Roheline Draama!
12. aprillil toimus Põltsamaal Mari lasteaias üritus Roheline Draama. Tegu on soome keelest tõlgitud programmiga, mis juhib inimeste tähelepanu säästvale ning “rohelisele” eluviisile. Läbi erinevate tegevuste, rühmatööde ning slaidiesituste toodi esile mitmeid huvitavaid fakte ning nippe ja kindlasti on kohalolnud nüüd targemad “rohelistel” teemadel. Kõik sujus ladusalt, ainult tõesti inimesi oli vähevõitu, nagu allpoole olevast muljetamisestki välja tuleb.
Muljeid:
Täitsa tore oli 🙂 Mulle meeldis, et oli mänge, arutlemist, esitlusi (sain ka teada midagi uut ja enda teadmised kinnistusid veelgi). Võib olla oleks võinud rohkem sellel teemal omavahel arutada. Mängud olid toredad, neid oleks võinud samuti rohkem olla. Just selliseid mänge, mis toovad välja selle tarbimise mõju ühiskonnale ja inimesele. Näiteks individuaalselt mingi oma arvamuse või kogemuse või teadmiste põhjal, vms.
Aga no täiesti arusaadav, et aega oli kõigeks vaja 😉 Kindlasti oleks võinud rohkem inimesi ka olla ja tulla.
Helen
Minu arvates oli see õnnestunud üritus. Kahju, et paljud kutsutud ei saanud või siis ei viitsinud tulla. Rohelises draamas meeldis see, et tegevuses oli vaheldust ja saime end liigutada. Aeg läks suht kiiresti, sest mängud ja tegevused olid kaasahaaravad. Videoprojektori kasutamine oli ka hea lahendus. Meeldis ka see, et oli palju näiteid elust enesest. Kui tulevikus veel taolisi üritusi korraldada, siis võiks veidi rohkem rõhku panna tutvumismängudele, sest ainult nime kirjutamine kuhugi ruutu ei tee veel inimesega tuttavaks 🙂 Ja arvan, et ka meie omad noored jäid külalistele suht võõrasteks seekord. See siis minu soovitus 🙂
Kalle
Üritus oli väga õnnestunud! Kuna ma jäin natuke hiljaks, ei tea, mis mängud alguses olid. Aga pärast mõtlesin, et huvitav, kas kõigepealt tuttavaks kah ikka saadi kõigiga. Jah, tutvustel on tähtis roll küll.
Väga hästi oli kõik planeeritud. Kuid üks asi, millega mina rahul ei olnud: inimesi oleks pidanud olema palju rohkem! Olin üllatunud, kui ainult viit inimest nägin. Et järgmine kord peaksime ikka kõik korralikult kutsuma inimesi. Kuigi mul endal jäi ka 2 inimest puudu. Aga jah, nendele, kes seal olid, see meeldis. Vähemalt minu sõbrannadele. Ja nad tahaksid väga meelsasti kuskile järgmine kord ka sellisele üritusele tulla. Minu suur respekt Helenale ja Ragnarile, et nad seda tegid! 😉
Helina
Misjonipäevakoosolek
Pilte 4. aprilli hingamispäevasest Jumalateenistusest
4. aprillil tuletasime meelde Kristuse misjonikäsku: “Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” Leidsime, et see käsk oleks meie jaoks liiga maksimalistlik, kui sellel poleks sissejuhatuseks Jeesuse sõnu: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal,” ja lõpetuseks lubadust Temalt endalt: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani.”
Jeesuse kohalolek ja vägi võimaldavad seda käsku täita. Seda, kas tegelikkuses me oleme Jeesuse jüngrid, võib näha sellest, kas meil on armastus isekeskis (Jh.13,35.). Ühestki asjast, kaasa arvatud ponnistustest misjonitööd teha, pole kasu, kui pole armastust (1.Kr.13.ptk.).
Südamest tuleva pühendumisega oli ette valmistatud koosoleku kava (Hans Soosaar) ja kujundus raamatuskulptuuri näol (Guido Daniel). Iga koosolekule tulnu sai osaleda ühistes lauludes ja piiblilugemistes, kuid jumalateenistuse kesksel kohal oli õnnistuse palumine raamatutele, et neid edasi kinkida. Oma erilist soovi teenida Jumalat vaimulikku kirjandust jagades olid väljendanud 42 inimest, kellele ka koosoleku lõppedes eelpool mainitud raamatuskulptuur laiali jaotati.
Hele
Aldar Nõmmik Põltsamaal
6. juunil viib Aldar läbi hommikuse jumalateenistuse ning viib pärastlõunal läbi koolituse sõprade evangeliseerimisest. Ta tutvustab Piibliõppematerjale, mis aitavad meil tekitada oma sõprades huvi Piibli vastu ja viia nad selleni, et nad isiklikult selle raamatu lahti võtaksid ja asja üle järele mõtleksid.
