Noortekas “Raja leidmine”
29. märtsil kell 11.00 koguneme adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1. Edasi sõidame autodega Kuuri talu järve äärde, kus toimub noorteka programm. Tegevused toimuvad nii sees kui ka väljas. Tule kohale ja võta oma sõber ka kaasa! Kohtumiseni noortekal!
Ivo Käsk Põltsamaal
7. märtsil külastas meie kogudust Eesti Liidu president Ivo Käsk. Teenistuse alguses laulnud koor kinnitas meid, et Jumal kuuleb palveid, vastab ja tõttab appi. Ivo keskendus oma sõnumis kaasinimeste aitamise teemale. Me võime mõelda, et meie ühiskonnas on asjad suhteliselt hästi, sest sotsiaalteenused on loodud inimeste aitamiseks. Ometi kutsub Jumala Sõna meid üles abivajajate aitamisele. Õpetussõnade raamatus on palju häid juhiseid selleks, mida saame Jumala lastena teha.
- Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! (Õp. 3:27)
- Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp. 22:9)
- Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp. 19:17)
Ja veel palju sarnaseid kirjakohti, mida võime ise Õpetussõnade raamatust leida.
Jeesuse töömeetod oli ka seotud kaasinimeste aitamisega. Iga inimese elu kohta kehtivad 2. Kor. 9:6 öeldud sõnad: “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“.
Koosolekule järgnes ühine lõunasöök ja võimalus olla külalistega vestlusringis. Soovime Ivole Jumala juhtimist tema töös.
Õhus on kevade lõhnu ja hääli. Ärkamist ja tärkamist nagu ikka igal kevadel. Nii uueneb ja kasvab meiegi vaimulik loomus ja sammub igavese kevade poole.
Oled sa kunagi mõtisklenud selle üle, kuidas ja kas üldse Piibel ja teadus sobivad kokku?
13. ja 14. märtsil on Tallinna Adventkirikut külastamas paleontoloog* Raul Esperante ja Timothy Standish Ameerikast.
Dr. Esperante on teadlane, kes uurib kivistisi ja Dr. Standish on teadlane, kes on uurinud muutusi DNA´s, makromolekule ja intelligentset disaini. Nad tahaksid jagada meiega oma kogemusi ja mõtteid selle kohta, kuidas adventistidena võime viia läbi maailmatasemel teadustööd, jäädes ustavaks Piiblile. Ja mitte lihtsalt, vaid teha avastusi, mis on järjepidevad Pühakirjas kirja pandud maailma loomise ajalooga.
* Paleontoloogia on möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Ta põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel.
Rohkem informatsiooni Raul Esperante kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/raul-esperante/
Rohkem informatsiooni Timothy Standish´i kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/tim-standish/
14. märtsi lõunat saame süüa kõik koos Mere puiesteel. Pakume omalt poolt riisi köögiviljadega ja juua. Palume kõigil osalejatel võtta midagi lisaks kaasa. Koos saame kaetud maitsva lõunalaua.
Kava
13. märts, Mere pst. 3
kell 19:00 Dr. Raul Esperante: Kas teadlane saab olla ka kristlane? Piiblile toetumine sekulaarses akadeemilises maailmas.
14. märts, Mere pst. 3
kell 10:00 Dr. Timothy Standish: Piibelliku loomisloosse uskumine muudab kõik
kell 11:15 Jutlus: Dr. Raul Esperante: Mis on kõige tähtsam asi, mida ma saaksin teha? – Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma väest.
kella 14:00 kuni umbes 20:00 (koos pausidega)
Dr. Timothy Standish: Võitlus, ellujäämine, alla andmine
Dr. Raul Esperante: Usk, aeg ja kivistised- mida räägivad meile kivistised aja kohta?
Dr. Raul Esperante: Kas peaksime lihtsalt uskuma? Jumalale ustavaks jäämise väljakutsed ülikoolis.
Lisaks kutsume kõiki osalema Esperante ja Standish´i kolmepäevasel konverentsil 16-18. märts, Tallinnas, Mere pst. 3.
Laste õnnistamine
„Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nendepeale. Mk. 10:14-16
20. veebruaril kogunesime just selleks, et kirjasõna järgi talitada. Jumala õnnistust paluti kolmele lapsele. Igale lapsele määrati koguduse poolt diakon, kes tema jaoks alati olemas on.
Lapsed said kingituseks kaardi ja värvimispiibli. Vanemad said vajaliku raamatu laste kasvatamise teemal. Mitmed emmed ei jätnud kasutamata võimalust väikest beebit süles hoida ja hellitada. Õhtu jätkus söögilaua ümber üksteisega vesteldes.
Kuuldud laulusõnad ütlesid meile:
“Issand hoidku Sind, õnnistagu Sind!”
Ühineme meiegi selle sooviga, sest kõige turvalisem on elada Jumala kaitse all!
Sõbrapäeva noortekas
15. märtsil said Põltsamaal kokku ümbruskaudsed noored-lapsed, et veeta koos üks tore pühapäev. Alles oli olnud sõbrapäev ning peagi tulemas vastlapäev, seega ideaalne võimalus need 2 lastele olulist päeva ühendada. Kohal olid nii Jõgeva kui Viljandi koguduse esindajad. Väga rõõmustav oli näha, et nii palju oli tulnud uusi lapsi ka Põltsamaa linnast.
Noortekas oli väga tore, seal oli rohkem lapsi kui tavaliselt.
Alguses saadi kokku Põltsamaa Adventkiriku juures ja kui lapsed olid kokku loetud ja autodesse mahutatud, mindi Põltsamaa lähedal asuvale Kuningamäele. Kokku oli 19 last + juhendajad. Kuningamäel toimusid erinevad võistkonnamängud ja kelgutamine. Pärastpoole sai ka lõkke peal grillida.
