Noortefestival Riias
16.-17. juunil toimus Riias esimene ühine Balti noorte kokkusaamine, festival nimega “Let Us Come Together.” Ürituse motoks oli “Kirik ilma noorteta on kirik tulevikuta. Noored ilma kirikuta on noored tulevikuta.” Kõnelema oli tulnud ülemaailmse Adventkiriku noortejuht Gilbert Cangy, kes nädal enne oli sõnumit jaganud ka Tallinna adventkirikus. Festival oli oma nime väärt: üritusele oli registreerunud 140 lätlast, 33 leedukat ja 46 eestlast.
Üritus algas laupäeva hommikul Riia Kultuuri- ja vabaajakeskuses IMANTA, kus alustuseks lauldi ühiselt, kuulati kõnesid ning muid etteasteid. Seejärel moodustati väikesed grupid ning oligi aeg piiblitunniks.
Pärast lõunasööki jagas Gilbert killukesi oma elust ning rühmatööna mõtlesime välja probleeme, mis takistavad adventnoorte tööd. Kuna iga probleemi jaoks on alati lahendus, pidime ka meie probleemidele lahenduse mõtlema ning seejärel teistele ette kandma. Õhtusöök söödud, siirdusime Riia adventkirikusse, kus kell 9 algas kontserdi -ja osadusõhtu, kus iga kogudus/soovija sai näidata oma andeid ning ülistada Jumalat. Ka eestlased näitasid välja oma musikaalsust. Tragimad eestlased läksid seejärel veel ka öist Riiat uudistama.
Pühapäeva hommik algas ettekannetega Balti riikide noortetööst. Iga suurem kogudus või siis lihtsalt riik tegi lühikese presentatsiooni oma noortetööst. Ülemaailmne noortejuht Gilbert oli meist vaimustuses ning küsis enda kätte kõik materjalid, et seda ka teistega jagada. Erinevad etteasted kuulatud ning lõpupildid tehtud, oligi aeg koduteele asuda. Soovijad said veel minna ka Riiat uudistama, valdavalt haarasid sellest võimalusest kinni leedukad ja eestlased.
Ürituse eesmärk liita Balti riikide noori läks igati asja ette. Igaühel oli võimalik endale uusi tutvusi luua ning lubada verivärsketele sõpradele taaskohtumist. Seega jääme ootama järgmist samalaadset üritust. 😉
Ürituse galerii: https://www.dropbox.com/sh/eutjrugm41a0ngg/6K49JbkwC-#/
http://www.youtube.com/watch?v=2eMXYBRG3vM
Adventistidest mootorratturite ühine motomatk Saaremaal
7.juuni ennelõunal kogunes rühm mootorrattureid Virtsu sadamas, et minna esimesele ühisele motomatkale Saaremaale. Plaanis oli neli päeva mööda Saaremaad ringi sõita ja külastada erinevaid vaatamisväärsusi. Sadamasse kohale vuras viiel mootorrattal kaheksa inimest, saarel liitus meie seltskonnaga ka kohalik saarepiiga Triin.
Esimest päeva alustasime Muhumaa võlude avastamisega. Kuna mereäärsed teed on sageli kruusakattega, siis tuli omajagu ka mööda tolmuseid teid sõita. Saime kohe ka kogemuse sõita mitmeid kilomeetreid mööda äsja hööveldatud kruusateed, kus suured lahtised kivid sõitu raskendasid. Muhumaa on saar, mille enamus inimesi lihtsalt mööda maanteed läbi sõidab ja mille kaunis loodus nii mõnelegi märkamatuks jääb. Seetõttu otsustasimegi ka vähemkäidavamaid kohti külastada. Edasi suundusime suuremale saarele, Saaremaale.
Jätkasime teed mööda põhjarannikut. Huvitav oli jälgida kohanimesid, sest mitmed samanimelised asulad on olemas ka mandril. Õhtuks saabusime ööbimiskohta, kus meid ootas sõbralik peremees. Tore oli koos juttu rääkida, keha kinnitada ja tunda rõõmu heast seltskonnast.
Teisel päeval jätkasime oma teed hästi väljapuhanuna. Oli erakordselt ilus ilm ja kõigil suurepärane tuju. Suurematest vaatamisväärsustest jäi tee peale Panga pank, kus tegime ka pikema peatuse. Esines ka väikeseid tehnilisi probleeme, kuid lõppkokkuvõttes lahenesid asjad hästi. Õhtul ootas meid uues ööbimiskohas köetud saun ja lausa luksuslikud elamistingimused. Aitäh toredale pererahvale. Hingamispäeva vastuvõtmiseks sõitsime mere äärde päikeseloojangut vaatama. Oli kaunis hetk seista päikeseloojangul mere ääres.