Natuke on sellest noortetunnis juba räägitud, väga huvitav asi tõotab tulla. Üpriski kauge tulevik aga olge kindlasti kohal! 😉
Kevad!
Lõpuks jõudis siis kevad ka Põltsamaa kodulehele. Lumi on kadunud ja pikad tumedad talveõhtud on möödas!
Laske siis päiksel ka enda südameni paista, et sealt sulaks igasugused eriarvamused ning mustus ning uus elu ning teineteisega arvestamine võiks tärgata!
Pildid mida ma nüüdsest kasutan üritan kõik ise teha, praegu on ideaalne aeg looduses pildistada ning Jumala kätetööd imetleda!
Päikest, Vallo
Noortekoosolek
2009 aasta kevade esimene noortekoosolek toimus 27. märtsil. Vallo jaoks oli see esmane kogemus avada ja juhatada koosolekut. Tänu projektorile lasti laulude sõnad seina peale ja rahvas sai noortele kaasa laulda. Täienenud on ka meie noorte viiuldajate read, nii kuulsimegi lisaks Kaisa esitatud loole “Ainult päev” ka Susanna esituses “Ligemal Jumal sul”. Vaimulik sõnum jõudis meieni Susanna, Helina ja Vallo esitatud luuletuste kaudu ning Hele ja Helina tunnistuste läbi. Helina tunnistust ilmestasid pildid ja Piiblitekstid seinal. Kõlama jäi mõte, et Jumal kuuleb meie palveid isegi siis, kui see on vaid südame õhkamine, mis pole korralikult sõnadessegi vormitud. Ühineme sellega, sest Jumal kuulis ka meie palveid ja õnnistas meid noortekoosolekul!
Tänu noortele on meil väga tore õppetükitunni alguse uuendus. Nimelt lisaks klaverile saadetakse üldlaulu nüüd lisaks ka flöödil või viiulil. Kuna erinevate pillide mängijad on meil veelgi, siis loodame, et noored meid ikka rõõmustavad ja muudavad selle traditsiooniks! 😉
Eha
Märtsikuu noortekoosolek oli natuke erilisem. Igasugused viirused olid ridasid kõvasti hõrendanud. Noored tunnistasid, lugesid luuletusi ning laulsid koos kuulajatega. Koosolek oli väga südamlik ning inimestele meeldis. Aitäh noortele kes ei andnud alla vaid tegid väga ilusa koosoleku sellise koosseisuga! 😉
Tänulikkusest tänases päevas
Möödunud nädalavahetusel tähistas kristlik maailm lõikustänupüha. Selle püha keskmes oli inimese tänulikkus nende loodusandide eest, mis aitavad meil rõõmsalt vastu vaadata eelolevale talvele.
Rahvakalendrid või ka kirikupühad omavad tähendust eelkõige juhul, kui inimesel on nendega seoses mingi isiklik mõõde. Selles mõttes näib lõikustänu arenenud läänemaailmas aegade jooksul devalveeruvat, sest üha vähem on neid, kes oma sõrmi aasta jooksul mullaseks teevad. Meie igapäevane elu ei sõltu enam sellest, kui hoolsad oleme olnud kündmisel, külvamisel ja lõikamisel. Supermarketid on muutunud meie aitadeks, sahvriteks ja keldriteks, laskmata meil tunda, et oleme ise igapäevase leiva eest võidelnud ja talveks vajalikke varusid kogunud. Sellest johtuvalt on tänulikkus põllumehe vastu muutunud kuidagi abstraktseks.
Seetõttu kipub tänulikkus lõikustänupühal minu jaoks seostuma eelkõige nostalgiaga – mälestustega oma lapsepõlvest, kui ema ja isa otseses mõttes nägid vaeva, et sügisel saaks kartul ja muud juurviljad keldrisse ja mahlad ning moosid sahvrisse. Lõikustänuks olid enamasti ka seenel- ja marjulkäigud lõppenud ning metsaannid lisasid toidulauale olulist värvi ja maitset. Nii tore oli koos ema või isaga sahvri vahet käia ja uudistada eri värvi purke, mõistatades, millisest puust, põõsast või puhmast oli üks ja teine suupärane kraam pärit.
Kristlastena oleme lõikustänul eriliselt tänulikud ka Jumalale, sest Raamatute Raamatu sõnul tuleb „iga hea and ja täiuslik kink ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.“ (Jaakobuse 1:17) Ühiskonna jätkuv sekulariseerumine näib selle tänulikkuse aspekti inimeselt ära võtvat, sest pole ju võimalik olla tänulik kellelegi, kelle olemasollu ei usuta. Olen siinjuures aga mõelnud, et nii mõeldes toetame seda mõtteviisi, mis tituleerib inimese kõikide asjade valitsejaks ning väidab, et mitte keegi ei anna meile looduselt, vaid me ise peremeestena võtame. See mõtteviis on pannud inimese hoolsalt loodust ümber kujundama, kuni selleni, et näiteks Siberis oldi valmis jõgede voolu põhjast lõunasse pöörama.
