Aasta on kiiresti lennanud, aga möödunud aasta oli eriline selles osas, et on täitunud aastake Põltsamaa kodulehe eksisteerimisest sellisel kujul. Vastav päev täitus siis 1. jaanuaril.  Samuti on see tihedas seoses siis ka minu tegevusega, sest siin enamus mu päevi ka algab ja lõpeb. Minu amet meie koguduse infokandjas on kõik ühes. Minu käte- ning mõttetööks on siis artiklite kirjutamine, veebilehe tehniline ning kunstiline pool, reklaamide kujundus ning samuti suurem osa pilte. Siinkohal tahaksin teid muidugi kutsuda suuremale kaastööle, sest kõige lihtsam on ju jääda pelgalt kritiseerija rolli. Selle aastapikkuse ajaga on juhtunud paljugi põnevat nii siin kui eriliselt muidugi ka koguduse elus. Nagu juba eelnevates postitustes jutuks olnud, on möödunud aastast koguni regilaul olemas, mis nüüd on omandanud ka video kuju. (kui hästi läheb siis kunagi ka siin saadaval)

Üldiselt on elu siin vaikne olnud, ainus pidev töö on olnud tehnilise poolega, palju on tehtud ja palju rohkem on veel mida tahaks ning tuleks teha.  Elame-näeme.

Seniks aga kõike head..ning muidugi ka suppertoredat uut aastat teile kõgile!

Kommunikatsioonitöö sekretär,

Vallo

Aga kuna tegu on siiski kodulehe jaoks erilise ajaga, siis keskenduksi kodulehte puudutavatele andmetele.

Kodulehe ülevaade:

• Avaldatud on:

• 90 postitust
• 435 pilti
• 35 galeriid

• Külastatavus:

• 4380 külastust
• 1601 nendest erinevad isikud
• 03:32 keskmine aeg lehel
• 66.28% külastajatest tuleb läbi viidete (valdavalt Advent.ee)
• 24.50% külastab lehekülge otse tulles
• 9.22% läbi otsingumootorite
• kus kõige popimaks otsingusõnaks on “noortekoosolek” (64 külastust)

• Suurimad välismaalt külastajad:

1. Soome (194)
2. Norra (24)
3. Saksamaa ning Rootsi (23)
4. USA (21) külastust

27. detsembril algusega kell 17.00 kogunesid Põltsamaa koguduse liikmed Vello ja Eha hubasesse pessa, et veeta üks jõuluhõnguline õhtu koos heade meenutustega sellest aastast.

Alustuseks illustreerisid Heldi ja Hele möödunud aastat regilauluga. Laulul olid väga andekad sõnad ning seinale ilmusid teemakohased pildid inimestest või nende tegemistest koguduses.

Vallo näitas enda tehtud huvitavaid ja professionaalseid looduspilte aastaaegade kaupa. Nii mõnigi pilt pani mõtlema Jumala väest ja ilust, mida ta meile andnud on.

Kogu õhtu oli kuidagi hingele väga kosutav ja meeleolu oli väga südantsoojendav. Loomulikult sai ka mõnusalt süüa, jutustada ja kogemusi vahetada.

Aasta kokkuvõtteks võib aga öelda, et meie koguduse liikmed on väga tublisti tööd teinud. Kogudus on näidanud end julgelt ka väljaspoole, osalenud paljudel üritustel ja saavutanud häid tulemusi laagrites, samuti korraldanud üritusi väljaspool kogudust ning muidugi ka koguduseüritused. On tehtud nii palju, et on lausa uskumatu, et kõik see on jäänud selle aasta sisse. Jussi sõnul on küsimus ka see, kas nüüd annab meie kogudusel kuhugi edasi minna.

Terve õhtu meeleolu oli väga soe ning hubane ja tore oli näha, mida kõike on suudetud selle lühikese ajaga teha. Täname Vellot ja Eha toreda õhtu ja sooja külalislahkuse eest.

Usun, et Jumalal on meie kogudusele veel nii mõndagi õpetada ja kindlasti on meil kuhu edasi pürgida.

Ilusat vana aasta lõppu ja Jumala õnnistusi!

Helena

Pühapäeval sai Põltsamaa kogudus kokku selleks, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast. Hele oli kirjutanud toreda regilaulu ja nii laulsime end läbi terve aasta. Kuulasime ka kogudusevanemate Kaido ja Jussi mõtisklusi.

