Jõulukontsert Põltsamaal
25. detsembri kaunil lumisel õhtupoolikul toimus Põltsamaal jõulukontsert. Avasõnadeks luges Ardo jõuluevangeeliumi.
Seekord olid erakordseteks külalisteks Heigo ning Heili Rosin, kellele lisaks musitseerisid ja laulsid ka meie noored. Kaido kõneles Jeesuse sünnist ja seostas seda Kristuse teise tulekuga. Meie tähtsaim ülesanne on oodata ja valmistuda Kristuse teiseks tulekuks.
Lilija, Maarja, Hans ning Ardo lõpetasid kontserdi laulusõnumiga anda oma süda Jeesusele. Teeme seda ja me ei pettu iialgi!
suured tänud kõigile, kes üritusele oma õla alla panid ning kuni järgmise muusikalise elamuseni! 😉
Siiani ma olin suur puhkpillimuusikasõber ning austaja, aga muusika, mida reedel nautida sai, pani mind pillieelistuste üle järgi mõtlema. Tegu oli väga huvitava pilliga kuid samas on seda väga keeruline mängida. Kuulasin *hinge kinni pidades*, see oli midagi väga erilist ning kaunist!
Vello
Kõik vajavad evangeeliumi
Ühel päeval helistas mulle Koit (Kalmus) Rakverest ja küsis, kas ma sooviksin koos temaga Murru vanglasse laulma tulla. Ikkagi ainulaadne kogemus, miks ka mitte. Eelnevalt oli vaja saata muidugi kõikide minejate isikukoodid, taustauuringuks.
Piiblis on kirjutatud: “Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.” Seega otsustasingi ma minna. Teele asusime me kolme autotäiega reede varahommikul. Murru vanglas läks kaua aega, kuni meid lõpuks sisse lasti ning kõik meile kõikvõimalikud esemed peale esinemisvahendite ära korjati. (Seega mul pole ka pilte) nüüd nägime välja nagu riigiametnikud välisvisiidil: igalühel rinnas identifitseeriv sildike.
Meid oli kuulama lastud ligikaudu sadakond meest: vanadest noorteni, habetunutest hõredajuustelisteni. Jutluse pidas Olavi Laur ning meie kollektiiv kaunistas teenistust muusikalise osaga. Iga pala saatis muidugi ka tormiline aplaus.
Jõulukontserdi lõppedes tulid paljud ka tänama, või kui ei julgetud, siis vähemalt ütlesid seda silmad. Vangla on paljudele meestele ainus kodu ja seega on nad väga rõõmsad ka teiste elusolendite nägemise üle.
Hoolimata, et tegu oli vanglaga, oli siiski ilus hommikupoolik ning muretsemiseks polnud mingitki põhjust, kuigi valvureid ei olnud konterdisaalis. Vägagi väärt kogemus ning..kuni järgmise korrani! 😉
Vallo
Jõulukontsert
19. Detsember
19. detsembri hommikust jumalateenistust kaunistasid huvitavad ettekanded.
Õhtune videovaatamine oli väga kaasahaarav ning põnev film mis lõppes Joosepi ja Maarja põgenemisega Egiptusesse.
Samuti tasub äramärkimist ka õhtune Põltsamaa Vs. Viljandi koguduste sõpruskohtumine võrkpallis.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”
Jumalik Karjane tunneb Sind
Lammas on loomadest pelglikem ja abituim. Idamaal hoolitses karjane väsimatult oma karja eest. Vanasti polnud ohutu viibida väljaspool linnamüüri. Hulkuvad maanteeröövlid või kaljustes peidupaikades varitsevad kiskjad üritasid karja rünnata. Karjane valvas oma lambaid endagi elu hädaohtu seades.
Kui karjane juhib karja üle kaljuste mägede, läbi metsade ja lõhangute rohurikastele jõeäärsetele aasadele; kui ta valvab neid pikkadel öötundidel ja kaitseb röövlite eest ning põetab õrnalt haigeid ja nõrku, kasvab ta nendega ühte. Ükskõik kui suur on kari, karjane tunneb igat lammast. Igal lambal on nimi ja ta vastab karjase kutsele.
