Viimased uudised

28. juulil kõneles viimast korda pastor Mart Vari, kes edaspidi jätkab teenistust Viljandi koguduse pastorina. Vaata ka pilte:
4. augustil aga tervitame koguduse uut pastorit Hele Kulp’i. Külas on ka liidu president David Nõmmik!

Samuti toimus 29. juulil selleaastane Kuuri talu järvemuusikakontsert, mille pildid asuvad siin:
Noortelaager 2012
Nädal aega kestnud noortelaagris Aedla talus Rõuges toimus hingamispäevase jumalateenistuse raames ka pidulik ristimispüha, mille käigus astusid ristimisvette kolm noort inimest.
Marleen Lobjakas, Henrico Vähi ja Siim Vilumets tegid laulvate ja rõõmustavate noorte tunnistajate silme ees oma lepingu Jumalaga saades sedasi adventkoguduse liikmeks.
Ristimise eel tutvustas laagri külalisjutlustaja Tihomir Lazic Serbiast Piibli põhjal lepingu sõlmimise mõtet. Seejärel astusid kolm noort laagriliste ette ning vastasid noortejuht Ivo Käsu küsimuste peale tunnistades oma usku ja valmidust pühendumiseks Jumalale ja kogudusele. Seejärel vastas ka laagrirahvast moodustunud kogudus, et nad on tahtlikud võtma need 3 inimest enda sekka.
Kuigi ristimise eel ilmus taevasse särav päike, hakkas just talituse alguses vihma sadama ning sadu muutus peagi ka päris tugevaks. Tiigi kaldale kogunenud noortekoor hakkas aga laulma ülistuslaule ning pastorite Rein Käsu ja Toivo Kaasiku juhtimisel astusid noored vette ning ega kuivalt ei pidanudki sealt keegi neist ka välja astuma.
Allikas: advent.ee
Uuendused sõpruskogudusest Valgas
18.-19. juunil tuli kõigile osalistele ootamatult Valga rajaleidjate paadimatk. Valga pastor Mairo on nagu üksik isalõvi seal juba pikemat aega ning nii saabus ka seekord talle abivägi väljaspoolt. Enamus matkast kulges Lõuna-Eesti piirimail Mustjõel, ümbritsetuna lõpututest karjamaadest ja ürgloodusest. Matka tipphetkeks oli vaieldamatult nastiku nägemine, kes ehmunult kalda poole ujus. Laste esimene reaktsioon madu nähes oli muidugi, et lähme ruttu kaldale, ma tahan siit ära! Siis nad aga taipasid, et kaldale ei saa, seal on ju ussid ja siis oligi aeg pikema-ajalisemaks paanikaks. Edasi kulgesime mööda Koiva jõge, mis on siis Eesti-Läti piirijõgi, aga õnneks isikutunnistust meilt ei küsitud seekord. Matk ise oli tore ja vaated kenad, selleks ma teiega seda jagangi:
Juuni viimase kolmapäeva varahommikul asus Põltsamaa poolt teele kamp vapraid põltsamaalasi, et Valga ehitustöödele viimast lihvi anda. Älise pilgu läbi sõna otseses mõttes. Nagu kuulda oli, tööd tehti tublisti: nii mõttekoda kui WC on samahästi kui valmis. Siinkohal tänan teid: Deivy, Sanno, Sandor, Ants ja Älis! Nagu näha, on Valgast saamas sõpruskogudus põltsamaalastele.
Vallo
Noortefestival Riias

16.-17. juunil toimus Riias esimene ühine Balti noorte kokkusaamine, festival nimega “Let Us Come Together.” Ürituse motoks oli “Kirik ilma noorteta on kirik tulevikuta. Noored ilma kirikuta on noored tulevikuta.” Kõnelema oli tulnud ülemaailmse Adventkiriku noortejuht Gilbert Cangy, kes nädal enne oli sõnumit jaganud ka Tallinna adventkirikus. Festival oli oma nime väärt: üritusele oli registreerunud 140 lätlast, 33 leedukat ja 46 eestlast.

Üritus algas laupäeva hommikul Riia Kultuuri- ja vabaajakeskuses IMANTA, kus alustuseks lauldi ühiselt, kuulati kõnesid ning muid etteasteid. Seejärel moodustati väikesed grupid ning oligi aeg piiblitunniks.
Pärast lõunasööki jagas Gilbert killukesi oma elust ning rühmatööna mõtlesime välja probleeme, mis takistavad adventnoorte tööd. Kuna iga probleemi jaoks on alati lahendus, pidime ka meie probleemidele lahenduse mõtlema ning seejärel teistele ette kandma. Õhtusöök söödud, siirdusime Riia adventkirikusse, kus kell 9 algas kontserdi -ja osadusõhtu, kus iga kogudus/soovija sai näidata oma andeid ning ülistada Jumalat. Ka eestlased näitasid välja oma musikaalsust. Tragimad eestlased läksid seejärel veel ka öist Riiat uudistama.