Noorte kava oli kokku pandud raamatu „Tee Kristuse juurde“ ainetel ning kõneles viisidest, mille kaudu Jumal meiega räägib. Piibel, palve, südametunnistus ja loodus on Jumala tööriistadeks meiega suhtlemisel.

Kui lapsed kingikottide krõbinat kuulsid, hakkasid nad kõik oma salmikesi ja laule meelde tuletama. Suurt rõõmu valmistas ka see, et lisaks magusale oli igas pakis ka värviküllane ning sisukas raamat. Väike Endo on siiani elevil raamatu vahel olnud plaadist, kus olid peal erinevad loodushääled. Mõistatamist on jagunud kogu perele. Suur tänu kingipakkide tegijaile!

Nüüd oli aeg oma pilgud uuesti ekraanile kinnitada. Vallo näitas aastaaruannet noorteosakonna tööst, mis lõpuks hõlmas ka kogu koguduse tööd.

Oli juba hiline õhtu, kui süütasime küünla ning seda edasi andes sai igaüks öelda midagi, mis südamel. See osa  liitis nii vanade kui noorte südamed. Ja nii nagu ka alustasime, lõpetasime tänuga Jumalale.

Kõige lõppedes võtsime kätest kinni ja tegime ühe suure ringi, mis jättis tunde, et kuigi number võib olla muutuv, siiski üksmeel on jääv.

Tänan kõiki perenaisi maitsva toidu eest.

Kui majas kõik vaikseks jäi oli päris kurb tunne…, sest hea oli koos olla!

Eha

25. detsembri kaunil lumisel õhtupoolikul toimus Põltsamaal jõulukontsert. Avasõnadeks luges Ardo jõuluevangeeliumi.

Seekord olid erakordseteks külalisteks Heigo ning Heili Rosin, kellele lisaks musitseerisid ja laulsid ka meie noored. Kaido kõneles Jeesuse sünnist ja seostas seda Kristuse teise tulekuga. Meie tähtsaim ülesanne on oodata ja valmistuda Kristuse teiseks tulekuks.

Lilija, Maarja, Hans ning Ardo lõpetasid kontserdi laulusõnumiga anda oma süda Jeesusele. Teeme seda ja me ei pettu iialgi!

suured tänud kõigile, kes üritusele oma õla alla panid ning kuni järgmise muusikalise elamuseni!  😉

Siiani ma olin suur puhkpillimuusikasõber  ning austaja, aga muusika, mida reedel nautida sai, pani mind pillieelistuste üle järgi mõtlema. Tegu oli väga huvitava pilliga kuid samas on seda väga keeruline mängida. Kuulasin *hinge kinni pidades*, see oli midagi väga erilist ning kaunist!

Vello

Ühel päeval helistas mulle Koit (Kalmus) Rakverest ja küsis, kas ma sooviksin koos temaga Murru vanglasse laulma tulla. Ikkagi ainulaadne kogemus, miks ka mitte. Eelnevalt oli vaja saata muidugi kõikide minejate isikukoodid, taustauuringuks.

Piiblis on kirjutatud: “Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.” Seega otsustasingi ma minna. Teele asusime me kolme autotäiega reede varahommikul.  Murru vanglas läks kaua aega, kuni meid lõpuks sisse lasti ning kõik meile kõikvõimalikud esemed peale esinemisvahendite ära korjati. (Seega mul pole ka pilte) nüüd nägime välja nagu riigiametnikud välisvisiidil: igalühel rinnas identifitseeriv sildike.

Meid oli kuulama lastud ligikaudu sadakond meest: vanadest noorteni, habetunutest hõredajuustelisteni.  Jutluse pidas Olavi Laur ning meie kollektiiv kaunistas teenistust muusikalise osaga. Iga pala saatis muidugi ka tormiline aplaus.

Jõulukontserdi lõppedes tulid paljud ka tänama, või kui ei julgetud, siis vähemalt ütlesid seda silmad. Vangla on paljudele meestele ainus kodu ja seega on nad väga rõõmsad ka teiste elusolendite nägemise üle.

Hoolimata, et tegu oli vanglaga, oli siiski ilus hommikupoolik ning muretsemiseks polnud mingitki põhjust, kuigi valvureid ei olnud konterdisaalis. Vägagi väärt kogemus ning..kuni järgmise korrani!  😉

Vallo