Mul on raske leppida inimese väära peremehetsemisega looduses veel seetõttu, et harrastusornitoloogina tunnen muret lindude käekäigu vastu meie maal. Arvestuslik statistika kõneleb meile seda, et igal aastal jääb Eesti metsades ja aasadel tühjaks kuni 60 000 linnupesa. Lindude arvukuse vähenemine on seotud eelkõige intensiivse monokultuuride viljelemisega põllumajanduses ning laialdase metsaraidega. Rukkirääku kuuleb meil aina vähem…
Kui me teadvustaksime endale Jumala olemasolu, siis aitaks see meil paremini mõista oma vastutust looduse kasutamise ees. Jumal õpetab meile oma Sõnas, et me pole siin maal mitte peremehed, vaid üksnes majapidajad, kellelt oodatakse tarka ja vastutustundlikku majandamist. Tänulikkus Jumalale on aga nagu teekond selle kõrgema tarkuse ja suurema vastutustunde juurde, kuhu Jumal soovib inimest juhtida.
Miks me peaksime veel rõhutama tänulikkuse vajalikkust? Vastuseks sellele küsimusele võiksime küsida: mida teeb tänulikkus inimesega? Kui me mõtleme sellele, millised tunded ja milline suhtumine on meil kaasinimesse, kelle vastu kanname endas tänulikkust, siis näeme, et tänulikkus seondub soojade ja heatahtlike tunnetega. Tänulikkus kannab endas alati heasoovlikkust, sõbralikkust ja ligimesearmastust. Kui maailmas oleks rohkem tänulikkust, siis oleks maailmas rohkem soojust ja valgust, mille poole inimese süda sirutub nagu kasvama pandud taim päikese poole.
Käesoleva aasta lõikustänupüha on jäänud selja taha. Vajadus tänulikkuse järele, mis muudaks meie päevi paremaks, on aga jätkuvalt olemas. Kutsun sind seetõttu üles seda teemat mitte unustama, vaid aeg-ajalt mõtlema sellele ja seda enda jaoks väärtustama. Tänulikkus ei maksa näiliselt midagi, kuid valgustab meie hinge ka pimedatel sügis- ja talvepäevadel ning lisab oma soojad värvitoonid meie elukangasse.
Rein Kalmus
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 22. septembril kell 19.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Kuninga ametniku poeg”. Jh 4:43-54
Hingamispäeval, 23. septembril kell 11.00 Taanieli raamatu 8. ptk “Puud või mets?” – kõneleb Rein Kalmus.
Küllap oleme oma elus kohanud inimesi, kellel on teatud hetkel raskusi nn „suure pildi“ nägemisega. Ollakse keskendunud detailidele ning tervik jääb neile suuresti hoomamatuks. Kas pole Piiblis esitatuga tihti sama lugu – inimesed keskenduvad mingitele välistele asjadele, tajumata nende samade asjade sügavamat vaimulikku olemust? Tulles nüüd Vana Testamendi prohveti Taanieli poolt kirja pandud apokalüpsise juurde, tõusetub sama küsimus: millisele kohale asetame me prohvetlike nägemuste üksikasjad? Kas suudame puude taga näha metsa? Kas prohveti ülesanne oli rahuldada meie uudishimu päevapoliitiliste sündmuste kohta või on kirjutatud ridade vahel mingeid olulisemaid ja üldisemaid seoseid ja tõdesid?
Nendele küsimustele püüame vastuseid otsida, avades koos Taanieli raamatu 8. peatüki. Kohtume laupäeval 23.septembril kell 11.00.
Pastor Rein Kalmus
Heategevusüritus Põltsamaal tõmbab külastajaid
Pühapäeval, 3. septembril toimus Põltsamaal juba üheksandat aastat heategevuslik kogupereüritus Talvele vastu, mida külastas umbes pooltuhat inimest.
Päeva alguses tervitas Põltsamaa seitsmenda päeva adventkoguduse pastor Rein Kalmus kõiki kohaletulnuid, jagas neile praktilist infot toimuva kohta ning tegi tänupalve. Seejärel lõigati piirdelint läbi ning inimesed ruttasid hoovialale, kuhu olid telkidesse ja murule teemade kaupa asjad laiali laotatud. Uusi omanikke olid ootamas kasutatud laste mänguasjad ja riided, jalanõud, voodilinad, meeste- ja naiste riided, kotid-sallid jne. Lisaks jagati ka värskeid aiasaadusi, tegutses kohvikuala, kus võis kuulata ka elavat muusikat ja jagati raamatuid. Lastele korraldati mänge, tutvustati rajaleidjate klubi ning kõik soovijad said tasuta juuksuri juures käia.
