31. detsembri hommikul kogunesime 2011 aasta viimasel hingamispäeval Jumalateenistusele. Kell 10 alustasime Piibli õppimist, teemaks oli “kiitlemine ristist” Galaatia 6:11-18

Kell 11 algas osasaamise teenistus. Alustuseks kuulasime Eesti Liidu presidendi David Nõmmiku pöördumist ja üleskutset. (LOE SIIT!)

Teemakohase jutluse aluseks oli Johannese evangeeliumi 13: 1-17

Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud
minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud
omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.
Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas
Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks,
ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et
ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde,
tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku
ning sidus selle endale vööle.
Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite
jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.
Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: “Issand,
kas sina tahad pesta minu jalgu?”
Jeesus vastas: “Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga
küll sa pärast saad aru.”
Peetrus ütles talle: “Mitte mingil juhul ei pese sina mu
jalgu!”
Jeesus vastas talle: “Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa
minuga.”
Siimon Peetrus ütles talle: “Issand, ära siis pese üksnes mu
jalgu, vaid ka käsi ja pead.”
Jeesus ütles talle: “Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui
jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte
kõik.”
Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: “Teie ei
ole kõik puhtad.”

Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue võtnud ning
jälle lauda asunud, ütles ta neile: “Kas te saate aru, mida ma olen
teile teinud?
Te hüüate mind “Õpetaja” ja “Issand”, ja seda te ütlete
õigesti, sest see ma olen.
Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis
tuleb teilgi pesta üksteise jalgu,
sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda,
nagu mina olen teile teinud.
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem kui ta isand
ega saadik suurem kui see, kes tema on saatnud.
Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete.

Järgnev tsitaat on raamatust “Ajastute igatsus”.

Võttes koos jüngritega osa leivast ja viinast, kinnitas Kristus, et Ta on nende Lunastaja. Ta andis neile uue lepingu, mille kaudu kõik, kes Teda vastu võtavad, saavad Jumala lasteks ja Kristuse kaaspärijaiks. Selle lepingu alusel kuuluvad neile kõik õnnistused, mida taevas võib anda nii selles kui igaveses elus. Selle lepingu pidi kinnitama Kristuse veri. Püha-õhtusöömaaja teenistus pidi jüngritele alati meelde tuletama seda lõpmatut ohvrit, mis on toodud iga inimese eest.

Meie Issand ütleb: «Siis, kui sa tunned oma patusust, mõtle sellele, et mina surin sinu eest. Siis, kui sind minu ja evangeeliumi pärast vaenatakse ja tagakiusatakse, mõtle minu armastusele, mis on nii suur, et surin selle nimel. Siis, kui su kohustused tunduvad rängad ja elukoorem liiga raske, mõtle sellele, et ma kandsin sinu pärast risti, häbist hoolimata. Siis, kui su süda väriseb katsumuse ees, mõtle sellele, et su Lunastaja elab, kes sinu eest palub.»

Osasaamisteenistus osutab Kristuse teisele tulemisele. Selle mõtteks on hoida elavana Tema tuleku lootust Jeesuse järelkäijates. Alati, kui jüngrid kogunesid mälestama Tema surma, rääkisid nad isekeskis sellest, kuidas «Ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: «Jooge kõik selle seest! Sest see on minu veri, uue seaduse veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks. Aga ma ütlen teile: Nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut Isa riigis!» Ahastusaegadel lohutas neid lootus Issanda tagasitulekule. Kirjeldamatult kallis oli nende jaoks mõte: «Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni Ta tuleb!» (1.Kor.11,26).

Neid asju ei tohi me kunagi unustada. Meil tuleb hoida eneses alati elavana Kristuse armastust ja Tema köitvat väge. Kristus seadis kõnealuse teenistuse sisse igatsusega, et see kõneleks meile Jumala armastusest. Meie ja Jumala vahel on ainult üks ühenduslüli — Kristus. Kristuse armastus peab saama võimaluse tugevdada armastust vendade vahel. Ainult Kristuse surm andis Tema armastusele mõjuvõimsa väe. Ainult tänu Tema surmale võime oodata rõõmuga Tema teist tulekut. Tema ohver on meie lootuste alus. Sellele peame rajama oma usu.

25. detsembri pärastlõunal sai Põltsamaa kogudus kokku, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast. Oli sõnavõtte, laule ja pilte, mis meenutasid möödunud aastat. Käisime piltide kaasabil reisimas nii Filipiinidel kui Iisraelis. Lapsed lugesid ja laulsid paki saamiseks.

Mitmeid kordi tõusime üles palveks, sest südamed olid täidetud tänuga kõige eest, mida Jumal meie heaks on teinud.

Siis ta ütles:

“Sind ma armastan südamest,
Issand, mu vägi!
Issand on mu kalju,
mu mäelinnus ja mu päästja;
mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja abisarv,
mu kõrge varjupaik!
“Kiidetud olgu Issand!”

Laulud 18,2-4

Hea koguduseliige, õde ja vend Kristuses! Uus aasta on juba käeulatuses ning peagi tervitame 2012 aastat. Vana aasta aga kaob igavikku ning vaid mõned mälestuskillud jäävad meenutama endisi aegu.

