skip to Main Content
24mai 09

Külalised Tartust

23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.

Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.

Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!

Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.

Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…

Olete alati teretulnud! 😉

24mai 09

Metsakirikus

Tere Tulemast!
Galeriise

23. mail käis bussitäis põltsamaalasi Arukülas. Kava koosnes erinevatest pillilugudest ning luuletustest/mõtetest. Vastuvõtt oli väga soe ning südamlik. Pilk heideti peale ka “Tõe Hääle” trükikojale. Jumala õnnistusi, Eesti ainus külakirik!

24mai 09

16. mai Jumalateenistus

Galeriisse
Galeriisse

Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.

Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.

Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool

Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.

Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.

Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.

mage sool

Piiblisalm

uurib Seadust--

Head mõtted

kevade hõngVahel hommik uduvines, aga kevade hõngu haistab nina,

mida ootad on veel tulemas – nii kevad,päike kui taevasina.

Kui arvad,et elad tänases keset teadmatuse täpset fooni

pikale venivas, rahutuks tegevas, eraldamata selgeid jooni.

Iga mõte-sõna-tegu-harjumus-iseloom, kujundab saatust

ja oma valitud otsustest peegeldub vastu võitu või kaotust.

Mismoodi ma tean,et talve järel jälle saabub kaunis kevad-

vaatad märke looduses, saabuvad laululinnudki nemad,

kogu taevaalune täitub siis lindude lustlikust lauluhäälest,

iga pakatav pung sul kindlalt tunnistab kevadisest meelest.

Nii ka Jeesuse tulekust Piiblis on inimlastele antud teada

tähele pannes neid märke,Tema tulekuks valmis end seada.

M.A.

Kallihinnaline pärl

pärl1

Meie Päästja võrdles lunastava armastuse õnnistusi kallihinnalise pärliga. Ta illustreeris oma õpetust tähendamissõnaga kaupmehest, kes “otsis ilusaid pärleid. Kui ta leidis siis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Kristus ise on eriti hinnaline pärl. Temas on koos Isa auhiilgus ja Jumala täius. Ta on Isa au ja Tema isiku eriline kuju. Tema iseloomus avaldub Jumala iseloomuomaduste au. Pühakirja iga lehekülg kiirgab Tema valgust. Kristuse õigus on ühegi vea ja plekita nagu puhas valge pärl. Ükski inimese tegu ei suuda Jumala suurt ja kallist andi paremaks muuta. See on veatu. Kristuses “peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded”. (Kl 2:3) Tema “on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks”. (1Kr.1:30) Kõik, mida on vaja inimhinge vajaduste ja igatsuste rahuldamiseks selles ja tulevases maailmas, on olemas Kristuses. Meie Lunastaja on nii kallihinnaline pärl, et sellega võrreldes võib pidada kõiki muid asju tühiseks.
 Tähendamissõnas ei anta pärlit kingitusena. Kaupmees ostis pärli kogu oma vara hinnaga. Paljud kahtlevad selle tähenduses, sest Kristust esitatakse Pühakirjas annina. Ta on and, aga ainult neile, kes annavad ennast, oma hinge, ihu ja vaimu, täielikult Temale. Me peame andma end Kristusele, elama elu, mis on valmis kuuletuma kõigile Tema tingimustele. Kõik, mis me oleme, kõik annid ja võimed, mis meil on, on Issanda omad ja tuleb pühendada Tema teenimisele. Kui me end niimoodi tervenisti Temale anname, siis annab Kristus end koos kõigi taevaste aaretega meile. Me saame pärli kalli hinna eest.
 Kristuse evangeelium on õnnistus, mida kõik võivad saada. Lunastust suudavad osta nii kõige vaesemad kui ka kõige rikkamad, seda ei saa hankida mitte mingisuguse ilmaliku jõukusega. See saavutatakse teenistusvalmi sõnakuulelikkusega, andes end Kristuse omandiks.
 Me ei saa lunastust ära teenida, kuid me peame seda otsima sellise huvi ja sihikindlusega, nagu loobuksime selle nimel kõigest, mis maailmas on.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Back To Top