Külastajad tulid nii peredega kui ka üksi, paljudel olid suured kilekotid kaasas, et meelepäraseid asju oleks lihtsam koju kanda. Siiski on läbi aastate olnud asju, mis alati esimesena otsa saavad. „Kõik voodipesuga seoses võetakse ära: linad, tekikotid, padjad… Nende peale joostakse alati tormi. Seetõttu palume ka annetajatel neid asju alati tuua,“ selgitas heategevuslikku üritust koordineerinud Eha Põldaru.
Inimesed käisid tänamas
Kohvikus vabatahtlikuna tegutsenud Hans Soosaar rääkis, et talle meeldis kohvikunurgas väga olla. „Meil oli sel aastal ka elav muusika ja see meeldis inimestele väga. Tuldi ja käidi tänamas,“ kirjeldas ta. „Minul oli tunne, et rahvast oli eelmise aastaga võrreldes jällegi rohkem, kui arvestada küpsiste kogust, mis kulus,“ lisas ta.
Muusikust pastor Rein Kalmus ütles, et tema suurim panus päeva õnnestumisesse oli muusika tegemine. „Moodustasime selle päeva tarbeks väikese kollektiivi, kus Kristjan Kalmus mängis flööti, Susanna Soosaar kontrabassi ja hiljem basskitarri ning mina olin klahvpilli taga. See oli eksperimentaalne koosseis, aga loodan, et hakkame edaspidigi siin-seal koos mängima. Päris tore oli koos musitseerida,“ rääkis ta.
Lastele oli planeeritud eraldi telk ja mänguala, kus Maarika Maurer koos abilistega korraldas võistlusi ja liikumismänge. „Tegime ka teaduskatseid ja tutvustasime rajaleidjate klubi tegemisi, millel on ühiseid jooni skautlusega,“ rääkis ta. Mängude lõppedes toimus lastele õnneloos, kus iga osaleja osutus võtjaks.
Nii nagu igal aastal, oli ka seekord juuksuri juurde pidev järjekord. „Mitmed inimesed on nägupidi juba tuttavad, nad käivadki igal aastal siin juuksuris,“ ütles vabatahtliku juuksurina töötanud Annely Kaasik. „Samal ajal sain inimestega ka juttu rääkida. Üllatus oli minu jaoks see, kui üks mees tõi tänutäheks suure šokolaadi,“ lisas ta.
Õuealal oli eraldi laud ka uue kristliku kirjandusega. Soovijad said võtta ajaloolist, tervishoiualast ja dokumentaalse sisuga kirjandust. Kokku leidsid endale omaniku 135 raamatut.
Loosis võitsid kolm perekonda
Ettevalmistused telkide ja asjade paigutamiseks algasid mitu päeva enne toimumist, et kõik õigeks ajaks valmis saada. „Oli palju tublisid abilisi, kes aitasid asju lahti pakkida ja kohale asetada, sest ilma abilisteta sellist kogukonnapäeva oleks võimatu teha. Taevaisa aitas meid ka ilma osas. Taevas oli hall, aga piiskagi ei sadanud. Inimesed said rõõmu tunda sellest päevast,“ rääkis pastor Kalmus. Suure panuse heategevusürituse heaks andsid ka kontaktisikud Soomest ja Rootsist, kes korraldasid asjade kogumist ja Eestisse toimetamist.
Tänavu paluti heategevusüritusel viibijailt kirjalikku tagasisidet kogukondlike heategevusürituste teemal, et teada saada inimeste ootusi ja vajadusi. Kõigi vastanute vahel loositi välja kolm perepiletit Aura keskusesse. „Need inimesed, kellele loosiõnn naeratas, nad olid väga rõõmsad ja üllatunud, et õnn neile osaks sai,“ tõdes Rein Kalmus, kes võitjaid isiklikult õnnitles.
Tagasisidelehtedelt ilmnes, et osalejaid oli üle Jõgevamaa ja isegi kaugemalt. Küsimuse peale, millistest kogukondlikest heategevusüritustest tuntakse puudust, vastati näiteks: võiks toimuda igakuine tasuta riiete jm asjade jagamine, rohkem üritusi peredele ja lastele ning võiks olla üksteise märkamist.
Helis Rosin
Noortekas 9. septembril kell 17.00
Koguneme Põltsamaa adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1, edasi sõidame Mällikverre Salu tallu.
Paneme oma teadmised ja oskused proovile maastikumängus, teeme lõket ja tutvume rajaleidjate tegevusega. Vihmase ilma korral oleme siseruumides.
Tule kindlasti ja võta oma sõber ka kaasa! Näeme juba varsti!