Oled sa rahul möödunud aastaga? Kas kõik läks nii, nagu sa olid planeerinud ja oodanud? Kas on midagi, mis vajab muutust või mida tahad sa muuta enda juures?

Meie uues hommikvalve raamatus on kirjutatud: “Issand kutsub meid igaüht oma positsioonil muutusele. … Kas evangeelium on kaotanud mõju südametele? Kas südamed ei ole puhastatud, pühitsetud ja Püha Vaimu jaoks valmistatud sellepärast, et Kristuse Vaimu uueks loov mõju on hääbunud? Ei, Vaimu Mõõk, elava Jumala Sõna on ikka veel meiega, kuid seda tuleb käsitseda tõsiselt. Kasutagem seda nagu vana aja Jumala pühad. See rajab endale tee südamesse elava, elustava väega. … “
Isiklik pühendumine on see, mida me kõik vajame. Me tahame ju näha enda juures mingit arengut, kasvu, pürgimist. “Kui me jääme Temasse ning lubame Temal jääda meisse Püha Vaimu kaudu, siis ilmneb tõesti erinevus. Meie elu muutub!”

On täiesti arusaadav, et kui me soovime näha arengut ja muutust meie enda, ligimese ja koguduse elus, siis oleks hea, kui leiame aega ja vaatame ennast peeglist. Alustades enda juurest, küsime, kas minu elu ja iseloom on muutunud? Kas olen ma lubanud Jeesusel elada minus?

On oluline, et isiklik suhe/kogemus Jumalaga oleks korras. Kui tõde või tõed, mida me soovime edastada teistele, ei ole muutnud meie elu, siis loota, et keegi teine tunneks selle vastu huvi, on tühine.

Selleks uueks perioodiks on meie ülemaailmne adventkirik valinud ärkamise ja reformatsiooni suuna. See suund on mõjutanud ka meie Eesti liidu strateegilist plaani ja tööd, sest me kuulume ülemaailmsesse kogudusse.

“Äratus tähendab tegutsemist meie vaimuliku eluga, reformatsioon puudutab uuendust meie arusaamistes, harjumustes ja tegevusplaanides. Vahest kui me räägime äratusest ja reformatsioonist, on tähelepanu sellel, et me peame nüüd minema seda äratust kellegi ellu tooma. Kuid nüüd on fookus olnud meie isiklikul suhtel Jumalaga.”

Seega äratuse ja reformatsiooni teema on oluline ja selle peamine küsimus on: Kas me lubame Jumalal tegutseda enda juures?

“Rist ning see, mis ristil aset leidis on see, miks me soovime olla koos Jeesusega ja kui me mõtiskleme Jeesuse elu üle, oleme me motiveeritud muutuma.”

“Kui kogudus ärkab, siis tehakse otsusekindlaid muutusi. Mehed ja naised pöörduvad ning niimoodi Jumala Vaimuga täidetult lähevad nad tõe sõnimit kuulutades riigist riiki ja linnast linna. Nad avavad Piibli ja esitavad Sõna südamega, mis on täidetud tõsimeelse armastusega hingede vastu.”

Las Jumala vägi puudutab meie südameid ja muudab neid, et me oleksime siirad ja ausad kristlased.

Üleskutse:

Ma kutsun kõiki pastoreid ja koguduseliikmeid ühinema ülemaailmse programmiga nimega “ Globaalse vihma mõju” (Operation Global Rain). See toimub 4.-14. jaanuarini 2012.

See programm kestab kümme päeva ning igal nimetatud päeval on võimalus tulla kokku kas kodus või kirikus, et koos palvetada. Igal päeval on erinev temaatika ja palvetamise eesmärk. Kõik vajalikud materjalid, kaasa arvatud ka videod ja reklaamlehed leiad meie ülemaailmse koguduse leheküljel: http://www.revivalandreformation.org/ogr-resources

Kümme ülemises toas veedetud päeva muutsid jüngrite elu. Need kümme päeva, mille järel valati välja Püha Vaim, muutsid samuti koguduse tööd.
Mis siis juhtus nende kümne päeva jooksul? Me teame, et Jeesus, peale ülestõusmist, veetis nelikümmend päeva koos oma jüngritega, “ilmudes neile ja kõneldes Jumala riigist”, kuid siis, “kui ta viibis koos nendega, keelas ta neil Jeruusalemmast lahkuda, käskides jääda ootama Isa tõotust…”

Nende kümne päeva jooksul, siis kui nad olid sõnakuulelikud ja ootasid tõotuse täitumist, juhtus midagi erilist, mis muutis nende südamed ja meeled. See muutus mõjutas ka koguduse tööd, ja kogudus oli suuteline täitma võimatuna näivat ülesannet.
Mis siis juhtus nende kümne päeva jooksul? See pakub paljudele ka täna huvitavaid mõtteid.
Ka meie ootame Püha Vaimu erilist väljavalamist ning nende kümne päeva jooksul me soovime uurida seda, mis andis jüngritele oodatud tulemuse.

Kaunist aastalõppu ja edukat uut aastat!

David Nõmmik
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president

Vajuta pildile.