23. mai Põltsmaal
Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Metsakirikus
23. mail käis bussitäis põltsamaalasi Arukülas. Kava koosnes erinevatest pillilugudest ning luuletustest/mõtetest. Vastuvõtt oli väga soe ning südamlik. Pilk heideti peale ka “Tõe Hääle” trükikojale. Jumala õnnistusi, Eesti ainus külakirik!
16. mai Jumalateenistus
Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.
Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.
Head mõtted
Ma otsustasin anda
oma südame tagasi
mu südame Loojale.
Oma vaimukätel
ulatasin Talle elust
pulbitseva keskuse,
millest lähtub iga
hingetõmme ja liigutus.
Olin liialt kaua
seda enda kätel
üritanud hoida ja
läbi marutuulte kanda.
Täna otsustasin
oma südamele
parema kodu
ja soojema pesa leida.
Ulatasin selle oma
Issandale –
Temale,
kes südame
põksuma pannud.
Kergendunult hingata
võin taas –
mu süda on kodus,
seal, kus põleb
ta Looja valgus.
JK
Kristuse mäejutlus – õnn on olla tagakiusatud?
Inimene on loodud alalhoidliku olemusega. Me ei armasta valu. Meie organism reageerib valule nii, et lihased tõmbuvad automaatselt asendisse, kus valu oleks kõige väiksem. See näib olevat igati mõistlik lahendus. Me püüame vältida olukordi, kus keegi meile haiget teeb – nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.
Seetõttu näib väga kummaline olevat viimane õndsakskiitmine Mäejutluses, kus Jeesus kiidab õnnelikeks inimesi, keda taga kiusatakse, laimatakse ja alandatakse. Kas Jeesus propageerib siin masohhismi? Kas Jeesus väidab tõesti, et füüsiline valu on nautimiseks ja hingevalu peavad saatma rõõmuvärinad? Seda on raske uskuda.
Kuid mida siis soovis Jeesus selle õndsakskiitmisega meile õpetada?
Sellele küsimusele püüaksime koos vastust leida laupäeval 26. jaanuaril kell 11.00 meie koguduse jumalateenistusel.
Elu valgus
Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus täitis Saalomoni templi, kui tempel sisse õnnistati. Valgus paistis Petlemma küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.