime me arvata oma suurimate südamesõprade hulka. See on väga südamesoe kogemus.
Väärtustagem siis alati sõprust, mis annab meie päevadele oma kaunid värvid. Sõbrapäeva puhul aga soovin, et meil oleks palju häid sõpru, mitu tõelist südamesõpra ja kindlasti mõni parim Sõber nii siin maailmas kui ka taevastes!
Rein Kalmus