Hingamispäeva hommikul üles tõustes tibutas vihma. Oli terve öö sadanud, kuid hommiku edenedes hajusid ka vihmapilved. Naljatlemisi ütlesime, et küll on hea kiriku minna kui kõik tsiklid vihma poolt puhtaks pestud ja teed ka ei tolma enam. Kirikus oli tore näha vanu tuttavaid. Esitasime külakostiks ka mõned laulud. Marge ja Toivo teenisid sõnaga, kus läbivaks teemaks jäi kõlama Jumala headus. Kiriku juures olime ka ühisel lõunal, kus tundsime osadust õdede-vendadega Kristuses. Päev jätkus raudratsudel ja suunaks võtsime Sõrve sääre, mille tipus ka ära käisime. Huvitav oli seal jälgida ristlainetust, mida näeb vähestes kohtades. Päikeseloojanguks sõitsime Sõrve sääre läänekaldale hingamispäeva välja saatma. Meri ja loojuv päike tunnistasid taas kord Jumala imelisest kätetööst. Tore oli laulda laulu: “Õhtupäike loojub mere taha…”
Pühapäeva hommikul hakkasime asju kokku pakkima, et võtta suund tagasi sadama poole. Teepeale jäid veel mitmed huvitavad rannad, kirikud, mälestuspaigad ja muud vaatamisväärsused. Kahes teeliste kirikus võtsime ka lauluhääle üles ja laulsime tuntud laule. Suures tühjas kirikus on väga hea kõla, mis väiksemates saalides puudub. Saime ka aru, miks neis just koraale lauldakse. Muhu kirikus saatis Allan meid lausa orelil. Sadamasse jõudes saime ka kohe esimesele praamile. Matka ühise lõpetamise tegime Lihula lähedal õdusas söögikohas. Sealt suundusime kõik edasi oma kodudesse, südames tänu Jumalale, kes meid nii ilusa ilmaga õnnistas ja teel kaitses kõigi ohtude eest.
GALERII: http://advent.ee/galerii/46701/motomatk-saaremaal/
Uus adventlaagriplats Valgas!
11.-12. juunil käisid abilised Põltsamaa kogudusest Valgamaal Laanemetsas, et valmistada ette adventlaagriplatsi. Piiblitööline Mairo Tutk on võtnud südameasjaks ehitada laagriplatsile mõttekoda. Ehitus valmib palkidest, peal laastukatus ja sees pingiread tõusvate istmetega. Vaatega järvele loomulikult. Majapidamise omanik, Valga adventkoguduse liige, peab isegi salaplaani, et ka seal järvemuusikaid korraldama hakata. Enne tuleb aga veel kõvasti tööd ära teha ning siinkohal ka väike üleskutse, et kui on inimesi kes soovivad aidata, tegutsege kiiresti! Esimene laager algab seal juba 2. juulil, rajaleidjate laager. Transport sinna on tasuta, pane ainult käsi külge! Soovi korral võta ühendust pildil olevate isikutega 😉
11-12 juuni
56 Photos
Nelipühad koos taanlastega
Maikuu lõpu kaunil õiteajal võtsime vastu Flemmingu ja Briani Taanist, kes meid eelmise aasta novembris seal olid võõrustanud. (Tuleta meelde: http://poltsamaa.advent.ee/noored-taanis-esinemas/) Saime koos nendega veeta neli täispikka päeva ning lisaks veel tuleku õhtu ning mineku hommiku.
Kuna lennuk maandus Tallinnas, otsustasime hilisest ajast hoolimata ka selle iidse linnaga tutvust teha, enne kui Põltsamaale ööbima tulime. Järgmine päev kulus aga Lõuna-Eestis: uhkeldasime oma kõrgeima “mäetipu”, Suure Munamäega, ning lasime endasse Rõuge ürgoru vaimustavad vaated. Õhtul jäi aega veel Tartus ülikoolis ja mõnes muuski paigas ära käia. Siinkohal suur tänu kohalikele giididele: Siim ja Silva aitasid meid Tallinnas ning Hanna-Liisa Võru ümbruses.
