skip to Main Content
20aug. 12

Kristlikud Matkad – Piiriäärsed rongiseiklused

13.-16. augustil käisid 7 vaprat matkalist Lõuna-Eestit avastamas. Tegelik algus oli aga juba pühapäeva õhtul, sest kõik olid tulnud Hellevi lahkumiskontserti kuulama. Esmaspäeva varahommikul kiirustasime Tartus rongi peale. Oli ju tegu ikkagi rongitemaatikalise matkaga. Sama rongi peal olid ka Tartu rajaleidjad, kes läksid samasse kanti jalgrattamatkale. Kohe esimene kilomeeter algas seiklustega..kaardil olevat silda ei eksisteerinud enam. Ja vesi oli sügav. Kohe saime tundma ka Lõuna-Eesti mägisust ning kauneid vaateid. Ööbimiskoht välja valitud, peitsime kotid võssa ja läksime Taevaskoja vaateid imetlema. Saesaare paisjärvel sõitsime parvlaev Lonny’ga ning muidugi käis pidev pohlade/mustikate nosimine. Õhtu oli tõeliselt ilus ning mul on siiamaani silme ees päikseloojangu nautimine Laaritsamäel koos rähnide ja oravatega, kes meid pidevalt saatsid.

Järgmisel hommikul magasime kõik sisse. Pidime ju ikkagi kell 12 lahkuva rongi peale kiirustama. Kiired hommikused toimetused ja kiirkõnd- olimegi rongijaamas ikkagi liiga vara. Arutlesime niisama maast ja ilmast, külastasime olematut külapoodi ja avastasime rongijaama. Lõpuks tuli ka rong. Tegime jällegi traditsioonilise seljakottide kaalumise (Jah, mul oli kaal kaasas!) ning veendusime, et on ikka kerged kotid seekord. Kaal jäi siis 12-20 kg vahele. Saarenaine Triin tegi oma 20 kilose kotiga isegi poistele silmad ette. Ilumetsa rongijaamas tegime juttu kohalikega, külastasime legendiderohket Põrguhauda ning otsustasime lõigata läbi metsa. Eelmisest suvest oli kõigil värskelt meeles kuidas see lõpeb. Väga märjana. Seekord suurem osa jäi siiski kuivaks, aga mättad õõtsusid hoolega ning nii mõnigi sai liigsest Sookailu sissehingamisest üledoosi (peavalu). Matkamees Mairo avastas, et sõnajalgade all on kukeseeni lademetes, seega oli õhtusöök otsustatud. Lõunaks olime jõunud tsivilisatsiooni, Nohipalu looduskeskusesse. Parasjagu oli seal matkateemaline näitus, mis sobis meile hästi. Teisipäev nägi veel ette ainult Meenikunno raba läbimist . Õrnas seenevihmas läbisime vaikides viimased kilomeetrid laudteel. Liipsaare metsaonni jõudis meid seitse laipa (pöialpoissi). Pärast pikemat pausi võtsime end kokku ja valmistasime selle matka firmarooga: pasta koos praetud kukeseente ja ubadega tomatikastmes. Enamus meist ei saa koduski nii head toitu. Õhtu lõpetuseks lugesime veel peatüki E.G. White raamatust “Tõeline uussünd”.

Kolmapäeva hommikul polnud ärkamisega kiiret. rong läks 19.00 ja sinna oli 17km. Aga see polnud kõik. Tee peale pidavat jääma Orava A ja O kauplus. Juba teisipäeva õhtuks oli igaühel meist kindel plaan mida ta ostab ning kui hea see olema saab. Kilomeetrid tundusid lennates minevat. Tüdrukutel terendas iga järgmise kurvi peal kutsuv halvaapoiss. Juba poole tee peal oli selge, et tempo on matka kolmanda päeva kohta ülimalt kiire. Planeeritud 5-6 tunni asemel jõudsime me poodi 2,5 tunniga. Kasum väikesele külapoele oli hüppeline. Aga mida polnud, oli halvaa. Minul (Vallo) oli vasak põlv hakanud ennast tunda andma ning rongijaamani jäänud 4,5km tundusid tulema valurikkad. Siis aga naeratas meile õnn…ja järgmisel hetkel olimegi Koidula piiripunkti lähedal. Kõht täis ning võidurõõmus nägu peas jõudsimegi meie viimasesse ööbimiskohta, Lõunalaagri lõkkeplatsile. Petseri Lõunalaager oli Teise maailmasõja aegne õppustepaik jalaväerügementidele. Hea kujutlusvõime korral võisime seal näha nii barakke, talli, staapi või ohvitseride kasiinot. Jällegi oli aeg korjata kukeseeni ja valmistada üks meeldejääv õhtusöök. Samal õhtul jättis meiega hüvasti Liisu.

