Nädalavahetusel Tallinnas toimunud adventkoguduste noortepäevadel arutati koos Soomest külalisesinejaks tulnud pastor Mariel Piloisiga iseäralike ligimiste ja erinevate kultuuride teemal.

Mitme kodumaa ja mitmetahulise kultuurikogemusega inimesena avas Mariel Eesti koguduste noorte jaoks teemat, mis vähemalt osaliselt on meie jaoks ehk alles tulevikuküsimus, kuid nagu ka Eesti liidu noortejuht Ivo Käsk rõhutas, on selliste probleemteemade puhul oluline nendele küsimustele ette mõelda.

„Reedel rääkis Mariel oma isiklikust kogemusest. Kogemusest kitsarinnalisuse ja rassismiga,“ ütles Ivo.

„Laupäeval keskendus tema sõnum küsimusele, et kui erinevad põgenikud on juba siin, mis on siis meie kui kristlaste kohus nende suhtes. Põgenikeprobleem on valitsuse mure ja üldiselt ei saa meie sinna midagi teha. Kui need inimesed on siin meie kõrval, peame meie mõtlema sellele, mida meie saame nende suhtes teha,“ vahendas Ivo.

Soomes on põgenike ja sisserändajate teema oluliselt päevakorral ning põlissoomlaste partei aktiivse esiletõusuga viimastel parlamendivalimistel kerkinud üheks põhiküsimusteks riigi poliitika kujundamisel. 1975. aastast alates Soomes elanud Mariel Pilois väidab, et seal on omamoodi kitsarinnalisust siiani.

Ivo rõhutas Marieli mõtet, et tegelikult taandub kõik meie suhtumisele inimestesse üldiselt. „Hingamispäeva pealelõunal rääkis Mariel kultuurilistest erinevustest – kuidas nendele läheneda ja nendest teadlik olla. Eks see olegi suhtumise küsimus ja kui ollakse valmis lähtuma põhimõttest, et teeme teistele seda, mida soovime, et meilegi tehakse, siis tõenäoliselt ka teame, kuidas konkreetses olukorras käituda.“

Sel korral nii Tallinna adventkirikus kui ka põhisündmustega nelipühikiriku Toompeal asuvas kirikus toimunud noortepäevadega jäi liidu noortejuht igati rahule. „Mulle meeldis, et nii palju vabatahtlikke oli, see oli lahe. Minu ajaloos oli see vast kõige enamaid noori organiseerimisse kaasava üritusega. Erinevates rollides oli palju uusi inimesi kaasatud. Põhiorganiseerimine oli Marleeni (Lobjakas) peal. Tema suhtles nelipühikirikuga ruumide küsimuses ja organiseeris toitlustamise,“ selgitas Ivo.

Ligi 300 inimest kokku toonud traditsionaalne öökirik oli seekord veidi omanäolisem võrreldes eelnevatega. „Öökirik oin iga kord nagu isemoodi. Sisu ka vahetub. Sel aastal oli ka teistmoodi. Tallinna III kogudus tegi näidendiklippidega nagu ürituse selgroo, mis oli omalaaadne ja kordumatu. Sel korral oli ka koguduste poolt rohkem näidendeid kui viimastel aastatel. Näiteks eelmisel aastal Tartus domineeris soololaul. Eelmisest öökirikust sai alguse mõte, millest arenes välja Tallinnas toimunud ja koos lätlastega korraldatud muusikapidu, kus kõik need kenad lauljad said üles astuda. Kõik see sai alguse sellest öökirikust. Nii et ma ei tea, kas peaksime mõtlema nüüd näidenditele keskenduvale üritusele!? Noortel on igatahes talenti,“ mõtiskles Ivo.

Ivo on välja paistnud peale iga eduka noorteürituse korraldamist positiivse ja ettevaatava analüüsivõimega, tuues esile mingeid valdkondi, mis vajaksid edasist arendamist ja suuremat tähelepanu. Sel korral jäi ta mõtlema noortele, kes olid adventkoguduse üritusel esimest korda.

„Ma nägin päris palju noori, keda ma enne polnud näinud. Viimasel ajal on neid rohkem ja neile peaks ehk koordineeritumalt tähelepanu juhtima. Märkasin, et oli ka neid, kes olid tulnud täitsa omapead kohale.“

Kui tavaliselt on noortepäevad keskendunud mingile mototeemale, mida siis sõnalistes osades erinevatest nurkadest avatakse, peaks Ivo meelest olema igal korral ruumi ka otsesele evangeelsele sõnumile ning üleskutsele ennast Jumalalale pühendada. „Nendel suurtel üritustel on inimesed altid sellisele üleskutsele, mingile pühendumismomendile ja ma arvan, et see peaks seal teadlikult sees olema ja sellest oli puudus. Selle ma panen omale kirja,“ võttis Ivo teema kokku.