Flemmingu ja Briani sooviks oli aga just nimelt tutvuda Põltsamaa adventkogudusega sellises seisus nagu me tavapäraselt oleme. Seetõttu sai Põltsamaal veedetud lõviosa nende Eestis oldud ajast. Lisaks jumalateenistustele sai külastada mitmete koguduseliikmete kodusid ning nendega ühiselt aega veeta. Tore, et meie kodulinnas ja selle ümbruses on nii palju toredaid paiku, mida nautida. Reedel kuulasime vetevulinat ja linnulaulu Kamari paisjärve ääres ning jalutasime Roosisaarel ja Vana-Põltsamaa ajaloolistes paikades. Kuningamäel tegid poisid hobikartidega mõned ringid.
Nii nagu tavaliselt, kogunesime ka seekord enne hingamispäeva tulekut oma armsasse kodukirikusse reedeõhtuseks palvuseks. Pastoril oli ette valmistatud osa Apostlite tegude raamatust Stefanose kõnest, mis viis meie mõtted sellele, kui tähtis on teada, kus Jeesus praegu asub. Tolleaegne kristlaskond sai oma usukindluse teadmisest, et Jeesus on üles tõusnud ja taevasse läinud “Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel!” (Stefanos Ap.t. 7,56.) Tänapäevalgi saame adventkristlastena oma usukindluse teadmisest, et Jeesus on oma tööjärjega taevases pühamus jõudnud viimase etapini oma tagasituleku eel (Tn. 8, 14.). Nelipühi eel oli see väga sobiv meeldetuletus.
Hingamispäeva kogunemised on alati meeliülendavad. Seekordse jumalateenistuse eripära oli see, et piibliõppimine noorteklassis toimus inglise keeles ning vahetati tervitusi sõpruskoguduste vahel. Sai kuulda meestelaulu ning jutlust sellest, et tasub ennast harjutada nägema oma kaasinimestes ainult head. Nii nagu suvistel hingamispäeva õhtupoolikutel on ikka tavaks olnud, läksime ka seekord loodusesse, seekord Endla rappa. Selline maastik oli taanlastele täiesti uus kogemus. Nelipühad taanlastega olid veel selle poolest toredad, et nii, nagu nelipühikogudus, olime ka meie üheskoos tegutsev kogudus. Ühised koguduse puud said kenasti ühiselt riita laotud, ning uskuge mind, ühiselt polnud see üldse raske! Väike video tehtust:
Looduselamustele pani punkti pühapäevane paadisõit Põltsamaa jõel. Seejärel toimus veel pingeline jalgpallikohtumine Soosaartel ning ka see polnud veel kõik: esmaspäeva hommikul lennukile minnes sattusime ummikusse ning viimased kilomeetrid läbiti suisa jooksujalu!
Galerii:
23.-28. mai
195 Photos
40 aastat ristimisest
19. mail kogunes Põltsamaale grupp inimesi: Irene Vari, Rein Kalmus, Edna Tuvi, Edvin Lips, Lembit Uuk, Guido Daniel, et tähistada 40 aasta möödumist nende ristimisest. Ristimiskuupäevaks 19. mai 1972. Meie rõõm oli olla koos nendega ning saada osa nende tänust Jumala vastu.
Koosoleku alguses sai sõna kokkusaamise peakorraldaja Guido. Tema sõnavõtust jäi kõlama mõte, et Kristus on seesama eile, täna ja igavesti. Nii nagu tookord valisid 6 noort inimest oma kuningaks Issanda, nii oli Guido soovitus kõigile: “Valige Elu!”
Erinevate sõnavõttude vahepeal kuulasime puhkpillimuusikat ja saime ise ka kaasa laulda. Irene sõnavõtust saime teada, et noorim ristitu oli 14. aastane, kuigi alla 18 aastasi sel ajal ristida ei tohtinud. Siis olid teistsugused ajad, mida meie noorem põlvkond ei tea. Ristimine on leping Jumalaga. Irene kutsus meid üles iga päev end uuesti Jumalale andma.
Lembit väljendas oma rõõmu, et leidus pastor Vahur Lips, kes oli tahtlik neid ristima ja et kõik ristitud on siiani koguduses. Üks kirjakoht mida Lembit välja tõi, oli Matteuse 5,48
Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!
Lembit innustas meid, et võitleksime head võitlust, sest Jeesus viib oma Vaimu läbi töö lõpule.
