23. mai Põltsmaal
Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Metsakirikus
23. mail käis bussitäis põltsamaalasi Arukülas. Kava koosnes erinevatest pillilugudest ning luuletustest/mõtetest. Vastuvõtt oli väga soe ning südamlik. Pilk heideti peale ka “Tõe Hääle” trükikojale. Jumala õnnistusi, Eesti ainus külakirik!
16. mai Jumalateenistus
Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.
Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.
Põltsamaa Adventkogudus 100
Käesolev aasta on olnud eesti rahvale märgiline aasta – Eesti Vabariik tähistas oma 100. aastapäeva. Kuid peale meie isamaa on teisigi institutsioone, kes on jõudnud sama olulise tähiseni. Nende seas tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ka Põltsamaa adventkogudus.
Koguduse rajamisel kandis suurimat rolli pastor August Klement, kes oli sündinud 1869. aastal Tapikul ja õppinud mõned aastad Põltsamaa mõisakoolis. Elurännak oli teda viinud mitmele poole – 1917 vabanes ta Siberi vangistusest, kuhu Vene keisrivõim oli ta usulise tegevuse pärast saatnud. Pärast vabanemist suunas kiriku juhtkond ta tööle Põltsamaale ning esimesed ristimised toimusidki 1918. aastal, millest algas ka Põltsamaa adventkoguduse lugu.
Möödunud saja aasta jooksul on kogudus Põltsamaa linnas asunud mitmes paigas: alustuseks Jõgeva maanteel, lisaks on ruume renditud ka V. Kingissepa (praegune Lossi) ja Kooli tänaval. Oma praegusesse asukohta Kreutzwaldi tänaval jõudis kogudus 1958. aastal, kui oma maja müüs kogudusele endine kogudusetööline Gustav Rudi. Seega täitub ka kogudusemajal tänavu ümmargused 60 aastat.
Koguduse liikmeskond pole läbi aegade olnud eriti suur, kuid see on alati olnud elujõuline ja teotahteline. Jõudumööda on püütud panustada ka kogukondlikku tegevusse, millest ehk silmapaistvamad tegevused on olnud perekond Maureri korraldatud Kuuri talu järvekontserdid Võisikul ja kooli algust tähistav heategevuslik kogupereüritus „Talvele vastu”.
Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva üritused toimuvad laupäeval, 11. augustil. Hommikul kell 10.00 toimub piiblitund ja sellele järgnev koguduse ajaloo ülevaade oma palvelas Kreutzwaldi 1. Päeval kell 15.00 on planeeritud noorteorkestri vabaõhukontsert Roosisaarel. Kell 17.00 toimub pidulik kontsert-jumalateenistus Põltsamaa Niguliste kirikus.
Põltsamaa adventkoguduse soov linna- ja vallarahvale on, et me kõik võiksime jätkuvalt rõõmu tunda oma vaiksest ja mõnusast aedlinnast ning kogeda igal päeval Kõigekõrgema hoidvat ja õnnistavat kätt! Kohtumiseni juubeliaastapäeva teenistustel, kuhu olete kõik oodatud!
Rein Kalmus
Põltsamaa adventkoguduse pastor
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.