Külalised Norramaalt
9. jaanuaril olid meil külalised Norrast: õppejõud/misjonärid Silvia ja Daniel Pel ning Euroopa Piiblikooli õpilased Zoran Veleski ning Teele Vari. Hommikul pidas Daniel meile innustava jutluse. Teemaks oli jüngriks olemine Luuka 14, 26-33 põhjal. Muusikaga teenisid koguduse noored ning ka kuulsime ühe norrakeelse laulu. Pärast ühist lõunat kuulasime ja vaatasime pilte nende misjonireisist Keeniasse Zorani ja Teele vahendusel.
Soovime neile jõudu ja indu Jumala töös!
Regilaul 2009
Siin siis põltsamaalastele palju elevust tekitanud regilaul meie tegemistest! 😉
Järgmine Jumalateenistus
Laupäeval 9. jaanuaril on meil külalised Norrast: Daniel ja Silvia Pel. Hommikul kõneleb Daniel ning pärast ühist söömaaega saame läbi sõna ja pildi osa külaliste misjonireisist Keeniasse.
Loe nende tegemistest veel http://advent.ee/teade/25724/viljandi-koguduse-inspiratsiooninadal/
Esimene Juubel
Aasta on kiiresti lennanud, aga möödunud aasta oli eriline selles osas, et on täitunud aastake Põltsamaa kodulehe eksisteerimisest sellisel kujul. Vastav päev täitus siis 1. jaanuaril. Samuti on see tihedas seoses siis ka minu tegevusega, sest siin enamus mu päevi ka algab ja lõpeb. Minu amet meie koguduse infokandjas on kõik ühes. Minu käte- ning mõttetööks on siis artiklite kirjutamine, veebilehe tehniline ning kunstiline pool, reklaamide kujundus ning samuti suurem osa pilte. Siinkohal tahaksin teid muidugi kutsuda suuremale kaastööle, sest kõige lihtsam on ju jääda pelgalt kritiseerija rolli. Selle aastapikkuse ajaga on juhtunud paljugi põnevat nii siin kui eriliselt muidugi ka koguduse elus. Nagu juba eelnevates postitustes jutuks olnud, on möödunud aastast koguni regilaul olemas, mis nüüd on omandanud ka video kuju. (kui hästi läheb siis kunagi ka siin saadaval)
Üldiselt on elu siin vaikne olnud, ainus pidev töö on olnud tehnilise poolega, palju on tehtud ja palju rohkem on veel mida tahaks ning tuleks teha. Elame-näeme.
Seniks aga kõike head..ning muidugi ka suppertoredat uut aastat teile kõgile!
Kommunikatsioonitöö sekretär,
Vallo
Aga kuna tegu on siiski kodulehe jaoks erilise ajaga, siis keskenduksi kodulehte puudutavatele andmetele.
Kodulehe ülevaade:
- Avaldatud on:
- 90 postitust
- 435 pilti
- 35 galeriid
- Külastatavus:
- 4380 külastust
- 1601 nendest erinevad isikud
- 03:32 keskmine aeg lehel
- 66.28% külastajatest tuleb läbi viidete (valdavalt Advent.ee)
- 24.50% külastab lehekülge otse tulles
- 9.22% läbi otsingumootorite
- kus kõige popimaks otsingusõnaks on “noortekoosolek” (64 külastust)
- Suurimad välismaalt külastajad:
- Soome (194)
- Norra (24)
- Saksamaa ning Rootsi (23)
- USA (21) külastust
Hea vili
Heade tegudega ei saa iialgi ära teenida lunastust, kuid need tunnistavad usust, mis on tegev armastuse kaudu. Selline usk puhastab hinge. Ja kuigi igavest tasu ei maksta teenete eest, on tegudel ometi osa töös, mida tehakse Kristuse armu läbi.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”
Jumalik Karjane tunneb Sind
Lammas on loomadest pelglikem ja abituim. Idamaal hoolitses karjane väsimatult oma karja eest. Vanasti polnud ohutu viibida väljaspool linnamüüri. Hulkuvad maanteeröövlid või kaljustes peidupaikades varitsevad kiskjad üritasid karja rünnata. Karjane valvas oma lambaid endagi elu hädaohtu seades.
Kui karjane juhib karja üle kaljuste mägede, läbi metsade ja lõhangute rohurikastele jõeäärsetele aasadele; kui ta valvab neid pikkadel öötundidel ja kaitseb röövlite eest ning põetab õrnalt haigeid ja nõrku, kasvab ta nendega ühte. Ükskõik kui suur on kari, karjane tunneb igat lammast. Igal lambal on nimi ja ta vastab karjase kutsele.
