Evangeelsed õhtud Tallinna hotellides
LC Stream on otseülekannete seeria, mis mõeldud nii koguduseliikmetele kui inimestele väljaspool. LC Stream toimub Tallinas (28. ja 29. märtsil Tallinki hotellis Sadama 11 ja 30. märtsil Viru hotellis, netis lifeconnect.ee ja advent.ee).
Oodatud on kõik, kes soovivad tulla! Veeda mõnus õhtu sõprade, heade mõtete, tee/kohvi ja suupistetega!
Kohapeal algab programm 19.30, arvutiekraanil otselülituse vahendusel 20.00 ja kestab kuni 21.30.
Teemad:
Reede: Kas Jumal teeb ikka oma tööd? (USALDUS)
Laupäev: Kas peaksin andestama inimesele, kes on mulle haiget teinud? (ANDESTUS)
Pühapäev: Maailma lõpp. Kas tõesti? (LOOTUS)
Peakõneleja on Miroslav Pujic Trans-Euroopa Divisjonist, muu meeskond Eestist.
Tule ise ja kutsu sõber ka kaasa!
Meid ühendab ootus
Oleme pikisilmi oodanud kevadet! Aga oh üllatust kui hingamispäeva hommikul olid lumikellukesed pehme lumevaibaga kaetud ja lõokesedki ei trillerdanud enam põllu kohal. Ometi teame,et kevad ei jää sel aastal tulemata.
Veelgi kindlam on Jeesuse Kristuse tõotus:”Vaata,ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.” (Ilmutuse 22:12) Sellel teemal kõneles hingamispäeval Toomas Lukk.
Külalisesinejad ülistasid Jumalat nii muusika kui lauludega.Mitmes kiituslaulus said kuulajadki ühendada oma hääled eeslaulja Joosepiga.
Koosolekust jäi kõlama mõte,et Jeesuses on lahendus selle patuse maailma probleemidele.
Õndsad olete teie,vaesed,sest teie päralt on Jumala riik!
Õndsad olete teie ,kes te nüüd nälgite,sest te saate küllaga!
Õndsad olete teie,kes te nüüd nutate,sest teie saate naerda! (Luuka 6:20-21)
Ükskõik,kus me sellel planeedil elame,meid liidab Jeesuse taastuleku tõotus ja ootus:” Vaata,ma tulen varsti…”
Noorte palvenädal
Küsiksin Sinult täna, et kui palju Sa sooviksid ja igatseksid elada selles kuningriigis, millest rääkis Jeesus? Täna, vaadates meie planeedi geopoliitilist ning killustunud maailma, tekib tahes tahtmata vähemalt minul üha sügavam sisemine veendumus, et “tahaks ära”. Kuidas on Sinuga? Igal juhul ma kutsun Sind elavalt kaasa mõtlema, lugema, rääkima peagi algaval noorte palvenädalal.
Palvenädala teemaks on “Kõik kuningriigist: täna ja tulevikus.” Dwain N. Esmond, kes on selleaastaste noorte palvenädalaloengute autor, töötas kümme aastat teismelistele mõeldud ajakirja “Insight” toimetajana ning praegu töötab ta Review and Herald’i kirjastuse toimetamise osakonna asedirektorina. Igal juhul on tal meile palju öelda ning julgustan ka Sind sel aastal leidma see aeg, et kellegagi koos neid loenguid igapäevaselt lugeda.
Käesoleva palvenädala pealkirjadeks on “Õnne otsides”, “Selleks ma tulin”, “Väe voog” ja näiteks “Maailma parim sõnum”.
Julgustan, ei, lausa palun Sind, hea noor, sel tuleval nädalal (15-22 märts) leiaksid koha ning aja, kus koos teiste noortega koos lugeda ning arutleda nende vägagi olulisteja julgustavate teemade üle.
Loengu materjalid on saadaval meie koguduse kodulehel (trükitud kujul loengud sel aastal ei tule):
Aitäh ja lugupidamisega,
Andres Ploompuu
AKELi noortejuht
Pikale veninud ootus
See on teema, millest räägivad ja laulavad eeloleval nädalavahetusel meie Tartu külalised.
Tulge ja elage kaasa 15. märtsil kell 11.00!
Võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks
28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.
Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“
Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem. 
Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.
Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“
Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“
Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.
Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kosutav allikavesi
Kristust ei tohi peita südames nagu ihaldatud püha, kallist varandust, et seda saaks nautida ainult selle omanik. Kristus peab meie sees olema nagu veeallikas, mis voolab igavesse ellu, kosutades kõiki, kes meiega kokku puutuvad. “Jeesus kostis: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”” (Jh 4:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Sõnal on vägi
Jumala sõnad on seemned. Igas seemnes on idanemise vägi. Sellesse on kätketud taime elu. Nii on ka Jumala sõnades. Kristus ütleb: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” (Jh 6:63) “Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu.” (Jh 5:24) Jumala Sõna igas korralduses ja tõotuses on vägi, jumalik elu algus, mille abil täidetakse korraldus ja viiakse täide tõotus. See, kes usu kaudu võtab vastu Sõna, võtab vastu Jumala elu ja iseloomu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Armastus tegutsemas
Olla ilma Päästjata tähendab olla tuulest aetuna tormisel merel. Paljud Jeesuse sõnad ja teod näivad piiratud inimmõistusele haaramatud, kuid igal sõnal ja teol on kindel koht lunastustöös. Kui me suudaksime mõista Jumala plaane, mõistaksime, et kõik, mis Tema ütleb või teeb, on tähtis, täiuslik ja kooskõlaline.
Kuigi me praegu ei suuda mõista kõiki Jumala töid ja teid, võime me ometi näha Tema suurt armastust. See, kes elab käsikäes Jeesusega, hakkab mõistma paljutki Jumala plaanidest. Ta hakkab tundma armu, mis noomib, paneb proovile iseloomu ja avab sisimad ajendid. EGW “Ajastute igatsus”
