Kelle sõber oled sina?

Tihti kuuleme inimesi lausumas – ma olen loodusesõber,loomasõber,lastesõber ja veel kellegi või millegi SÕBER.
Aga kui tihti te olete kuulnud,et keegi sõnab: Ma olen Jumala sõber! On selline ütlemine: “Head sõbrad teavad sinust kõike,aga sa meeldid neile ikkagi!”
Ma usun,et keegi ei tea meist nii palju kui meie Taevane Isa. Tema loeb meie salajasemad mõttedki, mida me pole rääkinud ühelegi sõpradest. Jumal teab ka sellest,mis ei ole hea olnud. Ometi armastab ja hoolib Ta meist. Temale võime palves rääkida oma muredest ,kartustest, aga ka rõõmudest.Jumal annab rahu südamesse,kui oleme oma hinge Talle avanud.
Kas Piibel toetab meie mõtet,et Jumalaga võib sõber olla?
2.Moosese 33:11 “Ja Jehoova kõneles Moosesega palgest palgesse,nagu räägiks mees oma sõbraga.”
Jakoobuse 2:23 “Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks.”
Piiblis on lausa üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21)
Jumal tahab olla meie sõber. Küsimus on selles,kas meie tahame olla Tema sõbrad? Sõbrasuhe Jumalaga muudab meid. Alles siis oleme suutlikud pakkuma sõbrakätt inimestele,kes elavad meie ümber.
Iiobi6:14 “Kes keelab sõbrale sõprust,see loobub Kõigevägevama kartusest!”
Kauneid päevi koos sõpradega!
Galerii loodusesõpradele – Austraaliast.
[column]
Lennukiga matkamas
Seekordne talvematk kestis 1.veebr-3.veebr. ning viis meid Kihnu saarele.
Kihnu on väike saar Pärnu lähedal, mille lähim kaugus maismaast on 12 km ja kus elab ligikaudu 500 elanikku, kes põhiliselt elavad neljas külas.
Minu jaoks oli see esimene kord, kui ma nii „ekstreemsele“ reisile julgesin minna. Põhjuseks oli soov lennukiga lennata ja meile antud lubadus, et saame soojas toas magada. Boonusena nägin ka seda, et ma paljusid matkale minejaid teadsin. Lõpuks oli meie reisiseltskonnas 11 vahvat ja hakkajat inimest põhiliselt Tartust ja Põltsamaalt, kes selle matka eriliselt soojaks ja hubaseks muutsid.
See talvematk kujunes tõeliseks misjonireisiks. Raamatuid, mida 3 päeva jooksul jagasime, oli umbes 70. Eriliselt edukas oli meie jaoks esimene päev, kus mõned meie hulgast said suuresti parandada oma kolpotöörioskuseid ning omandada huvitavaid kogemusi. Raamatuid saime anda ka Kihnu raamatukokku, kus need tänuga vastu võeti. Inimesed olid üldiselt sõbralikud ja mõnel pool kutsuti mõnda meist isegi sisse ja jäädi natukeseks juttu ajama.
Reedel, hingamispäeva saabudes, oli meil võimalus nautida kargel mererannikul päikeseloojangut ja laulda üheskoos traditsioonilist „Õhtupäike loojub metsa taha“. Hiljem, kui olime juba oma „uude koju“ jõudnud, juhtis Hans Soosaar arutelu, kus igaüks pidi läbi mõtlema, kui palju ta on nõus oma elust Jumalale loovutama. Samaaegselt toimus Kihnu rahvamajas Kihnu Virve sünnipäeva tähistamine ja kolm matkalist läksid teda õnnitlema, kingituseks kolm meie raamatut kenas kinkepakendis.
Nii hingamispäeva kui pühapäeva hommik algas lühikese vaimuliku osaga. Nii nagu matkale minnes ikka juhtub, jääb mõni asi paratamatult maha. Seekord oli selleks esemeks hommikvalve, mis meid küll sugugi ei heidutanud, sest selle asemel võisime lugeda Piiblit. Otsustasime lugeda ülemaailmset piiblijärge, mis meile teadaolevalt oli eelmisel päeval olnud 2.Sm.24 ja seega oli meie sooviks võtta ette 25 peatükk. Kui siis selgus, et 2.Sm. raamatus ongi ainult 24 peatükki, siis tegi üks matkaline ettepaneku lugeda 3.Sm.1 peatükki 🙂 Nalja sai matkal palju ja kõhulihased said samasuguse koormuse nagu jaladki.
Hingamispäeva hommikul õppisime nagu kord ja kohus õppetükki, kuid siis võtsime ette retke saare lõunatippu teletorni juurde, mille otsa me küll kahjuks ronida ei saanud, kuid selle-eest lubasid mitmed endale magustoiduks „lumejäätist“ – see taaselustas lapsepõlvemälestusi. Ka õhtupoolikul ei saanud me läbi jäätiseta, seekord varustasime end küll ehtsa jäätisega. Sellised mõnusad hetked, istudes soojas toas, jäätis suus sulamas, on matka juures väga erilised – mõnus rammestunud tunne ja hea söök annavad stiimulit jällegi matkama minna.