Neljapäeva hommik algas juba tuttava teadmisega..rong ootab. Piiriületuseks seekord ei läinud, kuigi Venemaa oli kogu see aeg väga lähedal. Järgmine hetk astusime maha juba Piusa rongi pealt. Piusa koobaste juures käisime läbi kõik lubatud ja keelatud kohad, nautisime jäätist ja lõunasööki. Nüüd paistis juba lõpppunkt. Vana hea Piusa Veere talu. Minu jalg sai sellest uut jõudu ning valutas vähem. Ja jõudsimegi kõik ühes tükis kohale! Lasime veel hea maitsta meisterkokkade küpsetatud pannkookidel, võtsime maksimumi suitsusaunast ja läbi ta oligi. Pärast südaööd jõudsime Võrru ööbima, sealt edasi läks igaüks juba oma teed.

Kokkuvõttes läbisime jalgsi umbes 65 kilomeetrit + muud transpordivahendid. See matk oli igas mõttes eriline. Kes oli see teab. Järgmine kord ole targem ja tule sina ka, armas lugeja!

GALERII: http://advent.ee/galerii/49206/kristlikud-matkad-polvamaa-matk-rongi-eri/ 

06aug. 12

Meeldejääv hingamispäev Põltsamaal

4. augustil toimus Põltsamaal ühine jumalateenistus koos Jõgeva kogudusega, külalisi oli veel mujaltki. President David Nõmmiku juhtimisel õnnistati kogudusevanemaks Hele Kulp. Sõna said David Nõmmik ja Valdek Lõhmus. Pühendusjutluse pidas Hele Kulp. Lilledega tervitasid uut hingekarjast nii Põltsamaa kui Jõgeva koguduse esindajad. Usaldasime kõik edasised päevad Jumala hoolde.
Pärastlõunal viibisime Kuuri talus, kus toitusime nii füüsiliselt kui vaimselt. Kõik soovijad said sõna ja lisaks kuulasime Hele kogemusi ning seda, kuidas Jumal teda kutsus oma riigi tööliseks.
Õhtu hakul võisime osa võtta Tallinna adventkoguduse ristimisteenistusest, oma elu otsustas Jumalale anda Pille Põldaru. Kuulasime Sõna, laulu ja muusikat ning igaüks võis omas mõttes meelde tuletada enda lepingupäeva Jumalaga.
Oli pikk ja õnnistusterohke päev.
“Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima!”
2. Aja 20,20

  • Taanlased Eestit avastmas
Hele vastuvõtt ja Pille ristimine

4. august

01aug. 12

Viimased uudised


28. juulil kõneles viimast korda pastor Mart Vari, kes edaspidi jätkab teenistust Viljandi koguduse pastorina. Vaata ka pilte:

  • Emadepäev
Mart Vari ärasaatmine

28. juuli

4. augustil aga tervitame koguduse uut pastorit Hele Kulp’i. Külas on ka liidu president David Nõmmik!


Samuti toimus 29. juulil selleaastane Kuuri talu järvemuusikakontsert, mille pildid asuvad siin:

  • 40. ristimisaastapäev
Kuuri talu järvemuusika

29. juuli

24juuli 12

Noortelaager 2012

Nädal aega kestnud noortelaagris Aedla talus Rõuges toimus hingamispäevase jumalateenistuse raames ka pidulik ristimispüha, mille käigus astusid ristimisvette kolm noort inimest.

