Advendiaja tervituseks
Sünnipäevad on hea võimalus järelemõtlemiseks ja elust kokkuvõtete tegemiseks. Siis tulevad tihtipeale kokku ka sõbrad ja sugulased ja see on tore.
Jeesuse, Jumala Poja sündimise aega me ei tea, kuid on võetud üks eriline päev aasta lõpul, et selle peale mõelda. Kasulik on mõelda sellele, kuidas ta sündis ja sai maailmade valitsejast väga väikeseks ja abituks, pisikeseks beebiks sugugi mitte rikastele vanematele. Kasulik on mõelda sellele, milline oli tema elu ja õpetus: täis armastust, eneseohverdamist ja headust. Kasulik on mõelda tema lubadusele tulla tagasi, mitte enam väikese lapsena, vaid sellena, kes ta tõepoolest on: maailmade kuningana.
Kui sünnipäeva pidada, siis käivad sinna juurde paratamatult ettevalmistused. Kogu kristlik ja isegi mittekristlik maailm on astunud jõuluettevalmistuste aega. Olgu siiski meie ülim tähelepanu koondunud temale endale: Jeesusele. Lugegem temast Piiblist, mõelgem, kuidas tema eeskuju ja õpetusi järgida ja viigem need õpetused ellu. See oleks parim advendiaja veetmine. Seda enam, et elame maailma ajastu advendiajas, Kristuse teise saabumise ootuses.
Olgu sellest teemast kantud meie kodused toimetused, lugemised ja vaatamiste valikud! Jätkugu meil silma ja südant kaasinimeste jaoks! Ja võtkem rõõmuga ette tee Jumala kotta. Põltsamaa adventkoguduses (Kreutzwaldi 1) on jumalateenistused kogu jõulukuu vältel igal reede õhtul kell 7 ja igal laupäeva hommikul kell 10 ja kell 11. Teemakohane noortekas on 21. detsembril kell 2 päeval ning eriline jumalateenistus Kristuse sündimise mälestuseks on 25. detsembril kell 4 pärastlõunal. Kiriku uksed on kõikidele avatud.
Külas Türi kogudusel
29.novembril võõrustas Türi adventkogudus õdesid ja vendi Põltsamaa kogudusest. Pärast vaimulikku osadust saadi osa ka rikkalikust toidulauast. Türi koguduse noored otsustasid alates sügisest kutsuda iga kuu ühel hingamispäeval külla kaaskristlasi teistest Eesti kogudustest. Oktoobris rõõmustas türilasi laulu ja sõnaga Viljandi naisansambel.
Õhtuse koosviibimise avas Hans Soosaar üleskutsega mitte kaasa joosta kihutamisega hukatusse. Tsiteerides selle aasta hommikvalveraamatu mõtet, et hävingusse kihutavas maailmas paistab selles liikumises mitte osaleda sooviv inimene kui seisev täpp, kutsus Hans meid olema need seisvad täpid – nii nagu omal ajal oli Ristija Johannes.
Põltsamaalased olid kaasa toonud küllusliku valiku laulu ja muusikat, samuti sõna – pastor Hele Kulp innustas kuulama hästi tähelepanelikult Püha Vaimu häält ja tutvustas Põltsamaa koguduse tegemisi. Vallo Põldaru, kes on kaks viimast aastat elanud Austraalias, jagas muljeid seal kogetust ja erinevates kogudustes nähtust.
Kindlalt hoitud armastuses
Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”
Päästmise teadus
Ilmutus Jumala armastusest inimese vastu koondub ristile. Selle täielikku tähendust ei suuda keel väljendada, sulg kirjeldada ega inimmõistus haarata. Kolgata ristile vaadates võime üksnes öelda: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)
Meie pattude pärast risti löödud Kristus, surnuist üles tõusnud Kristus, taevasse läinud Kristus – see on päästmise teadus, mida peame õppima ja õpetama. EGW “Tervise teenistuses”