Ametnike ametisse seadmise teenistus
Hingamispäeva hommikul 10. jaanuaril toimus Põltsamaa adventkirikus ametnike ametisse seadmise teenistus. Pastor Kaido Kask pidas sellekohase jutluse. Poodiumile kutsuti kõik ametnikud, kes valiti uueks tööperioodiks. Vend Kaido tõstis õnnistades käed ja palus ametnikele Püha Vaimuga täitmist ja tarkust nende töös.
Sellel aastal teenivad SPA Põltsamaa koguduse ametites:
17 õde: Irma, Maarja, Helve, Mare, Elme, Eha, Kaia, Kaisa, Vilve, Taimi, Tiina, Helina, Helena, Heldi, Maarika, Kaidi ja Hele
ning 10 venda: Juss, Ardo, Vello, Jaan, Ants, Kalle, Deivy, Märt, Tanis ja Guido
Mõned pildid
Hingamispäeva õhtul toimus Helina täiskasvanuks saamise tähistamine ja viktoriin Matteuse evangeeliumi kohta, millest võtsid osa nii koguduse noored kui ka nende sõbrad.
Üldpilt Helina sünnipäevast
Põltsamaalaste aastalõpu koosviibimine
Mõned pildid sündmusest:
Põltsamaa kogudusel on olnud läbi aastate üks väga tore traditsioon. Nimelt on igal aastal umbes jõulude aegu kogunetud kokku, kas kellegi kodus või mõnikord ka kiriku juures, et ühel või teisel viisil tõmmata joon alla möödunud aastale. Need üritused, mida omavahel oleme alati kutsunud “omavahelisteks”, on olnud tugevad koguduse liitjad ja meeldivate mälestuste esiletoojad. Sel aastal kogunesime Vello ja Eha Põldaru kodus. Kuna meie kogudus pole just eriti suur, siis oligi tunne, nagu oleks üks perekond jõulude ajal taas kokku saanud. Taaskohtumise tunnet süvendas muidugi seegi, et mitmed meist veetsid eelmised jõulud kusagil eemal. Nii mina, Kalle kui Deivy olime eelmisel aastal välismaal (ja mina vähemalt ei jõudnud jõuludekski koju), lisaks oli kohal ka Põltsamaa kogudusele hästi tuttav Andu Põldaru pere, keda ka ammuilma enam näha pole olnud. Õhtu jooksul said vabas ja igati mõnusas õhkkonnas enda ja koguduste tegemistele tagasi vaadata päris mitmed inimesed. Omavahel arutati juba olnut ja tulevikuplaane… Lisaks üldisele melule olid aga õhtul ka mõned põhilised pidepunktid. Sõna said 2 pastorit – meie oma Kaido, kes vaatas tagasi oma Põltsamaal veedetud ajale; ja Valga koguduse pastor Aldar, kes ka meiega liitunud oli ja rääkis sellest, mida ta USAs teinud oli. Õhtu keskseks sündmuseks oli aga tänukirjade jagamine. Tehtud töö eest said tunnustatud kõik koguduse liikmed ja ehkki tekst neil tänukirjadel oli sama, siis personaalse tähelepanu ja tunnustuse sai kogudusevanem Jussilt ja Helelt iga tänukirja laureaat. Iga koguduseliige sai kinnitatud, et ta on väga vajalik koguduse tegemistes ja igaljuhul kallis Jumalale. Nagu ka pastor Kaido oma sõnavõtus ütles, on igal vanusegrupil vaja ka eraldi aega omavahel suhtlemiseks ja olemiseks lisaks sellele, et me kõik koos oleme. Ja täpselt nii oligi, lisaks koos veedetud ajale elutoas, koondus noorus aeg-ajalt ka kõrvaltoas, kus toimunu üksikasjad võivad huvilised välja uurida vahetult asjaosaliste kaudu… Mulle igaljuhul meeldis . 🙂 Õhtu võttis aga kokku ühine palve, kust ei jäänud mitte keegi kõrvale. Õieti ei oskagi öelda, kas see just päris palve oli, aga igaljuhul saadeti ringi küünal, mida käes hoides ütles igaüks midagi, mis just temal oli südames: kas tänu möödunud aasta eest või mingi ootuse-lootuse uueks aastaks või tõi esile midagi head ja ülesehitavat. Ja lõpuks me palvetasime. Seda kuulates võisime kõik näha, et Jumal on tõesti Põltsamaa kogudust ja selle liikmeid õnnistanud ning oli tunda usku ja lootust, et asjad võivad uuel aastal veelgi paremaks minna! Loo pani kokku Tanis.Rõõmus uudis
3. jaanuaril 2009 teatasid oma kihlumisest Helena Kolga ja Deivy Nõmmik.

Soovime noortele Jumala õnnistust.
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Suvised laagrid 2018
Perelaager, 29. juuni – 1. juuli, Valgemetsa
Perelaager toimub seekord Valgemetsa Puhkekülas, imekauni Ahja jõe ääres Põlvamaal. See on ideaalne koht perega puhkamiseks. Laagri teemaks on pikaealisus ja head suhted. Laagri lisainfo.

Rajaleidjate laager, 10.–14. juuli, Samliku
2018. aasta Rajaleidjate laager teemaga “Parim paik” toimub Mäe talus, Samliku külas, Pärnumaal. Laagrikoha kõrval voolab Pärnu jõgi, ümberringi on metsad ja loodus. Kuid laagri pealkiri ei viita mitte niivõrd asukohale kui hoopis sisule.
Traditsiooniliselt on tegu telklaagriga kõigile rajaleidjatele ja 6-15 aastastele lastele ja noortele. Laagri lisainfo.

Noortelaager, 16.–22. juuli, Saaremaa
Tänavuse noortelaagri teema on “Sügavam”!
Vaatame hoolikalt üle tööriistad, mis aitavad meil veenduda meie põhilistes uskumustes.
Üheskoos saame sügavamale minna nii teoloogias kui suhetes. On ju meile kõigile antud ülesanne olla misjonär. Ja et olla misjonär, peab meil lisaks headele teadmistele Piiblist olema hea ja sügav suhe Jumalaga! Kõike seda tahame sellel aastal üheskoos õppida. Laagri lisainfo.