Ühise koorilaulu mõtteks oli, et Jumala valitud tee on meie jaoks parim. Edna tunnistas, et on oma elus näinud eriliselt Jumala juhtimist, Jumal on viinud teda teadmiste juurest praktiliste kogemusteni. Jumal on õpetanud teda samma-sammult, kuidas Temaga käia. Ta kutsus meidki üles alandlikult koos Jumalaga käima.
Rein luges meile sama kirjakoha, mida temale oli ristimisel loetud. Heebrea 11.24-26
Mooses õppis esimesel 40. aastal kõige kõrgemat maailma tarkust, teisel sama pikal perioodil õppis ta olema keegi. Järgmised 40 aastat õppis ta olema mittekeegi. Alles sel ajal sai Jumal teda tõeliselt kasutada. Rein kutsus meid üles tegema oma isikliku misjoniplaani.
Pastor-emeeritus Vahur Lips luges kirjakoha Johannese 3,14-17:
Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab
ülendatama Inimese Poeg,
et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.
Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut
mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
Ta tuletas meile meelde, et Jumala käsi on jätkuvalt välja sirutatud, Ta ootab meid, et päästa.
Ja oligi käes aeg tähtpäevalistele lilled ja kaart anda. Neile jäi meenutuseks tänasest päevast Psalm 65,5:
Õnnis on see, kelle sina valid
ja lased tulla enese ligi
elama sinu õuedes;
küll meid täidetakse su koja,
su püha templi hüvedest.
Lõpupalveks lugesime “Meie Isa palvet”. Parema ülevaate saamiseks vaata ka galeriid!
19. mai
34 Photos
Koosoleku video:
Igavikuline Sõna
Piibel avab tõe, mis on lihtne ja täiuslikult kohandatud inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see on hämmastanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samas võimaldab see kõige väljapaistmatumal ja harimatumal märgata pääseteed. Ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult seetõttu, et need on avaldanud Jumal. Nõnda asetatakse meie ette lunastusplaan, nii et iga inimene võib näha samme, mida ta peab astuma patukahetsuses Jumala ja usus meie Issanda Jeesuse Kristuse poole, et saada päästetud Jumala määratud viisil. Ometi on nende nii kergesti mõistetavate tõdede taga saladused, mida varjutab tema kirkus – saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, kuid mis siiski sisendavad siirale tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta uurib Piiblit, seda sügavamalt ta veendub, et see on elava Jumala Sõna, ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kristusega ühenduse tulemus
“Mina olen viinapuu, teie olete oksad,” ütles Kristus oma jüngritele. Kuigi Ta oli neist lahkumas, ei katkenud nende vaimulik ühendus Temaga. Kristus seletas, et okste kinnitumine viinapuusse kujutas ühendust, mida nad pidid Temaga säilitama. Oks poogitakse elujõulisse puusse ning see kasvab kiud-kiult sellega kokku. Viinapuu elu saab ka oksa eluks. Patune, kes seob oma nõrkuse Kristuse tugevusega, oma puudulikkuse Kristuse täiuslikkusega ning oma suutmatuse Kristuse piiritu jõuga, muutub Kristuse sarnaseks. Kristuse inimlikkus kasvas kokku meie inimlikkusega ning meie inimlikkus kasvab kokku Tema jumalikkusega. Nii saab inimene Püha Vaimu vahendusel osa jumalikust iseloomust. Ta on vastu võetud Jumala armastatud Pojas.
Kui selline ühendus Kristusega on kord loodud, siis tuleb seda ka säilitada. Kristus ütles: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse.” (Jh 15:4) Jutt pole juhuslikust puudutusest. Oks saab osaks elavast viinapuust. Elu, jõu ja viljakuse kandumine tüvest okstesse peab olema takistamatu ja pidev. Lahus viinapuust ei saa oks püsida eluvõimelisena. Samuti ei või ka teie elada lahus minust, ütles Jeesus. Elu, mille te olete minult saanud, võite te säilitada ainult pideva ühenduse kaudu. Ilma minuta ei või te võita pattu ega vastu panna ühelegi kiusatusele.
Viinapuus olev elu saab ilmsiks lõhnavates viljades. “Kes jääb minusse,” ütles Jeesus, “ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha.” (Jh 15:5) Elades usus Jumala Pojasse ilmnevad meie elus Vaimu viljad; ükski neist ei puudu. EGW “Ajastute igatsus”
Meie Isa palve – inimese vajadused