Pühapäeva hommik algas ettekannetega Balti riikide noortetööst. Iga suurem kogudus või siis lihtsalt riik tegi lühikese presentatsiooni oma noortetööst. Ülemaailmne noortejuht Gilbert oli meist vaimustuses ning küsis enda kätte kõik materjalid, et seda ka teistega jagada. Erinevad etteasted kuulatud ning lõpupildid tehtud, oligi aeg koduteele asuda. Soovijad said veel minna ka Riiat uudistama, valdavalt haarasid sellest võimalusest kinni leedukad ja eestlased.
Ürituse eesmärk liita Balti riikide noori läks igati asja ette. Igaühel oli võimalik endale uusi tutvusi luua ning lubada verivärsketele sõpradele taaskohtumist. Seega jääme ootama järgmist samalaadset üritust. 😉
Ürituse galerii: https://www.dropbox.com/sh/eutjrugm41a0ngg/6K49JbkwC-#/
http://www.youtube.com/watch?v=2eMXYBRG3vM
Adventistidest mootorratturite ühine motomatk Saaremaal
7.juuni ennelõunal kogunes rühm mootorrattureid Virtsu sadamas, et minna esimesele ühisele motomatkale Saaremaale. Plaanis oli neli päeva mööda Saaremaad ringi sõita ja külastada erinevaid vaatamisväärsusi. Sadamasse kohale vuras viiel mootorrattal kaheksa inimest, saarel liitus meie seltskonnaga ka kohalik saarepiiga Triin.
Esimest päeva alustasime Muhumaa võlude avastamisega. Kuna mereäärsed teed on sageli kruusakattega, siis tuli omajagu ka mööda tolmuseid teid sõita. Saime kohe ka kogemuse sõita mitmeid kilomeetreid mööda äsja hööveldatud kruusateed, kus suured lahtised kivid sõitu raskendasid. Muhumaa on saar, mille enamus inimesi lihtsalt mööda maanteed läbi sõidab ja mille kaunis loodus nii mõnelegi märkamatuks jääb. Seetõttu otsustasimegi ka vähemkäidavamaid kohti külastada. Edasi suundusime suuremale saarele, Saaremaale.
Jätkasime teed mööda põhjarannikut. Huvitav oli jälgida kohanimesid, sest mitmed samanimelised asulad on olemas ka mandril. Õhtuks saabusime ööbimiskohta, kus meid ootas sõbralik peremees. Tore oli koos juttu rääkida, keha kinnitada ja tunda rõõmu heast seltskonnast.
Teisel päeval jätkasime oma teed hästi väljapuhanuna. Oli erakordselt ilus ilm ja kõigil suurepärane tuju. Suurematest vaatamisväärsustest jäi tee peale Panga pank, kus tegime ka pikema peatuse. Esines ka väikeseid tehnilisi probleeme, kuid lõppkokkuvõttes lahenesid asjad hästi. Õhtul ootas meid uues ööbimiskohas köetud saun ja lausa luksuslikud elamistingimused. Aitäh toredale pererahvale. Hingamispäeva vastuvõtmiseks sõitsime mere äärde päikeseloojangut vaatama. Oli kaunis hetk seista päikeseloojangul mere ääres.
Hingamispäeva hommikul üles tõustes tibutas vihma. Oli terve öö sadanud, kuid hommiku edenedes hajusid ka vihmapilved. Naljatlemisi ütlesime, et küll on hea kiriku minna kui kõik tsiklid vihma poolt puhtaks pestud ja teed ka ei tolma enam. Kirikus oli tore näha vanu tuttavaid. Esitasime külakostiks ka mõned laulud. Marge ja Toivo teenisid sõnaga, kus läbivaks teemaks jäi kõlama Jumala headus. Kiriku juures olime ka ühisel lõunal, kus tundsime osadust õdede-vendadega Kristuses. Päev jätkus raudratsudel ja suunaks võtsime Sõrve sääre, mille tipus ka ära käisime. Huvitav oli seal jälgida ristlainetust, mida näeb vähestes kohtades. Päikeseloojanguks sõitsime Sõrve sääre läänekaldale hingamispäeva välja saatma. Meri ja loojuv päike tunnistasid taas kord Jumala imelisest kätetööst. Tore oli laulda laulu: “Õhtupäike loojub mere taha…”
Pühapäeva hommikul hakkasime asju kokku pakkima, et võtta suund tagasi sadama poole. Teepeale jäid veel mitmed huvitavad rannad, kirikud, mälestuspaigad ja muud vaatamisväärsused. Kahes teeliste kirikus võtsime ka lauluhääle üles ja laulsime tuntud laule. Suures tühjas kirikus on väga hea kõla, mis väiksemates saalides puudub. Saime ka aru, miks neis just koraale lauldakse. Muhu kirikus saatis Allan meid lausa orelil. Sadamasse jõudes saime ka kohe esimesele praamile. Matka ühise lõpetamise tegime Lihula lähedal õdusas söögikohas. Sealt suundusime kõik edasi oma kodudesse, südames tänu Jumalale, kes meid nii ilusa ilmaga õnnistas ja teel kaitses kõigi ohtude eest.
