10-päevane palveaeg 2018
Avaldatud 18.12.2017
Tere tulemast, kümne päevane palveaeg 2018! Me oleme nii tänulikud, et saame uut aastat alustada palvega. Möödunud aastal on Jumal teinud mitmeid imesid läbi meie palve ning paastumise. Püha Vaim on toonud äratust, pöördumist, kirge misjonitöö vastu ning parandanud suhteid. Tõesti, palve on äratuse sünnikoht!
Palveaja teema: meie ülempreester
2018. aasta kümne päevase palveaja jooksul vaatleme Vana Testamendi ülempreestri ametiriietust ja töövahendeid ning otsime kokkupuutepunkte meie eludega. Palveaja jooksul leiame nii mõnegi vaimse õppetunni, mida sümboliseerib preestri ametiriietus.
Kõik, mida ülempreester kandis, pidi olema terve ja laitmatu. Tema kaunis ametiriie kujutas Jeesuse Kristuse kui suure eeskuju iseloomu. Jumalale oli vastuvõetav ainult täiuslikkus nii riietuses kui käitumises, nii sõnades kui meelsuses. Jumal on püha ning Tema au ja täiuslikkus peab paistma igast maisest teenistusest. Ainult täiuslikkus võis õigesti esitada taevase teenistuse pühadust. ( Ellen G White, „Ajastute igatsus“, lk 709)
Kõik, mis oli seotud ülempreestri riietuse ja käitumisega, pidi vaatajale andma mulje Jumala ja Tema teenistuse pühadusest ning Temale ligineva inimese käest nõutavast puhtusest. (Ellen G White, „Patriarhid ja prohvetid“, lk 351)
Loengud lae alla:
10-päevane palveaeg 2018
Palvetõotused 2018
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 22. detsembril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Kutse mere ääres”.
Hingamispäeval, 23. detsembril kell 11.00 Taanieli raamatu 11. ptk “Põhja ja Lõuna kuningad” – kõneleb Rein Kalmus.
Piiblis on peatükke, mida on läbi aegade ümbritsenud teatav salapära. Sageli on sellistest peatükkidest püütud välja lugeda rohkem, kui need tegelikult sisaldavad. Üks selline Piibli osa on ka Taanieli 11.-s peatükk. Kas me oleme pettunud, kui tõlgendus toob esile tõsiasja, et me ei saa minna väga detailseks? Või püüame jätkuvalt anda igale pisemalegi detailile mingit konkreetset ajaloolist tähendust? Põgus süvenemine Tn 11.-sse peatükki annab meile vastuse neile olulistel küsimustele.
Kristust peegeldades
Meie eesõigus on toetuda aktiivses, elavas usus Kristusele kui Eluandjale. Meie eesõigus on mõista koos kõigi pühadega, missugune on Jumala armastuse pikkus, sügavus ja kõrgus ning tunda armastust, mis annab teadmise, ja olla täidetud Jumala täielikkusega. Mõtisklegem Kristusest kelles peitub kogu täius. Vaadates Temale kui meie isiklikule Päästjale, hindame Tema päästva armu väärtust.
Me peaksime Jeesusest mõtlema rohkem, kui me seda teeme. Tema kiitus peaks olema meie südames. Me peame kõnelema armastusest, mida on meile nii rohkesti väljendatud. Kahtlemata on meil kõik põhjused kiita Jumalat südame, hinge ja häälega, öeldes: “Ma ülistan Issandat Tema suure armastuse eest, millega Ta on mind armastanud.” EGW “Pilk ülespoole”
Kohtumine looduses
Jeesus eelistas eemalduda linnakärast rahulikele väljadele ja mägedesse, et õpetada seal oma jüngreid. Need paigad pakkusid paremat tausta õpetustele, mida Ta soovis oma jüngritele jagada. Jeesus kogus meelsasti rahvahulga sinise taeva alla mõnele mäenõlvale või järvekaldale. Keset Jumala loomingut sai Ta pöörata oma kuulajate mõtted inimeste kätetöödelt Jumalale. Looduses toimuv kasvamine kujutas Tema kuningriigi põhimõtteid. Siis kui inimesed tõstsid pilgu mägede poole ja silmitsesid Jumala imelist kätetööd, meenutasid nad väärtuslikke õppetunde. Nii on igaühega, kes läheb Kristust südames kandes loodusesse. Ta tunneb pühalikkust. Loodus meenutab Issanda tähendamissõnu ja kordab Tema nõuandeid. Kohtumine Jumalaga looduses õilistab ja rahustab südant. EGW “Ajastute igatsus”
Hinge pühitsemine
Hinge pühitsemine Püha Vaimu töö kaudu tähendab Kristuse iseloomu istutamist inimesse. Evangeeliumi religioon on Kristus kogu inimese elus – elav, aktiivne põhimõte. See on Kristuse arm, mis ilmneb iseloomus ja teostub heades tegudes. Evangeeliumi põhimõtteid ei saa lahutada ühestki elu praktilisest osast. Kogu kristlik kogemus ja töö peab peegeldama Kristuse elu.
Armastus on jumalakartuse alus. Ükskõik missugune on usutunnistus, mitte kellelgi ei ole puhast armastust Jumala vastu, kui tal pole omakasupüüdmatut armastust oma venna vastu. Kuid me ei saa iial seda vaimu endale, püüdes teisi armastada. Meil on vaja südamesse Kristuse armastust. Kui enese mina on sulandunud Kristusesse, voolab armastus välja spontaanselt. Kristliku iseloomu täielikkus on saavutatud siis, kui seestpoolt tuleb pidevalt soov teisi aidata ja õnnistuseks olla, kui taeva päikesepaiste täidab südame ning paistab välja näoilmest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”