Marleen Lobjakas, Henrico Vähi ja Siim Vilumets tegid laulvate ja rõõmustavate noorte tunnistajate silme ees oma lepingu Jumalaga saades sedasi adventkoguduse liikmeks.

Ristimise eel tutvustas laagri külalisjutlustaja Tihomir Lazic Serbiast Piibli põhjal lepingu sõlmimise mõtet. Seejärel astusid kolm noort laagriliste ette ning vastasid noortejuht Ivo Käsu küsimuste peale tunnistades oma usku ja valmidust pühendumiseks Jumalale ja kogudusele. Seejärel vastas ka laagrirahvast moodustunud kogudus, et nad on tahtlikud võtma need 3 inimest enda sekka.

Kuigi ristimise eel ilmus taevasse särav päike, hakkas just talituse alguses vihma sadama ning sadu muutus peagi ka päris tugevaks. Tiigi kaldale kogunenud noortekoor hakkas aga laulma ülistuslaule ning pastorite Rein Käsu ja Toivo Kaasiku juhtimisel astusid noored vette ning ega kuivalt ei pidanudki sealt keegi neist ka välja astuma.

Allikas: advent.ee

  

28juuni 12

Uuendused sõpruskogudusest Valgas

18.-19. juunil tuli kõigile osalistele ootamatult Valga rajaleidjate paadimatk. Valga pastor Mairo on nagu üksik isalõvi seal juba pikemat aega ning nii saabus ka seekord talle abivägi väljaspoolt. Enamus matkast kulges Lõuna-Eesti piirimail Mustjõel, ümbritsetuna lõpututest karjamaadest ja ürgloodusest. Matka tipphetkeks oli vaieldamatult nastiku nägemine, kes ehmunult kalda poole ujus. Laste esimene reaktsioon madu nähes oli muidugi, et lähme ruttu kaldale, ma tahan siit ära! Siis nad aga taipasid, et kaldale ei saa, seal on ju ussid ja siis oligi aeg pikema-ajalisemaks paanikaks. Edasi kulgesime mööda Koiva jõge, mis on siis Eesti-Läti piirijõgi, aga õnneks isikutunnistust meilt ei küsitud seekord. Matk ise oli tore ja vaated kenad, selleks ma teiega seda jagangi:

  • 2011 aasta viimane Jumalateenistus
Valga Paadimatk

18.-19. juuni

Juuni viimase kolmapäeva varahommikul asus Põltsamaa poolt teele kamp vapraid põltsamaalasi, et Valga ehitustöödele viimast lihvi anda. Älise pilgu läbi sõna otseses mõttes. Nagu kuulda oli, tööd tehti tublisti: nii mõttekoda kui WC on samahästi kui valmis. Siinkohal tänan teid: Deivy, Sanno, Sandor, Ants ja Älis! Nagu näha, on Valgast saamas sõpruskogudus põltsamaalastele.

  • Vaikse Laupäeva teenistus Rakveres

Vallo

Arm ja õigus

Oma Poja võrratus annis on Jumal ümbritsenud kogu maailma armu atmosfääriga, mis on niisama reaalne nagu õhk, mis ringleb ümber maakera. Kõik, kes valivad hingata seda eluandvat õhku, elavad ja kasvavad täisealisteks meesteks ja naisteks Kristuses Jeesuses.

astrid

Nagu lill pöördub päikese poole, et valguskiired tooksid esile selle ilu ja sümmeetria, nii peaksime ka meie pöörduma Õiguse Päikese poole, et taeva valgus saaks meid valgustada ja meie iseloom saaks arendatud Kristuse sarnaseks. EGW “Tee Kristuse juurde”

Mäejutlus: õige paastumine. Tõeline varandus.