Mänge korraldas Kalle ja ta sai sellega väga hästi hakkama. Alustasime paberlennukite tegemise ja lennutamisega. Võistkondi oli kolm ja iga võistkond sai kolm paberit lennukite tegemiseks. Kuna oli juhtunud nii, et ühte võistkonda sai kokku natuke rohkem suuremaid lapsi kui teistesse, siis oli arvata, et see võistkond sai ka kõige paremad tulemused. „Suuremate võistkond“ lennutas ühe oma paberlennukitest silmnähtavalt kaugemale kui teised. Pärast lennukeid moodustasid võistkonnad nagu inimketi, kus käest-kätte tuli tennisepalle visata ning rivi lõpus olevasse kelku need asetada.
Järgmisena oli pusle kokkupanemisvõistlus. Üks tiim sai kolm väikest ja lihtsat puslet, teised said kumbki tiim ühe pusle. Seekord läks nii, et kes said kolm puslet, need said esimesena pusled kokku. Kuna vahepeal jõudis juba külm hakata, tegime paar korda teatevõistlust, kust ei puudunud ka efektsed libisemised ja kõhulikäimised. Peale puslet oli bowlingu laadne mäng, kus pidid tennisepalliga pudeleid tabama. Mõnel läks koguni nii hästi, et tabas ühe viskega mitut pudelit. Päris tihti aga veeres pall hoopis pudelite vahelt lihtsalt läbi.
Pärast mänge jõudsid lapsed oma lemmiktegevuseni, kelgutamiseni. Kelgutamine meeldis kõigile väga ja kuna oli ilus ilm, siis polnud ka liiga külm ega liiga märg.
Kalle oli vahepeal lõkke teinud ja mindi grillima. Varda otsa sai lükata nii soolast kui magusat.
Kui kõigil kõhud täis (loe: söödav otsas) ja riided suitsulõhnased, siis sõitsime tagasi kiriku juurde. Hele jagas lastele ilusaid punaseid südamekujulisi õhupalle ja pidas lühikese kõne eluvee teemal. Juttu oli Jeesusest ja Samaaria naisest. Pärast Hele huvitavat jutustust mindi ülakorrusele sööma. Toidulaud oli rikkalik ja samal ajal sai kõrvaltoas sõbrapilte teha. Vallo, jäi seetõttu peaaegu söögist ilma.
Sellel aastal oli sõbrapäeva noortekas eriline seetõttu, et Vallo korraldas fotonurga, kus sai teha sõbrapilte. Enamus lastest kasutas seda ja kõik, kes tegid pilti ja tulevad järgmisele noortekale, saavad endale kingituseks paberfoto. Et pilte huvitavamaks teha, sai kasutada erinevad parukaid, maske, päikseprille, õhupalle, mänguloomi jms.
Älis rääkis enne lõpetamist sellest, kui vajalik on liikuda ja esitas lastele küsimuse, mis on 100 aasta jooksul muutunud. Vastuseid tuli erinevaid, näiteks, et tänapäeval on kättesaadav ühistransport ja et tänapäeval inimesed liiguvad oma jalgadel palju vähem, sõidetakse autodega ja bussidega ning eluiga on kasvanud. Samuti õppisime pähe Piiblist ühe kirjakoha, 1. Korintlaste 9:24-27, mis motiveerib meid edasi liikuma.
Pärast Hele tehtud lõpupalvet jätsime oma vanade ja uute sõpradega nägemiseni, et nendega jälle järgmisel korral kohtuda.
Ergas-Ever Kask
Vaata pilte siit: http://advent.ee/galerii/74461/sobrapaev-poltsamaal/
Kristlase elu
Tema, kelle sõna on tõde, on tõotanud anda abi ja armu, mis on küllaldane iga olukorra jaoks. Tema igavene käsivars on Tema lapse ümber, kes pöördub Tema poole abi pärast. Me võime usaldada end julgelt Tema hoolde, öeldes: “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale.” (Ps 56:4) Kõigi suhtes, kes Tema peale loodavad, täidab Jumal oma tõotuse.
Oma eeskujuga on Õnnistegija näidanud, et Tema järelkäijad võivad olla maailmas ja ometi mitte maailmast. Õnnistegija ei tulnud maailma, et osa saada selle petlikest naudingutest või lasta end mõjutada selle kommetest ning neid järgida, vaid et täita oma Isa tahet, otsides ja päästes kadunuid. Kui kristlasel on selline eesmärk, võib ta jääda roojastamatuks igasuguses ümbruskonnas. Milline ka oleks tema seisund või olukord – kõrge või tagasihoidlik – ilmutab ta oma kohustusi ustavalt täites tõelise religiooni väge.
Mitte katsumustest vabanedes, vaid just nende keskel kujuneb välja kristlik iseloom. Vastupanu õhutab Kristuse järelkäijat suuremale valvsusele ning paneb teda palvetama tõsisemalt vägeva Abimehe poole. Raskete katsumuste läbitegemine Jumala armu läbi arendab kannatlikkust, valvsust, kindlameelsust, sügavamat ja püsivamat usaldust Jumalasse. See on kristliku usu triumf, kui Kristuse järelkäija kannatab – ja ometi jääb tugevaks; kui ta alistub – ja seeläbi võidab; kui “teda tapetakse kogu päev” (vt Ps 44:23) – ja ta ometi elab; kui ta kannatab risti – ja võidab seeläbi aukrooni. EGW “Apostlite teod”
Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)
Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.
Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”
