Talvele Vastu
Ka sellel aastal toimub jätk eelmise aasta kogupere heategevusüritusele: Talvele Vastu.
Eelmise aasta artikkel ning galerii on SIIN!
HEATEGEVUSÜRITUS KOGU PERELE
TALVELE VASTU
12. septembril 12.00-16.00
Kreutzwaldi 1, adventkiriku aias telgis
Nagu eelmiselgi aastal jagatakse tasuta riideid, jalanõusid ning raamatuid. Tegutseb ka juuksur, lastele on eraldi mängutelk ning pidevad tegevused. Samas on ka võimalus tutvuda adventkirikuga.
*Üritus on mõeldud Põltsamaa piirkonnas abi vajavatele inimestele!
TELK AVATUD KA ESMASPÄEVAL JA TEISIPÄEVAL!
Tarkusepäev
28. augustil tähistasime tarkusepäeva. Pastor kõneles piibliaegadel toimunud prohvetite koolidest ja nende mõjust inimestele, võrreldes seda tänapäeva koolidega ja nende mõjuga.
Ordineeritud diakonid sirutasid oma käed üle koolilaste ja õpetajate, et paluda neile algavaks kooliaastaks Jumala õnnistust ning tarkust. Meie koguduses algab kool 11 lapsel ja 3 õpetajal.
Ilusat õppeaasta algust kõigile!
“Issanda kartus on TARKUSE algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus!”
Õpetussõnad 9,10
Noorte jalgrattamatk
12.-17. augustil toimus adventnoorte jalgrattamatk Hiiumaale. Põltsamaa kogudusest osales sellel üritusel kolm noort. See oli ka esimene jalgrattamatk, kus mehisem sugu oli arvulises ülekaalus. Ratastel sõites võisime imetlede kauneid maastikke ning Jumala kätetööd. Lisaks külastasime erinevaid muuseume (meremuuseum, talumuuseum) ning teisi vaatamisväärusi (tuletornid, sõjaväerajatised). Kõige rohkem põnevust pakkusidki vanad sõjaväerajatised, tulejuhtimiskeskus ning maaalused varjendid, kus oli totaalselt pime ning niiske, kõle, kuid sellest hoolimata sai taskulampideta kõik nurgatagused läbi puistatud. See matk suurendas kõvasti ühtekuuluvustunnet ning hea oli aidata teist ning vajadusel ulatati ka sulle sõbrakäsi. Tänud ka vaimse toidu eest Aldarile, kes hoidis meie mõtted Taevasel Isal ning Tema eeskujul.
“Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa tema eest hoolitsed?”
Laul 8, 4-5
Inimene tunneb kui väike ta on alles siis, kui seisab ääretu mere rannaliival. Ometi nii, nagu Jumal juhib jätkuvalt kõike looduses, niisamuti hoolitseb ta armastavalt iga inimlapse eest.
Oleme Jumalale südamest tänulikud kauni ilma eest, kaitse eest, heade kaaslaste eest, kogu selle nädalase matka eest!
Ristimine Põltsamaal
24. juulil kogunes mitme Eesti adventkoguduse rahvas Võisikul ristimistalituseks. Pastor Rein Kalmus ristis kaks õde Tartu kogudusse ning Susanna ja Sanno Soosaare Põltsamaa kogudusse.
“Ristimise kaudu tunnistame me oma usku Jeesuse Kristuse surmasse ja ülestõusmisesse ning näitame, et oleme surnud patule ja soovime elada uut elu. Sellega me tunnistame Kristust oma Issandaks ja Päästjaks, saame Tema rahvaks ja Tema kogudus võtab meid oma liikmeks. Ristimine sümboliseerib meie ühendust Kristusega, pattude andestust ja Püha Vaimu vastuvõtmist.”
Koguduse Kord lk. 20
Piiblis räägitakse kuidas Filippus kuulutas Etioopia kojaülemale evangeeliumi Jeesusest. Selle tulemuseks olid head sõnad, mida kojaülem lausus: “Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Apostlite teod 8. 35-36
Mis takistab Sind, kes Sa veel seda sammu ei ole astunud?
Seenioride laager kinnitas lootust Kristuse peatsesse taastulekusse
Kolmel päeval juulikuu keskpaigas (13.-15. juuli) toimus Olustveres Kungla talus üle-eestiline adventseenioride laager, mille motoks oli „Ma näen – Kristus on tulemas“. Sõnavõttude keskpunktis oli alguses põhiliselt see, millest Piibel seoses Kristuse teise tulekuga kirjutab. Põhjaliku ülevaate sellest andis külalisena emeriitpastor Soomest Simo Vehkavuori. Ilja Stepanov püüdis süsteemselt kokku viia Piibli prohvetikuulutused ja selle, mis praegu meie ümber sünnib. Ettekandeid oli palju, nii üksikasjalikke kui ülevaatlikke, nii Piiblit refereerivaid kui ka kogemuslikke. Lisaks juba mainitud külalisele Soomest olid kohal ka külalised Lätist ja Taanist.
