Uus, uuem, veel uuem
Kui soovime üksteisele head uut aastat, jääb mõnikord kripeldama selle ajapiiri tinglikkus: mis on siis vana ja mis on uus ja mis on nendel kahel vahet. Kui oleks tegemist uue asjaga, käteräti või noa või koguni autoga, siis oskaks küll enamasti kohe peale vaadates öelda: see on uus ja see on vana. Uus on värske, puutumatu ja kiiskav, vanal on aga kulumismärgid küljes. Minu vanavanaisa oli meister heade vahedate nugade tegemise peale – need olid meie peres alaliselt kasutusel. Vana noa võis kergelt ära tunda sellest, et selle teraosa oli rohkest kasutamisest ja teritamisest päris kitsaks jäänud. Vana käterätt kipub olema luitunud ja auto kaotab oma sära, rääkimata lisanduvatest helidest ja kolinatest. Jumala arm on, et meile antud aeg on iseenesest alati uus. Iga algav päev on värske, see ei ole mitte kellegi poolt varem kasutatud, see on täiuslik selleks, et me igaüks saaksime sinna jätta oma tegevustega jäljed ning kujundada oma tee.
Meie koguduse jaoks oli aastalõpu kõige imelisemaks sündmuseks ristimisteenistus, mis tuletas meile meelde, et Jumal mitte ainult ei anna meile voolava veena värsket aega, vaid Tema käes on anda meile uuestisünni kaudu uus elu. Ene otsus tulla ristimisele ei tulnud lihtsalt: ta soovis küll kogudusega ühineda, kuid ta polnud kindel, kas terviseprobleemid lubavad tal ristimistalituse läbi teha. Uskumatu, mida võib teha rõõm andestusest ja teadmisest, et oled vastu võetud Jumala perekonda! Ene oli koguduse hulgas järgmisel päeval osasaamisteenistusel kui ka aastalõpupalvusel, alles siis hakkas ta koduteele asutama. Andku Jumal talle tervist ka edasiseks!
Paulus ütleb: “Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. ” 2. Kor. 4, 16. Kuigi meid võivad kimbutada igasugused terviseprobleemid, haigused ja lõpuks ka surm, on meile tõotus, et see, mis või õigemini kes on meie sees, on uus, uuem ja veel uuem – iga päevaga! Meile on antud uus elu – selleks, et see võiks järjest uuenenult kesta läbi igaviku.
Jõuluteenistuste ajad
” Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu , inimestest hea meel ! “
Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus (Põltsamaal , Kreutzwaldi 1)
tervitab Kristuse sündimise puhul ja kutsub evangeeliumisõnumit kuulama
21.detsembril kell 16.00
Jõulunoortekas 22.detsembril kell 14.00
Tutvume teiste toredate noortega,mängime huvitavaid mänge,sööme piparkooke ja räägime sellest,mida me jõulude ajal tähistame.
Kohtumiseni!
Aeg ettevalmistusteks: ristimine ja Kristuse tulek
Selleks, et sõlmida pühalik leping Jumalaga ehk lasta end ristida, on vaja teadmisi sellest, mida nimetatud toiming tähendab ja mida see kaasa toob. Selleks alustame 30. novembril kell 17 ristimiskoolitusega. Koolitus koosneb 11 õppusest. Kui koolitusest osavõtjad soovivad saada ristitud ristimisteenistusel 27. detsembril koos nendega, kellel on ristimiskoolitus juba läbitud, siis läheb õpe küllaltki intensiivseks, kohale tuleks tulla kolm korda nädalas. Loogilisem on tegutseda rahulikult oma tempos ning jõuda ristimiseni kevadel või isegi suvel. Loodame selles suhtes koolitusest osavõtjatega kokkuleppele saada.
Jumala Sõna ütleb: “Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks.” (Mk.16,16.) Olgem siis agarad mõistma ja aru saama, milles seisneb päästev usk, ning vastavalt sellele käituma!
Lisaks sellele, et on ristimiseks ettevalmistamise aeg, on meil ka advendiaeg, mil me tuletame meelde Kristuse esimese tulekuga seotud sündmusi ning vaatame suure igatsuse ja lootusega ette Kristuse teisele tulekule.
Advendiajal on meil oodata mitmeid külalisi. 30. novembril esinevad külalised Tartust, kõneleb Mervi Kalmus, 7. detsembril kõneleb Rein Käsk, 14. detsembril esinevad Elva koguduse koor ja ansamblid ning kõneleb David Nõmmik. 21. detsembril tuleme Jumala ette Teda tänama ja ülistama kohaliku koguduse jõududega. Kaunist ootusaega kõigile!
Põltsamaalased külastasid Helsingi eestlaste gruppi
9.novembril külastasid mõned Põltsamaa adventkoguduse liikmed meie põhjanaabrite juures elavaid ja töötavaid kaasmaalasi. Külakostiks viidi vaimulikku muusikat ja -laulu. Tromboonikvartett esitas puhkpillimuusikat, mis nii mõnelgi kuulajal head mälestused oma nooruspõlvest taas meelde tuletas. Oli nii mõnigi kuulaja noorena ka ise puhkpilliorkestris mänginud. Õppetükitunni juhtimine ja ka jutlusetunni sõnaline osa oli põltsamaalaste kanda. Lõuna-ajal kinnitati keha ühise söögilaua ääres, kus pakuti maitsvat ja mitmekesist toitu.
Oli meeldiv tunda end ühise perena, ükskõik mis maal meie õed-vennad Kristuses elavad. Tagasi Eestisse suunduti laupäeva õhtuse laevaga, südames tänu Jumalale imelise päeva eest.
Palvenädal
2. novembril algab ülemaailmse adventkoguduse palvenädal, mille teema on sel aastal „Ja nad järgnesid Temale“. Palvenädala loengute autor on seekord Larry Lichtenwalter, kes on adventkoguduse pastorina teeninud üle 20 aasta, selle kõrvalt töötanud ka õppejõuna Andrewsi ülikoolis.
Palvenädala loengud on uues Meie Ajas, samuti on need ka internetis: http://advent.ee/materjal/62491/palvenadala-loengud-2013/
Põltsamaal on loengute lugemine juba alanud. 7.nov. neljapäeval koguneme kell 18.00 ja samuti reedel 8.nov. kell 18.00 Palvenädala lõpetamine toimub hingamispäeval 9.nov. kell 11.00.
Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