Laupäeva õhtul toimus Tanis Kulp´i eestvedamisel veel arutelu teema „Mis on tõde? Mida arvame meie ja mida inimesed maailmast?“ Pärast sellist vaimset osa olime jällegi valmis füüsiliseks pingutuseks öisel Kihnu saarel, mida me läksime uudistama matkajuhi Kalle Danieli juhatusel. Öine ümbrus oli niivõrd huvitav ja lummav, et me unustasime jälgida, mis suunas meie matkajuht, kel ainukesena oli kaart kaasas, meid juhatas. Lõpuks, kui Kalle meie käest kodu suunda teada tahtis, näitas igaüks oma suunda, kusjuures arvamused erinesid peaaegu 180 kraadi. Õnneks oli see ainult meie matkajuhi vingerpuss ja ta juhatas meid jälle õigele rajale. Tagasi tulles olime veel nii energiat täis, et suurem osa meist jäi veel seltskondlikke mänge mängima, kasutades ära seda vähest aega, mil saime koos olla.
Oleme tänulikud Kallele, kes selle matka korraldamise ette võttis ja kõikidele tema abilistele. Paljudele matkalistele meeldis, et matkal valitses kord ja et nõudmised, mida esitati, olid sobilikud ka meile, „algajatele“.
Älis Kulp
Külastades Soomemaad
Eelmisel nädalavahetusel külastasime Põltsamaa noortega Toivonlinnas asuvat adventkoguduse kooli. Seal toimus Soome adventkoguduse noorte kokkutulek, mis kandis nime Raamattu- ja Lentopallo Rally. Üritus sarnaneb meil toimuvate Piibli ja palli päevadega ning on ka Soome noorte seas väga populaarne. Uurisime ühiselt Piiblit, mängisime palli ning nautisime imekaunist talvist loodust.
Aitäh Jumalale ja sõpradele meeldivalt veedetud aja eest!
Ardo
Kihnu matk – lennukieri
1.-3. Veebruaril on toimumas järjekordne matk, seekord Kihnu saarele talvevõlusid nautima. Tule sinagi!
Täpsem info koguduse noortejuhilt või Kristlike Matkade Facebookist.
Tundes rõõmu üksteisest
Jumal on kinkinud meile palju põhjusi rõõmustamiseks, kuid üks eriline võimalus rõõmu tunda on nautida üksteise seltskonda.
Kolmekuningapäeval pakkusid meie noortele palju rõõmu SOS-lasteküla lapsed, kellega oli vahva Kuningamäel kelgutada ning hiljem pannkooke süüa ja natuke niisama mängida. Taevaisa oli mõnusalt karge ilma kinkinud, nii et vahvale koosolemisele lisaks sai ka põsed punaseks.
Möödunud hingamispäeval (19. jaan.) aga avanes meeldiv võimalus veeta püha päeva viimased tunnid meie koguduse kõige vanema liikme juures. Meil kujunes minisoovikontsert, kus igaüks ütles oma lemmiklaulu ja rääkis selle juurde loo, millega see laul oli soovija südame võitnud. Laulsime koos, rääkisime koos ja palvetasime koos.
Olen veendunud, et me vajame üksteist, oleme me siis noored, pisut vanemad või tublisti vanemad. “Kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks” Õpetussõnad 18,1. “Kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.” Õpetussõnad 17,19.
Otsi valgust!
Meil on vaja Püha Vaimu valgustatust, et märgata Jumala Sõnas tõdesid. Looduse kaunidust ei ole näha enne, kui päike pimedust hajutades kõik valgusega üle ujutab. Samamoodi ei peeta Jumala Sõnas peituvaid aardeid väärtuslikuks enne, kui Õiguse Päikese säravad kiired neid valgustavad.
Püha Vaim, kes on lõputu armastuse poolt taevast saadetud, võtab jumalikud asjad ja ilmutab neid igale hingele, kel on kõhklematu usk Kristusesse. Vaimu väel avaldatakse mõistusele mõju eluliselt oluliste tõdedega, millest sõltub hinge pääsemine, ning elutee muudetakse nii selgeks, et keegi ei pea eksima. Kui me uurime Pühakirja, siis peaksime paluma, et Jumala Püha Vaimu valgus paistaks Sõnale ning me märkaksime ja hindaksime selle aardeid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Mäejutlus: muretsemisest
Jumal kannab
Iga samm elus võib viia meid lähemale Jeesusele, võib anda meile sügavama kogemuse tema armastusest ja tuua sammu võrra lähemale õnnistatud rahukodule. Ärgem siis heitkem ära oma julgust, vaid olgem püsivad veendumuses, kindlamad kui kunagi varem. “Siiani on Issand meid aidanud” (1Sm 7:12) ning ta aitab meid lõpuni. Kinnitagem pilk märgikividele, mis meenutavad, kuidas Issand on meid toetanud ja hävitaja käest päästnud. Hoidkem elavana kõik mälestused sellest, kuidas Jumala arm on meid kandnud: kuivatanud pisarad, leevendanud valu, peletanud eemale hirmud, rahuldanud vajadused ja suursuguselt õnnistanud – see teeb meid tugevamaks kõigeks, mis meid usurännakul ees ootab. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jüngrite tunnused
Jumal soovib et Tema rahva seas valitseks üksmeel ja vennalik armastus. Lühikest aega enne ristilöömist palvetas Kristus selle pärast, et Tema jüngrid võiksid olla üks, nii nagu Tema on üks Isaga, et maailm usuks, et Jumal oli Tema läkitanud. Selle liigutava ja imeväärse palve mõju ulatub läbi ajastute meie päevisse, sest Kristus ütles ju: “Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse.” (Jh 17:20) Ehkki me ei tohi loobuda ainsastki tõe põhimõttest, peaksime pidevalt püüdlema sellise ühtsuse poole. See on meie jüngriksoleku tunnus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13: 35) Apostel Peetrus manitseb kogudust: “Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” (1Pt 3:8-9) EGW “Patriarhid ja prohvetid”