Põltsamaalt oli 15 osavõtjat, kusjuures nende vanus polnud sugugi ainult 65+. Mida aasta edasi, seda julgemalt tulevad seenioride laagrisse ka nooremad ning päris noored. Sel korral oli laagris lapsi ja noori päris palju. Huvitav on see, et tavaliselt nii elavaid ja teinekord kärarikkaidki lapsi oli kuulda vaid siis, kui nad rahulikult ja viisakalt laulu või pillimänguga esinesid. Vanaemade-vanaisade põlvkonna rahustav atmosfäär pakkus turvatunnet ja tundus kõige noorematele lausa sobivat. Ja vastupidi, soliidses eas inimesed paistsid nautivat seda, kui väikesed kõrvad nende lugusid ja pajatusi huviga kuulasid.
Kuigi ilm oli harjumatult palav, tundus, nagu oleks laagripaiga üle kummunud nähtamatu pilvesammas, justnagu ammuse aja kõrberännakul: kord tulid pilved, siis jälle tuuleõhk – ja kuumus oli jälle talutav. Kui kodus toimetades läksid mul endalgi jalad paiste, siis seal mitte üldse. Kes alguses pidasid plaani õhtuks koju naasta, jäid sinna, sest nii mõnus oli, ja kutsusid needki järele, kes algselt üldse kodunt välja polnud julgenud tulla. Oli isegi nii, et kui koduõuele tagasi jõuti, hakkas jälle hinge matma, aga seal oli hea – küsige Irmalt!
Tagasi tuldi lootusrikkana – Issand on tulemas! Ta on meie päästmise ette võtnud, ta ei jäta seda pooleli! See asi on käimas! Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on söömas või magamas, siis see protsess on toimumas. Nii on ka Jeesus tulemas – praegusel hetkel on Ta selleks tegevuses. Viimane mõte, enne kui mikrofonid välja lülitati, kõlas: kui peakski surm enne tulema, siis on see vaid viiv selle jaoks, kes magab, järgmine hetk tema jaoks on ülestõusmishommik ja kohtumine oma Issandaga.
„Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga. Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!“ 1.Tessalooniklastele 4,15-18.
Kas peaksime avaldama muljet?
Pole vist eriti palju inimesi, kes on looduses näinud metsise, tedre või nepi mängu. Mängivad isaslinnud ja mängu eesmärk on emastele muljet avaldada, et sobiv paariline leida. Eks inimestegi seas kohtab sellist “mängu”, kuid siin on ampluaa märksa laiem ja ei hõlma mitte ainult maskuliinsemat poolt. Sageli otsitakse tähelepanu ka lihtsalt tähelepanu enese pärast. Kes uhkeldab oma autoga, kes mingi ekstreemse tegevusega, kes veel millegagi. Kummalisel kombel võib ahvatlust silma torgata kohata ka religiooni valdkonnas. Mäejutluses räägib Jeesus Kristus näiteks andide jagamisest ja palvetamisest, mis teenis eesmärki näida oma kaaslastest pühamana. Mida Jeesus sellisest “muljetamisest” arvas, sellest õpime hingamispäeval 24. augustil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
Päev Loojaga
Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste Looja. Tema ei väsi ega tüdi… Tema annab väsinule rammu ja jõuetumale palju jõudu!» «Ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal, ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind õiguse parema käega!» «Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!» Sellest kuulutab loodus ning hingamispäeva eesmärk on hoida neid tõdesid alati inimmeeles. Kui Jehoova käskis Iisraelil pühitseda Tema hingamispäeva, ütles Ta: «Et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!» (Jes.40,18-29; 41,10; 45,22; Hes.20,20).
Hingamispäeva korrati Siinail antud käsus, kuid seda päeva ei seatud sisse Siinail. Iisraeli rahvas oli sellest teadlik enne Siinai mäe juurde jõudmist. Kui mõned inimesed teekonnal Siinaini hingamispäeva pühadust rikkusid, noomis Jehoova neid: «Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetusi?» (2.Ms.16,28).
Hingamispäev ei antud ainult Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: «Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.» Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva. «Hingamispäevast hingamispäeva» tulevad uue maa elanikud «mu ette kummardama, ütleb Jehoova» (Mat.5,18; Jes.66,23).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Aus süda
Kristus ütles: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid” (Mk 2:17). Aus süda on selline, mis alistub Püha Vaimu veenmisele. Ta tunnistab oma süüd ja tunneb vajadust Jumala halastuse ja armastuse järele. Tal on siiras soov õppida tundma tõde, et sellele kuuletuda. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Toetu tõotustele!
Meil ei ole võimalik teada, millised on Jumala armulised eesmärgid meie suhtes, kuid tõotuste kaudu, üksnes tõotuste kaudu õpime tundma, mida Ta on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Nagu lilled omastavad Jumala aruka korralduse alusel pidevalt maast ja õhust aineid, et areneda puhasteks ja kauniteks pungadeks ja õiteks ning rõõmustada meeli oma lõhnaga, nii saab olema ka meiega.
Me võtame Jumala tõotustest kogu rahu, lohutuse ja lootuse, mis areneb meis rahu, rõõmu ja usu viljadeks. Neid tõotusi oma ellu võttes anname need alati teistele edasi. Võtkem siis need tõotused omaks. Need on nagu Jumala aia kallihinnalised lilled. Need on mõeldud selleks, et äratada lootust ja ootusi ning juhtida meid kindlale usule ja usaldusele Jumalasse. EGW kiri nr 27