Juuli, neljas
Galeriisse
Neljandal juulil leidis siis aset kodukirik perekond Põldarute juures. Rahvale meeldis ning on kindel soov veel samasuguseid, hubaseid koosolekuid pidada.
Pealelõunal koguneti perekond Kulpide juurde, kus tähistati perenaise Hele sünnipäeva ning perepoaeg Tanis rääkis muljeid oma visiidist Ameerikasse 😉
Ei, te ei näe kahekordselt. Galerii süsteemis on mingisugune viga, mis saab parandatud siis, kui viga leitud. Vabandused.
Teade!
Seoses kiriku remondiga toimuvad:
Reedene palvekoosolek: Märdi kodus
Laupäevane koosolek: Vello kodus
Kiriku remont
Alates juuni viimasest päevast on käima läinud remont, mis hõlmab saali ning esiku restaureerimist. Aga pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna:
Ühislaager
Rakvere kogudus oli see, kes tuli sooviga pidada ühine laager. Idee sai tuult tiibadesse ning teoks sai see 20. juunil Kuuri talus Põltsamaa lähistel Võisikul.
Ilm oli kurjakuulutav, pilved olid sünged, kuid siiski piilus vahetevahel välja ka päike. Ametlik osa algas 10.45, aga palju inimesi oli siis veel saabumata. Siiski, tehti algust misjonijutu lugemisega, mille oli enda peale võtnud Guido. Kui avasõnad öeldud ning tähtsam informatsioon teada, asuti usinalt õppetükki õppima, mida juhendas Kaido. Samal ajal toimus ka lastetund, mis oli huvitav nii väikestele kui suurtele.
Pärast lühikest pausi algas hommikune jumalateenistus. Seda alustasid Põltsamaa noored oma programmiga. Oli laulu, pillimängu, pilte ning mõtteterasid. Lastejutu ajal rääkis Guido huvitava ning kaasahaarava jutu elevandi ning mehe sõprusest. Vend Arved Lindi jutlusest saime teada, kuidas elada koos Jumalaga. Seejärel esinesid rakverelased ning pärast seda oli aeg…söögiaeg.
Kuna keegi ei tahtnud teistest kehvem olla, oli igaüks midagi maitsvat kaasa võtnud. Paljud arvasid, et näljaseid suid on rohkem kui toitu jagub. aga kõhud said kõigil ilusti täis ning jäi veel ülegi. Rahvast tuli muudkui juurde. Meie hulgas viibisid ka mitmed koolilõpetajad. Soovime teile tarkust ning õigeid otsuseid edaspidiseks.
Päeva kõige pidulikuma sündmuse ajaks tuli isegi päike jälle välja . Eriti tähtis oli see Edgari jaoks: tema ristimine. Ergo pidas temaatilise kõne ning seejärel suunduti järve äärde ristimistalitusele. Jõudu ning kindlust Edgarile sellel teel. Õnnitlejate rivi oli veelgi suurenenud pärastlõunaks.
Nüüd oli Jussi lennukooli aeg. Vaadati pilte, mis olid eelneval nädalal pildistatud. Nägime ka kohalike koguduseliikmete maju teise nurga alt. Ülevalt vaatada tuttavaid maju on ikka hoopis midagi muud. Kuna “lennukaid” inimesi oli palju hoiatas Juss, et on olnud umbes 10 tundi lennukoolitusel kohustuslikust 100st. Kes tahtsid, said lennumasinat ka lähemalt uudistada ning katsuda.
Maikuu noortekoosolekul Põltsamaal viidi läbi suhteteemaline küsitlus ning rakverelased soovisid sellest rohkem teada saada. Vaadati kokkuvõtet küsimustest ning vastusest ja neid kommenteerisid Hele ning Kaido.
Päev oli möödunud tegusalt ja kiiresti ning õhtupoolikul olid kõik oodatud kaema Taimi ja Jaani majapidamist. Vaieldamatuks rahvalemmikuks kujunes muidugi neil elav ahv, juba vana rahvalõbustaja.
Päev oli küll pidevalt vesine, aga siiski ei rikkunud see meeldivat õhkkonda ning huvitavaid tegevusi. Kõik said midagi kõrva taha panna päevast ning saadud mõtted jäid saatma nii koduteel kui ka järgmistel päevadel.
Üritus kujunes üpriski rahvarohkeks, jooksvalt oli umbes sadakond inimest, pidevalt kohal umbes 70-80. Ning esidatud olid vähemalt 7 adventkogudust! Laager täitis igati oma eesmärgi ning rohkemgi. See vihmane laupäev suurendas inimeste ühtekuuluvustunnet ning lootust olla igavesti koos Taevariigis!
Galeriisse SIIT!
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool
Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.
Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.
Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.