Allikas: Meie Aeg

5.-9. oktoobril käisid Põltsamaa noored Tšehhimaal tuuritamas. 2011 aastal sai kirjutatud misjoniprojekt, mis seisnes kursuses „Avasta Kristlus“ ning kursusest osavõtjad said nö preemiareisi Tšehhimaale. Tšehhis toimus meil ka 2 esinemist, kus ettekandmisele läks põltsamaalaste leivanumber: omatehtud muusikal. Nii me 18kesi teele asusimegi: 15 põltsamaalast, turvamees Andres ja 2 ülitoredat bussijuhti. Kuna sõiduks kulus meil kokku 3 päeva, saime kohapeal olla ainult 2 päeva, aga need olid seda väärt! Lisainfoks veel, et novembrikuu lõpus läheb enamvähem sama seltskond Taani esinema. Nüüd aga vaatame mida osalejad ise asjast arvavad:

Reisi Tšehhi ootasin ma juba kevadest saati. Kui otsustasime kevadel misjoniprojektist osavõtjate hääletusega just Tšehhimaale minna, olin väga elevil, sest soovisin siiralt taaskülastada Český Těšínit, kus olin olnud ka 2008/2009 aastavahetusel ning lausa nädal aega seal 2009. aasta jaanuaris koolis käinud. Bussireis läbi Läti, Leedu ja Poola oli pikk, kuid väga lõbus. Nalja sai palju tänu ülitoredale reisiseltskonnale ning see aitas kindlasti üle elada ka kardetud pika bussireisi. Meie vastuvõtjad olid valmistanud meie tulekuks märkimisväärse põhjalikkusega. Valmis oli tehtud lausa kindel reisiprogramm, mida rikkus veidike vihmasadu, nii et mägedesse jäi seekord minemata. See-eest avanes meil võimalus linna peal jalutada ja olime lausa nii tublid, et käsime jalgsi Poolaski ära. Nimelt on Český Těšín piirilinn ning riigipiiri ületamine oli meie ööbimiskohast ehk adventkirikust põhimõtteliselt „kiviviske kaugusel“. Külaskäiguks olime valmistunud põhjalikult ka meie. Enne minemist harjutasime esinemisprogrammi, mida reede õhtul esitasime Havířovis ja laupäeva õhtul Český Těšíni adventkirikus. Publik oli hästi soe mõlemas kirikus ja meie esinemistele elati kaasa.

Eriti tore mälestus on viimasest reisipäevast ehk laupäeva õhtust, kui oli organiseeritud mängude programm, kust ei puudunud järjekordselt ka ülihead söögid. Tšehhi ja Eesti noored veetsid koos ühe toreda õhtu. Samuti ei seganud meid ka keelebarjäär ning mina sain jällegi praktiseerida oma saksa keelt, milleks mul eriti tihti võimalust ei avane. Nimelt on osad Tšehhi noored õppinud võõrkeelena saksa keelt, kuid üldiselt oli inglise keele oskajaid siiski rohkem.

Minu jaoks tõi reis meelde mitmeid toredaid mälestusi ja oli eelkõige rõõmus taaskohtumine, sest mitmed Tšehhi noored on töötanud koos minuga Walesis ning olen osadega neist sõber olnud juba üle kolme aasta, kuid seekordki avanes mul võimalus kohtuda uute inimestega , saada paar uut sõpra ning veeta üks mälestusväärne ja ülitore nädalavahetus Tšehhimaal.

Heldi

Tšehhi reis läks igati korda. Tore on käia koguduse noortega väljasõitudel ja omandada ühiseid kogemusi. Kui keegi meist oleks puudu olnud, poleks meil nii huvitav ja värvikirev seltskond olnud. Andrese sõnavõtud on ka väga huvitavad ja päeva rikastavad olnud. Ainult, et osad on liiga väsinud olnud ja poolelt kõnelt unne suikunud. Tagasiteel on läbivaks teemaks olnud hobujõud, aga seda teemat ma lähemalt puudutada ei sooviks.

Meie seast on tõusnud ka üks teletäht, kes naudib oma kuulsusekoormat täielikult ja tegi algust ka juba oma staarielulookirjeldusega. Selleks staariks sai siis minu vend Ergas ning tema lemmiktegevuseks oli Pille iPodi kaudu kostitada oma Facebooki sõpru päevakohaste staatuseuuendustega. Teda premeeriti ohtrate kingitustega ning ta on ülimalt õnnelik. Mulle meeldis see reis väga.

