Ühel päeval helistas mulle Koit (Kalmus) Rakverest ja küsis, kas ma sooviksin koos temaga Murru vanglasse laulma tulla. Ikkagi ainulaadne kogemus, miks ka mitte. Eelnevalt oli vaja saata muidugi kõikide minejate isikukoodid, taustauuringuks.

Piiblis on kirjutatud: “Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.” Seega otsustasingi ma minna. Teele asusime me kolme autotäiega reede varahommikul.  Murru vanglas läks kaua aega, kuni meid lõpuks sisse lasti ning kõik meile kõikvõimalikud esemed peale esinemisvahendite ära korjati. (Seega mul pole ka pilte) nüüd nägime välja nagu riigiametnikud välisvisiidil: igalühel rinnas identifitseeriv sildike.

Meid oli kuulama lastud ligikaudu sadakond meest: vanadest noorteni, habetunutest hõredajuustelisteni.  Jutluse pidas Olavi Laur ning meie kollektiiv kaunistas teenistust muusikalise osaga. Iga pala saatis muidugi ka tormiline aplaus.

Jõulukontserdi lõppedes tulid paljud ka tänama, või kui ei julgetud, siis vähemalt ütlesid seda silmad. Vangla on paljudele meestele ainus kodu ja seega on nad väga rõõmsad ka teiste elusolendite nägemise üle.

Hoolimata, et tegu oli vanglaga, oli siiski ilus hommikupoolik ning muretsemiseks polnud mingitki põhjust, kuigi valvureid ei olnud konterdisaalis. Vägagi väärt kogemus ning..kuni järgmise korrani!  😉

Vallo

19. detsembri hommikust jumalateenistust kaunistasid huvitavad ettekanded.

Õhtune videovaatamine oli väga kaasahaarav ning põnev film mis lõppes Joosepi ja Maarja põgenemisega Egiptusesse.

Samuti tasub äramärkimist ka õhtune Põltsamaa Vs. Viljandi koguduste sõpruskohtumine võrkpallis.