Mõju on talent
Viska kivike järve ja tekib laine, siis veel üks ja veel ning mida suuremaks need muutuvad, seda kaugemale nad ulatuvad, kuni kaldani välja. Nii on ka meie mõjuga. See avaldab väljaspool meie teadmist või kontrolli teistele õnnistavat või needvat mõju.
Iseloom on vägi. Tõe vaikne tunnistus, isetu ja jumalakartlik elu kannab endas peaaegu vastupandamatut mõju. Ilmutades oma elus Kristuse iseloomu, teeme Temaga koostööd hingede päästmise töös. Me saame Temaga koostööd teha ainult siis, kui meie elus ilmneb Tema iseloom. Ja mida laiem on meie mõjupiirkond, seda enam head võime teha. Kui need, kes väidavad end Jumalat teenivat, järgivad Kristuse eeskuju, rakendades oma igapäevaellu Seaduse põhimõtteid; kui iga tegu annab tunnistust sellest, et nad armastavad Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, siis on kogudusel vägi liigutada maailma.
Ainult Jumala armu läbi võime mõju talenti õigesti kasutada. Meis enestes pole midagi, millega saaksime teisi headuse poole tõmmata. Kui mõistame oma abitust ja vajadust jumaliku väe järele, siis ei usalda me ennast. Me ei tea, milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua järgmine päev, tund või hetk ning me ei tohi iial alustada päeva, ilma et pühendaksime oma tegemised taevasele Isale. Tema inglid on määratud meie üle valvama ja kui usaldame end nende valve alla, siis on nad iga ohu ajal meie paremal käel. Kui oleme teadmatult vale mõju avaldamise ohus, siis on inglid meie kõrval, juhtides meid paremasse suunda, valides meie eest sõnu ja mõjutades meie tegevust. Nii võib meie mõju olla vaikne, alateadlik, kuid võimas vägi, mis tõmbab teisi Kristuse ja taevase maailma poole. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kes sind juhib?
Maa peal elades ei teinud Kristus enda jaoks plaane. Ta aktsepteeris Jumala plaane enda jaoks ning Isa avas Talle need päev päeva järel. Seega peame sõltuma Jumalast, et meie elu võiks olla Tema tahte lihtne täideviimine. Kui me pühendame oma teed Temale, siis juhib Ta meie samme.
Liiga paljud teevad säravat tulevikku kavandades suure vea. Lase Jumalal enda eest kavandada. Usalda nagu väike laps Tema juhtimist, kes “hoiab oma vagade jalgu.” (1.Sm 2:9) Jumal ei juhi oma lapsi iial muudmoodi, kui nad ise valiksid, kui nad näeksid lõppu algusest ja mõistaksid selle eesmärgi au, mida nad koostöös Temaga täidavad. EGW “Tervise teenistuses”
Tänulik süda
Need, kes mõtisklevad Jumala suure halastuse üle ega unusta ära Tema väiksemaidki ande, panevad “rõõmu endale vööks” ning “laulavad Issandale oma südames.” Meil tuleks pidevalt tänada Jumala käest saadavate igapäevaste õnnistuste eest ja ennekõike selle eest, et Jeesuse surm on teinud meile võimalikuks taeva ja õnneliku elu. Missugust halastust ja võrratut armastust on Jumal osutanud meie, kadunud patuste vastu, sidudes meid endaga, et oleksime Tema omad! Millise ohvri on meie Lunastaja toonud selleks, et meid võiks nimetada Jumala lasteks! Meil tuleks ülistada Jumalat selle õnnistatud lootuse eest, mida pakub lunastusplaan! Meil tuleks ülistada Teda taevase pärandi eest ning Tema rikkalike tõotuste eest; selle eest, et Jeesus elab meie eest lepitust tehes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Rahu ja rõõm teenimises
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlikest motiividest, väljastpoolt kohustusi, on ebakindel, tasakaalutu, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ning mure. Kuid Jumala teenimine toob rõõmu ja rahulolu, kristlast pole jäetud käima ebakindlatel radadel, teda pole jäetud asjatute murede ega pettumuste saagiks. Kuigi me ei saa osa selle elu naudingutest, võime siiski olla rõõmsad, vaadates tulevasele elule. Juba siin võivad kristlased rõõmustada ühenduse üle Kristusega; nad võivad osa saada tema armastuse valgusest ja tema läheduse alalisest troostist. EGW “Tee Kristuse juurde”













