Noorteklassi remont
Veebruarikuu eelviimaseks nädalavahetuseks valmis kauaoodatud noorteklassi remont. Pildid räägivad ise.
Kas see on lõpp?
Viimatisel noorteõhtul oli käsiteldavaks surma teema. Räägiti lugusid elust enesest ning tõstatusid mõned küsimused. Kõige suuremaks probleemiks jäi see, miks vahel juhtub, et noored ootamatult surevad.
See “miks” jäi sedakorda vastamata, kuna keskenduti surnute olukorrale: mida kujutab endast “hing”, kas surnutel on mingit teadlikkust ja millal üldse võib inimest lugeda surnuks.
Piiblit lugedes leidsime, et surnud on tõepoolest surnud ega võta osa millestki sellest, mis elavate juures toimub. Sõnal “hing” on mitu tähendust – üks neist tähistab inimest kui tervikut -, kuid mitte ühelgi juhul ei ole võimalik, et hing eraldi kehast omaks mingit tunnetust või teadmist.
Siit tulenes väga tõsine hoiatus mitte tegeleda n.-ö. surnute vaimudega, taldrikukeerutamisega või muu taolisega, sest nii tehes võetakse ühendust kurjuseinglitega ning need saavad inimesi seeläbi eksitada ja oma mõju alla võtta.
Kas surmaga ongi siis kõik? Selgus, et siiski mitte, sest tuleb aeg, mil toimub ka surnute ülestõusmine.
Edasi pidime tõdema, et pisut üle aasta kestnud noorteõhtutega on tõepoolest lõpp, kuid selle asemel algab seitsmenädalane kursus Avasta Kristlus, mis lõpeb ühise reisiga. Niisiis, selle asemel, et kord kuus noorteõhtul kokku saada, on asja kokkutulemiseks igal nädalal. Jälgi reklaami!
Piibli -ja Pallipäevad 2011
11.-13. veebruaril toimusid Viljandis selleaastased Piibli -ja Pallipäevad.
Reede õhtul hakkasid esimesed saabujad juba enne pimedaks minemist kohale jõudma. Õhtu algas kell 20.00 ning seda viisid läbi Valga noored. Oli ettekandeid, näidendeid, laule ja palju muud. Hingamispäeva hommikul pärast hommikusööki algas õppetükitund, kus väiksemate laste grupid läksid omaette ning ka kohapeal moodustasime hulga väikseid gruppe. Saime küsimused aruteluks ning ajalimiidi lõppedes läksime koosolekuga edasi. Muusikaga kaunistasid koosolekut Põltsamaa noored, kõnelejaks oli külaline Lätist.
Pärastlõunal hakkasid vaimsed võistlused, ehk piibliviktoriin. Lisaks tehnilistele viperustele oli ka võistlejate vaimustus ning aplausid tagasihoidlikumad kui eelmine aasta. Viktoriin põhines aga Korintose 1. ja 2. raamatul. Esimest kohta jäid jagama Tallinn 1 ning Tartu, Põltsamaa jäi tublile teisele kohale. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Õhtul kell 18.00 hakkasid füüsilised võistlused, ehk võrkpall, jagunenud olime 4. alagruppi ning Põltsamaa oli suutnud jällegi välja panna 2 võistkonda. Mängud jätkusid pühapäeva lõunani ning võitjana väljus tulest Soome tiim Urhod. Põltsamaa 1 oli jälle tubli 2. koht. (TULEMUSI VAATA SIIT)
Üldkokkuvõttes esinesid Põltsamaalased edukalt, igati tubli esimene koht! 😉 Üldarvestuses jäi teiseks Viljandi ning kolmandaks Rootsi meeskond. Võit tuli magus ning järgmine aasta tuleb jällegi asuda tiitlit kaitsma 😉
Nagu öeldud, oli palju ka väliskülalisi, soomlasi, rootslasi, inglasi, austerlasi..loe veel http://advent.ee/artikkel/33982/ppp-ullatas-uute-noorte-ja-rahvusvahelise-osalusega/
Kohtumiseni järgmisel aastal!
Läbi tuisu Jõhvi poole
Põltsamaalased plaanisid juba pikemat aega appi minna Jõhvi kirikut ehitama. Lõplikuks kuupäevaks jäid 30. ja 31. jaanuar. Üks meeskond pidi jääma üheks, teine kaheks päevaks. Juba reedel algas Põltsamaal lumemöll pihta. Laupäeval olid maakohtades teed kinni tuisanud ning välja pääsesid vähesed. Sellise ilma kohta öeldakse, et “peremees ei aja koeragi välja”. Töömehed olid oma sõna andnud ja nii ei jäänudki muud üle, kui pühapäeva hommikul läbi tuisu ja sügava lume ette võtta jalgsimatk autoga läbitavate teede poole. Linnainimesed said ühe autoga varem starditud, jalgsi liikuvatele maameestele tuli auto linnast järgi ja lõpuks olid kõik soovijad Jõhvi poole teel. Õnneks möödus teekond Jõhvi viperusteta ja 3 naist ning 6 meest jõudsid edukalt töökohale.