Kaidi

Kogu reis oli väga tore. Sõidu ajal oli huvitav aknast välja vaadata. Loodus oli väga ilus ja maastik samuti. Mulle meeldis kogu reis, eriti meeldis see, et sain uusi ja häid sõpru ning sain lemmiknäitlejaks. See oli ka päris tore, et seal on kell alati Eesti kellast tund aega taga. Tagasi sõites nägime kahte avariid. Tšehhis olid meie söögilauad nagu peolauad. Tšehhi minnes läksime läbi Läti ning jäime Leetu ööseks. Hommikul sõitsime edasi läbi Poola. Poola piiri peal läks päris kaua, sest seal olid mingid teemaksud. Sellel ajal, kui me ületasime Tšehhi piiri, mina magasin. Kui me öösel jõudsime Český Těšínisse, oli juba siis söögilaud kaetud.

Meie teekonna kogupikkuseks oli 2649,8 km! Reedel käisime esimest korda muusikaliga esinemas ning Tšehhi keelne tõlge oli seina peal kui meie esinesime. Hingamispäeval pidime juba kell 7 ärkama ning asjad pakkima ning eest ära viima. Kell 9 hakkas õppetükk, eestlased olid omaette, teemaks oli Paulus ja Püha Vaim. Kell 10:15 hakkas jutlustund, pärast seda sõime, oli vaheaeg ning kell 16 hakkas meie teine muusikali esitamine, mis läks väga hästi. Pärast, kui oli küsimuste aeg, tuli välja, et mina olen lemmiknäitleja. Minu meelest läks see reis igati korda ja seda tänu Jumalale.

Kella 19 paiku hakkas meie lahkumispidu ning pärast südaööd hakkasime kodu poole sõitma. Lahkumine oli kurb, vähemalt minu jaoks, sest ma igatsen juba oma uusi sõpru.

Ergas

Kuigi algul kahtlesin, kas minna kooli ajast reisile, olin pärast reisi õnnelik, et otsustasin väljasõidu kasuks. Seoses muusikaliga oli mul küll raskusi, kuid siiski tundsin rõõmu esinemisest. Samuti oli hea kuulata Andres Ploompuu mõtteid, mis ei jätnud sugugi külmaks.

Tore oli ööbida Kaunase adventkirikus, kus meid võttis soojalt vastu Leedu adventkoguse president. Kuigi liikusime lõuna suunas, oli Tšehhi jõudes ilm jahedaks läinud, kuid see-eest tšehhide vastuvõtt oli seda soojem. Ei olnud aega, mil oleksime pidanud tundma tühja kõhtu või igavust. Laupäeva õhtul oli meil võimalus veeta aega koos kohalike noortega. Oli tore saada tuttavaks vahvate noorte kristlastega. Loodan, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks. Olen Jumalale tänulik sellise erakordse võimaluse eest.

Kaia

Vähe on selliseid reise, kus pole muud muret, kui kaasas olla, kõik oli ette ära muretsetud. Väikestest kahtlustest hoolimata oli tegemist meeldiva puhkusega. Nii mõnusat ja lahedat seltskonda annab otsida. Český Těšín on väike linnake, mis asub otse Poola piiri ääres, jagades linna kaheks sarnaselt meie Valgale. Nii me käisime vahelduseks Poolas jalutamas, et siis jälle Tšehhimaale naasta.

Kohalike noortega saime sedavõrd headeks sõpradeks, et ega enam palju puudu ei jäänud, et nad kõik meiega Eestisse kaasa oleksid sõitnud.

Tšehhi Vabariik jätab igati kaasaegse mulje, nagu oleks Saksamaal käinud. Kaks kirikut, milles Põltsamaa noored edukalt muusikali esitasid, olid kaasaegsed ning alles hiljuti ehitatud, mõjudes kutsuvalt ning samas hubaselt. Mina igatahes tulin tagasi uue jõu ning inspiratsiooniga, eriti positiivselt olen meelestatud põltsamaalaste ettevõtlikkusest ja vabast olemisest ning uutest sõpradest, kelle ma omale leidsin. Lihtsalt lahe oli! Et millal siis jälle?

Andres

17. septembril kogunesime kirikus tänujumalateenistusele. Olime kutsunud selles osalema neid inimesi, kes käisid heategevusüritusel Talvele vastu. Me oleme rõõmsad, et paljud vastasid sellele kutsele ja tulid. Lisaks oma koguduse lauljatele esinesid külalised Rakverest. Laulud olid kantud mõttest, et Jumal on Püha ja Talle kuulub kogu meie tänu ning kiitus.

Pastor Mart Vari luges meile ette Jumala käsud 2. Moosese 20. peatükist ja mõtestas need ka ükshaaval lahti. See on mõõdupuu, millega Jumal mõõdab rahvaid ja igat inimest isiklikult. KÄSK on muutumatu ja igavene!

Kui me usume Jeesusse , andestab ja puhastab ta meid meie pattudest ja kirjutab oma käsud meie südametesse.

Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli
öelnud:
“See on leping, mille ma teen nendega
pärast neid päevi, ütleb Issand:
ma annan oma seadused nende südamesse
ja kirjutan need nende mõistusesse.
Ja ma ei mäleta enam
nende patte ega ülekohtutegusid.”

Heebr. 10, 5-17

Ühe laulu sõnad ütlesid: “Ma Talle annan kogu elu! Ja huultega vaid kiitust toon.”

Ühineme selle sooviga!

Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Roomlastele 6,23

Selleaastast heategevusüritust Talvele vastu külastas hinnanguliselt 400 inimest. Tuldi üksi ja peredega, valiti meelepäraseid asju nii endale kui ka mõnel juhul kogu suguvõsale. Lapsed leidsid mitmesugust tegevust neile eraldi üles pandud telgi juures, kus neile näidati multifilme, tehti käpiknukuetendusi ja erinevaid võistusi. Lastele tuli külla ka tuletõrjekoer Nublu, kelle kõrva ja nina oli imevahva katsuda ning kelle seltsis oli mõnusalt turvaline istuda.

Lisaks iga aastaga üha paremaks muutuvale lasteprogrammile oli seekordsel üritusel teisigi uuendusi. Nimelt olid kiriku uksed avatud juba enne ürituse algust ning seal võis jalga puhata ja mõtiskleda kogu ürituse kestmise aja. Seal oli inimesi vastu võtmas pastor Mart Vari, kes vastas tekkinud küsimustele ja tutvustas nii kirikuruumi kui ka koguduse elu ja tegevust.

Igal aastal on oma teeneid pakkunud juuksur Annely Kaasik, kelle töö oli hinnatud selgi aastal. Anneli ütles, et ta püüdis kokku lugeda, kui paljudel inimestel ta juukseid lõikas, kuid kliente sai nii palju, et lugemine läkski lõpuks sassi.

Esimest aastat oli kohal arstina Annemai Noorkõiv, kes mõõtis vererõhku ning soovi korral määras kehamassi indeksi. Väljapakutud võimalus arsti nõuandeid kuulata tuli ilmselt inimestele üllatusena ning küsimused selles vallas olid kodus välja mõtlemata, nii et arsti konsultatsioonile järjekorda polnud. Ometi külastas arsti selle nelja tunni jooksul sellegipoolest 30 inimest, mille üle on korraldajatel siiralt hea meel, sest adventkogudus paneb erilist rõhku tervislikele eluviisidele.

Vastu talve oli tuleohutusalaste materjalidega kohal päästeametnik Ants Kulp, kellel oli ära anda ka mõned suitsuandurid. Vormis päästeametnik ning helkurvestidega korraldusmeeskonna noormehed mõjusid visuaalselt hästi ning lõid rahuliku atmosfääri.

Rahulikku õhkkonda toetas ka see, et piirdelindid olid loogiliselt asetatud, pakutav kraam oli aias laial maa-alal ning ootavale rahvale mängis nii kirikus sees kui väljas muusika. Tuleb olla tänulik Jumalale suurepärase ilma eest, sest vihma korral oleksid kõik pidanud telgi alla ära mahtuma. Nüüd aga sai kasutada kõiki kirikuaia võimalusi: inimesed istusid pinkidel ja toolidel, sõid samast puude otsast võetud õunu ning nautisid päikesepaistet ja laste rõõmsat tegutsemist.

Aias puude all ootasid toidukraami kotikesed samuti omanikku. Kiiresti läksid kaubaks kartulid ja sibulad. Kõrvitsaid oli aga nii ohtralt, et neid jäi järelegi.

Üldiselt materiaalsusele suunatud maailmas leidub endiselt neid inimesi, kes tulid otsima lugemismaterjali, millega täita oma talveõhtuid. Vaimulike raamatute lett pakkus mitmekesist valikut ning kõige populaarsemaks osutus E.G. White’i “Suur võitlus”.

Korraldajatel on rõõm igast inimesest, kes kohale tuli ja kes midagi endale sai, olgu see siis ihule, hingele või vaimule. Mitmed külastajad lahkusid tänusõnadega huultel. “Tänulikkus on südamehariduse kraadiklaas” – nii seisis lahkujatele kaasantavas voldikus, mis kutsus kõiki hingamispäevasele tänujumalateenistusele. Tänujumalateenistus, mille muusikalise osa on kujundanud Koit Kalmus Rakverest, toimub 17. septembril kell 11:00.

Jumal on kõige hea andja ja kuigi paljud koguduseliikmed ja koguduse sõbrad on olnud selle ürituse hea kordamineku taga uskumatu pühendumisega, mis on igati tunnustust väärt, kuulugu kogu tänu ja kiitus Jumalale.