Palvenädala lõpp ja isadepäev
10. novembri kaunil sügisesel hingamispäeval kogunesime kuulama viimast palvenädalaloengut. Erinevatel nädalapäevadel olime koos lugenud loenguid ja saatnud eestpalveid Jumala poole. Loengud rääkisid Jumala Sõna tähtsusest inimeste elus ja sellest, kuidas Jumala Sõna inimesi mõjutab. Millest algab ärkamine?
Iga inimese isiklikust pöördumisest.Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õp. 11:25)
Koosoleku teine pool oli pühendatud isadele. Õnnelikud on need lapsed, kes on saanud vajalikku juhatust oma isa käest. Kalle luges isadele Õpetussõnadest 4 peatüki, et isadel ikka jätkuks tarkusesõnu oma lastele ja lastelastelastele. Igale isale oli ka väike praktiline kingitus! Älis luges isadele õnnistussoovi ja tegi nende eest eestpalve. Meie isad ju ikka palvetavad meie eest ja nüüd isadepäeval oli meie eesõigus paluda Isad Jumala kätte!
Hoidku Sind oma hoole all elu Jumal,
hoidku Sind oma hoole all armastav Kristus,
hoidku Sind oma hoole all armulik Püha Vaim.
Olgu nad Sulle sõbraks ja abiks!
Ilusat isadepäeva, armsad papad!
10. november
10 Photos
Ülemaailmne palvenädal
Teemaks “Ärkamine ja Sõna”
Koosolekute toimumisajad:
Pühapäeval, 4. nov. kell 18
Esmaspäeval, 5. nov. kell 18
Teisipäeval, 6. nov. kell 18
Reedel, 9. nov. kell 19
Laupäeval, 10. nov. kell 11
Palvenädala loengutega saab tutvuda siit: http://www.advent.ee/materjal/50326/palvenadala-loengud-2012/
Lõikustänu hingamispäev
13. oktoobri värvikireval sügispäeval tänasime Jumalat lõikuse eest. Pasunahelid ja lauluhääled kõlasid Jumala kiituseks. Kõneleja rääkis kogu maailma lõikusest. Meeste poolt esitatud laulu sõnum ütles: “Issand, saada ise välja nüüd veel hoolsad lõikajad, kes su põllul vara, hilja vihke kokku kannavad.” Ühineme meiegi selle palvega, et Jumal oleks juhiks oma töö lõpetamisel.
Pärast koosolekut oli võimalus minna külastama SOS lasteküla elanikke, sest neil olid parasjagu lahtiste uste päevad. Saime meeldiva vastuvõtu osaliseks ja meie pasunaansambel mängis pererahvale tänutäheks ka ühe loo!
Lahkusime hea tundega ning sooviga teinekordki midagi ühiselt ette võtta. Meiepoolseks kingituseks jäid ka mõningad meie raamatud.
Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.
Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust
loomusest kaduvust, kes
aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu.
Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me
enne ära ei nõrke!
Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele,
eriti aga usukaaslastele!
Galaatlastele 6, 7-10
13. oktoober
17 Photos
Eakate õhtu
Eakate päeva puhul ootas Põltsamaa Adventkogudus kõiki vanemaealisi teeõhtule. Kõigepealt olid tervitussõnad koguduse vanematelt. Kuna oldi kokku tuldud, et hallpäid austada, oli teemaks lugu kuningast, kes küsis oma parimalt nõuandjalt, kuidas austada inimest, kellest kroonitud peal on tõesti hea meel. Kuna nõuandja arvas, et just tema see on, keda austada tahetakse, siis pakkus ta välja tõeliselt suurejoonelise tseremoonia. Ometi tuli välja, et niimoodi hakati austama kedagi teist, nimelt tema vihavaenlast. Küsimus jäi: kuidas me talume austust ja kuidas austusest ilmajäämist?
Ühises laulus esitati küsimus, kas Jeesus teab, mida võideldes on südames kanda mul. Kuigi Jeesus ei elanud vanaks, elas ta kõrvu elatanutega ning mõistis nende muresid ja valusid. Ta käis läbi “surmavarju oru” ning lõpuks läks ka läbi surma. “Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Heebrealastele 2,18.).