Jeesuse eesmärk pole kunagi olnud tekitada inimeses üksnes häid tundeid ja rõõmsat-rahulikku meeleolu. Käsitledes inimese igapäevast elu ja sidudes seda sügava vaimulikkusega, on Jeesuse lähenemine alati väga praktiline. Jeesus õpetab tegema õigeid asju õigel ajal, õiges kohas ja õigesti. Olgu siis tegu annetamise, palvetamise või paastumisega, annab Jeesus olulisi suuniseid, mida peaks nende tegevuste juures vältima ja kuidas neid teha nii, et need oleksid Jumalale meelepärased. Jeesus peab alati silmas mitte niivõrd teoloogiat-filosoofiat, vaid elu, mis peegeldab Jumala tahte täitmist.
Elu rikkus ja elurikkus ei seisne asjades, mis meil on ja mida me võime endale omandada, vaid “varanduses”, mida me Issanda sõnul soetame taevasse – sügavad vaimsed ja vaimulikud väärtused, mis kujundavad meie elu. Nende väärtuste otsimine toob meie ellu “valguse”, mis valgustab meie elurännakut juba praegu ning aitab meil kord jõuda “Jumala igavestele aasadele”.

Kohtume taas hingamispäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Põltsamaa adventkoguduse palvelas. Kõik on oodatud!

varandus-__

Mõju on talent

Viska kivike järve ja tekib laine, siis veel üks ja veel ning mida suuremaks need muutuvad, seda kaugemale nad ulatuvad, kuni kaldani välja. Nii on ka meie mõjuga. See avaldab väljaspool meie teadmist või kontrolli teistele õnnistavat või needvat mõju.

Iseloom on vägi. Tõe vaikne tunnistus, isetu ja jumalakartlik elu kannab endas peaaegu vastupandamatut mõju. Ilmutades oma elus Kristuse iseloomu, teeme Temaga koostööd hingede päästmise töös. Me saame Temaga koostööd teha ainult siis, kui meie elus ilmneb Tema iseloom. Ja mida laiem on meie mõjupiirkond, seda enam head võime teha. Kui need, kes väidavad end Jumalat teenivat, järgivad Kristuse eeskuju, rakendades oma igapäevaellu Seaduse põhimõtteid; kui iga tegu annab tunnistust sellest, et nad armastavad Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, siis on kogudusel vägi liigutada maailma.

Ainult Jumala armu läbi võime mõju talenti õigesti kasutada. Meis enestes pole midagi, millega saaksime teisi headuse poole tõmmata. Kui mõistame oma abitust ja vajadust jumaliku väe järele, siis ei usalda me ennast. Me ei tea, milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua järgmine päev, tund või hetk ning me ei tohi iial alustada päeva, ilma et pühendaksime oma tegemised taevasele Isale. Tema inglid on määratud meie üle valvama ja kui usaldame end nende valve alla, siis on nad iga ohu ajal meie paremal käel. Kui oleme teadmatult vale mõju avaldamise ohus, siis on inglid meie kõrval, juhtides meid paremasse suunda, valides meie eest sõnu ja mõjutades meie tegevust. Nii võib meie mõju olla vaikne, alateadlik, kuid võimas vägi, mis tõmbab teisi Kristuse ja taevase maailma poole.  EGW “Kristuse tähendamissõnad”

lootust tulevikuks

Kes sind juhib?

Maa peal elades ei teinud Kristus enda jaoks plaane. Ta aktsepteeris Jumala plaane enda jaoks ning Isa avas Talle need päev päeva järel. Seega peame sõltuma Jumalast, et meie elu võiks olla Tema tahte lihtne täideviimine. Kui me pühendame oma teed Temale, siis juhib Ta meie samme.

Liiga paljud teevad säravat tulevikku kavandades suure vea. Lase Jumalal enda eest kavandada. Usalda nagu väike laps Tema juhtimist, kes “hoiab oma vagade jalgu.” (1.Sm 2:9) Jumal ei juhi oma lapsi iial muudmoodi, kui nad ise valiksid, kui nad näeksid lõppu algusest ja mõistaksid selle eesmärgi au, mida nad koostöös Temaga täidavad. EGW “Tervise teenistuses”

tee teada

Back To Top