Jõhvis võttis meid vastu kohalik pastor ja töödejuhataja Viktor Nõmmik. Alustuseks tutvustas ta meile maja ja küsis kõigilt, mida nad teha oskavad ning siis pani meid tööle. Igaüks sai lõpuks jõukohase töö. Kes tegi süüa, kes pahteldas, krohvis, pani soojustusplaate seina või ehitas vaheseinu tubadele. Peale õhtusööki asus üks autotäis kodu poole, teine meeskond jätkas tööd hilisõhtuni.
Hommikul äratas Viktor meid lausega: “Mehed, vennad, on aeg tõusta!” Sõitsime tööpostile, sõime hommikust ja asusime oma tegemisi edasi tegema. Õhtupoolikul, kui oli aeg kodu poole teele asuda, tuli Guido järsku lagedale teatega, et ta jääb tööle kuni nädala lõpuni.
Toidud olid väga maitsvad ja tööd jätkub veel piisavalt. Kõiki, kellel süda kutsub aitama, on Jõhvi alati oodatud! Nähes seda suurt tööd, mis on kiriku ehitusel juba tehtud, võisime öelda, et see on olnud suur Jumala õnnistus ja abi.
Palju jõudu ja tarkust meediakiriku ehitamisel armas Jõhvi kogudus!
Kristusega ühenduse tulemus
“Mina olen viinapuu, teie olete oksad,” ütles Kristus oma jüngritele. Kuigi Ta oli neist lahkumas, ei katkenud nende vaimulik ühendus Temaga. Kristus seletas, et okste kinnitumine viinapuusse kujutas ühendust, mida nad pidid Temaga säilitama. Oks poogitakse elujõulisse puusse ning see kasvab kiud-kiult sellega kokku. Viinapuu elu saab ka oksa eluks. Patune, kes seob oma nõrkuse Kristuse tugevusega, oma puudulikkuse Kristuse täiuslikkusega ning oma suutmatuse Kristuse piiritu jõuga, muutub Kristuse sarnaseks. Kristuse inimlikkus kasvas kokku meie inimlikkusega ning meie inimlikkus kasvab kokku Tema jumalikkusega. Nii saab inimene Püha Vaimu vahendusel osa jumalikust iseloomust. Ta on vastu võetud Jumala armastatud Pojas.
Kui selline ühendus Kristusega on kord loodud, siis tuleb seda ka säilitada. Kristus ütles: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse.” (Jh 15:4) Jutt pole juhuslikust puudutusest. Oks saab osaks elavast viinapuust. Elu, jõu ja viljakuse kandumine tüvest okstesse peab olema takistamatu ja pidev. Lahus viinapuust ei saa oks püsida eluvõimelisena. Samuti ei või ka teie elada lahus minust, ütles Jeesus. Elu, mille te olete minult saanud, võite te säilitada ainult pideva ühenduse kaudu. Ilma minuta ei või te võita pattu ega vastu panna ühelegi kiusatusele.
Viinapuus olev elu saab ilmsiks lõhnavates viljades. “Kes jääb minusse,” ütles Jeesus, “ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha.” (Jh 15:5) Elades usus Jumala Pojasse ilmnevad meie elus Vaimu viljad; ükski neist ei puudu. EGW “Ajastute igatsus”
Meie Isa palve – inimese vajadused
Ela usus!
Kas sa tunned, et sa ei saa loota Jumalalt õnnistusi, kuna oled patune? Tuleta meelde, et Kristus tuli maailma patuseid päästma. Meil pole midagi, mis meid Jumalale soovitaks. Me võime nüüd ja alati toetuda oma äärmiselt abitule olukorrale, mistõttu on Tema lunastav vägi hädavajalik. Loobudes endale toetumisest, võime vaadata Kolgata risti ja öelda: “Midagi ei ole küll Sulle, Issand, tuua mul”.
Usk ühendab meid taevaga ning annab meile jõudu pimeduse võimudest jagu saada. Jumal on Kristuses andnud vahendid, et alistada kõik halvad iseloomujooned ja vastu seista kõigile kiusatustele, ükskõik kui tugevad need on. Kuid paljud tunnevad, et neil on usku vähe, ning nad jäävad seepärast Kristusest eemale. Andku need hinged end oma abitus väärtusetuses kaastundliku Päästja halastuse kätte! Ära vaata iseendale, vaid Kristusele! Haara kinni Tema tõotustest nagu elupuu lehtedest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja” (Jh 6:37). Kui sa tuled Tema juurde, usu, et Ta sind vastu võtab, sest Ta on seda tõotanud. Sa ei hukku iial, kui sa seda teed, mitte iialgi. EGW “Tervise teenistuses”