Tore oli, et nii mitmedki keskealised, nooremapoolsed ja ka hästi noored (loe: lapsed) ei pannud paljuks tulla eakaid austama. Ühiselt sai piltide kaudu käia ära Norras ning istuda rikkalikult kaetud laua taga. Meie kallite memmede-taatide silmist paistis rõõm ja rahulolev väärikus: meist hoolitakse! Pidasime ka plaani, et talveõhtutel võiks teinegi kord kokku tulla, et üheskoos juttu puhuda. Üheks huvipakkuvamaks teemaks, millest edaspidi rääkida, tundus olevat tervis.
29. september
9 Photos
Esimesed ringid juba tegutsevad!
27. septembril toimus teine lilleseade ring. Esimesel tunnil olime vaadanud pilte erinevatest seadetest ja rääkisime sissejuhatavat juttu. Nüüd aga oli aeg praktika juurde asuda. Igaüks oli kodust kaasa võtnud lilli ja neist tuli seekord spiraalkimp teha. Teoreetiliselt võib see tunduda lihtne, aga praktilise teostuse juures võis kuulda lauseid “Õpetaja aita!”, “Mul ei ole varred ju spiraalselt!”. Mitmedki alustasid jälle ja jälle otsast peale, kuni asi sujuma hakkas ja juhendaja Maarja abikätt vajasime me kõik. Lõpptulemusega võis rahule jääda ja igaüks viis oma kimbu koju teistele näitamiseks.
Oleme Jumalale tänulikud, et Ta loodust värvikireval sügisel nii kaunite lilledega on ehtinud.
Pange tähele
lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei
olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja
homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te
nõdrausulised!
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis
seda kõike antakse teile pealegi!
Matteuse 28-30,33
Jumalaga teel
Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.
Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.
Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”
Igavikuline Sõna
Piibel avab tõe, mis on lihtne ja täiuslikult kohandatud inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see on hämmastanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samas võimaldab see kõige väljapaistmatumal ja harimatumal märgata pääseteed. Ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult seetõttu, et need on avaldanud Jumal. Nõnda asetatakse meie ette lunastusplaan, nii et iga inimene võib näha samme, mida ta peab astuma patukahetsuses Jumala ja usus meie Issanda Jeesuse Kristuse poole, et saada päästetud Jumala määratud viisil. Ometi on nende nii kergesti mõistetavate tõdede taga saladused, mida varjutab tema kirkus – saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, kuid mis siiski sisendavad siirale tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta uurib Piiblit, seda sügavamalt ta veendub, et see on elava Jumala Sõna, ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kristusega ühenduse tulemus
“Mina olen viinapuu, teie olete oksad,” ütles Kristus oma jüngritele. Kuigi Ta oli neist lahkumas, ei katkenud nende vaimulik ühendus Temaga. Kristus seletas, et okste kinnitumine viinapuusse kujutas ühendust, mida nad pidid Temaga säilitama. Oks poogitakse elujõulisse puusse ning see kasvab kiud-kiult sellega kokku. Viinapuu elu saab ka oksa eluks. Patune, kes seob oma nõrkuse Kristuse tugevusega, oma puudulikkuse Kristuse täiuslikkusega ning oma suutmatuse Kristuse piiritu jõuga, muutub Kristuse sarnaseks. Kristuse inimlikkus kasvas kokku meie inimlikkusega ning meie inimlikkus kasvab kokku Tema jumalikkusega. Nii saab inimene Püha Vaimu vahendusel osa jumalikust iseloomust. Ta on vastu võetud Jumala armastatud Pojas.
Kui selline ühendus Kristusega on kord loodud, siis tuleb seda ka säilitada. Kristus ütles: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse.” (Jh 15:4) Jutt pole juhuslikust puudutusest. Oks saab osaks elavast viinapuust. Elu, jõu ja viljakuse kandumine tüvest okstesse peab olema takistamatu ja pidev. Lahus viinapuust ei saa oks püsida eluvõimelisena. Samuti ei või ka teie elada lahus minust, ütles Jeesus. Elu, mille te olete minult saanud, võite te säilitada ainult pideva ühenduse kaudu. Ilma minuta ei või te võita pattu ega vastu panna ühelegi kiusatusele.
Viinapuus olev elu saab ilmsiks lõhnavates viljades. “Kes jääb minusse,” ütles Jeesus, “ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha.” (Jh 15:5) Elades usus Jumala Pojasse ilmnevad meie elus Vaimu viljad; ükski neist ei puudu. EGW “Ajastute igatsus”
