skip to Main Content
31jaan. 09

Noortekoosolek!

30. jaanuaril, kargel talveõhtul, kõlasid noorte laulud Jumala kiituseks. Peale kohalike noorte tõi meile rõõmu kontsertmeister Allan. Kuulama oli tulnud külalisi Põltsamaalt ja mujaltki Eestist. Järgmine noortekoosolek toimub plaanipäraselt veebruari kuu viimasel reede õhtul.

13jaan. 09

Ametnike õnnistamine- Video

[kaltura-widget wid=”l39g3u0yn8″ width=”410″ height=”364″ addpermission=”3″ editpermission=”3″ /]
11jaan. 09

Ametnike ametisse seadmise teenistus

Hingamispäeva hommikul 10. jaanuaril toimus Põltsamaa adventkirikus ametnike ametisse seadmise teenistus. Pastor Kaido Kask pidas sellekohase jutluse. Poodiumile kutsuti kõik ametnikud, kes valiti uueks tööperioodiks. Vend Kaido tõstis õnnistades käed ja palus ametnikele Püha Vaimuga täitmist ja tarkust nende töös.
Sellel aastal teenivad SPA Põltsamaa koguduse ametites:
17 õde: Irma, Maarja, Helve, Mare, Elme, Eha, Kaia, Kaisa, Vilve, Taimi, Tiina, Helina, Helena, Heldi, Maarika, Kaidi ja Hele
ning 10 venda: Juss, Ardo, Vello, Jaan, Ants, Kalle, Deivy, Märt, Tanis ja Guido

Mõned pildid

Hingamispäeva õhtul toimus Helina täiskasvanuks saamise tähistamine ja viktoriin Matteuse evangeeliumi kohta,  millest võtsid osa nii koguduse noored kui ka nende sõbrad.

Üldpilt Helina sünnipäevast

05jaan. 09

Põltsamaalaste aastalõpu koosviibimine

Mõned pildid sündmusest:

Põltsamaa kogudusel on olnud läbi aastate üks väga tore traditsioon. Nimelt on igal aastal umbes jõulude aegu kogunetud kokku, kas kellegi kodus või mõnikord ka kiriku juures, et ühel või teisel viisil tõmmata joon alla möödunud aastale. Need üritused, mida omavahel oleme alati kutsunud “omavahelisteks”, on olnud tugevad koguduse liitjad ja meeldivate mälestuste esiletoojad. Sel aastal kogunesime Vello ja Eha Põldaru kodus. Kuna meie kogudus pole just eriti suur, siis oligi tunne, nagu oleks üks perekond jõulude ajal taas kokku saanud. Taaskohtumise tunnet süvendas muidugi seegi, et mitmed meist veetsid eelmised jõulud kusagil eemal. Nii mina, Kalle kui Deivy olime eelmisel aastal välismaal (ja mina vähemalt ei jõudnud jõuludekski koju), lisaks oli kohal ka Põltsamaa kogudusele hästi tuttav Andu Põldaru pere, keda ka ammuilma enam näha pole olnud. Õhtu jooksul said vabas ja igati mõnusas õhkkonnas enda ja koguduste tegemistele tagasi vaadata päris mitmed inimesed. Omavahel arutati juba olnut ja tulevikuplaane… Lisaks üldisele melule olid aga õhtul ka mõned põhilised pidepunktid. Sõna said 2 pastorit –  meie oma Kaido, kes vaatas tagasi oma Põltsamaal veedetud ajale; ja Valga koguduse pastor Aldar, kes ka meiega liitunud oli ja rääkis sellest, mida ta USAs teinud oli. Õhtu keskseks sündmuseks oli aga tänukirjade jagamine. Tehtud töö eest said tunnustatud kõik koguduse liikmed ja ehkki tekst neil tänukirjadel oli sama, siis personaalse tähelepanu ja tunnustuse sai kogudusevanem Jussilt ja Helelt iga tänukirja laureaat. Iga koguduseliige sai kinnitatud, et ta on väga vajalik koguduse tegemistes ja igaljuhul kallis Jumalale. Nagu ka pastor Kaido oma sõnavõtus ütles, on igal vanusegrupil vaja ka eraldi aega omavahel suhtlemiseks ja olemiseks lisaks sellele, et me kõik koos oleme. Ja täpselt nii oligi, lisaks koos veedetud ajale elutoas, koondus noorus aeg-ajalt ka kõrvaltoas, kus toimunu üksikasjad võivad huvilised välja uurida vahetult asjaosaliste kaudu… Mulle igaljuhul meeldis . 🙂 Õhtu võttis aga kokku ühine palve, kust ei jäänud mitte keegi kõrvale. Õieti ei oskagi öelda, kas see just päris palve oli, aga igaljuhul saadeti ringi küünal, mida käes hoides ütles igaüks midagi, mis just temal oli südames: kas tänu möödunud aasta eest või mingi ootuse-lootuse uueks aastaks või tõi esile midagi head ja ülesehitavat. Ja lõpuks me palvetasime. Seda kuulates võisime kõik näha, et Jumal on tõesti Põltsamaa kogudust ja selle liikmeid õnnistanud ning oli tunda usku ja lootust, et asjad võivad uuel aastal veelgi paremaks minna! Loo pani kokku Tanis.

Lõikustänu jumalateenistus 13. oktoobril kell 11.00

lõikustänuJumal lõi seemne – nii nagu Ta lõi ka maa – oma sõnaga. Oma sõnaga andis  seemnele jõu kasvada ja paljuneda. Tema ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis… Ja Jumal nägi, et see oli hea” (1.Moosese 1:11,12). See sama sõna paneb ikka veel seemne kasvama. Iga seeme, millest tungivad rohelised idulehed mullast välja päikese kätte, kuulutab Looja Sõna imejõust; Temast, kes “ütles, ja nõnda see sai” (Psalmid 33:9).
   Kristus õpetas oma jüngreid palvetama: “Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!” Ning osutades lilledele, kinnitas Ta neile: “Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu…, eks siis veelgi enam teid” (Matteuse 6:11,30). Oma pideva tegutsemisega vastab Kristus senimaani sellele palvele ning täidab oma tõotust. Inimese teenistuses – et teda toita ja katta – on jätkuvalt nähtamatu vägi. Oma mitmekülgse tegevuse kaudu muudab Issand näivalt äravisatud seemne elavaks taimeks. Ja Tema annab sellele õiges vahekorras kõike, mida see vajab täiusliku viljakandmiseni. Psalmist kirjeldab öeldut kaunilt:
 “Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, kastes selle vagusid  ja pudendades mullapanku. Vihmapiiskadega Sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.” Psalmid 65:10-12.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.

Piiblisalm

hea on oodata

Kristuse mäejutlus

Ehk oleme lugenud või kuulnud lugu hästi toimivast asutusest, mille kodukorra esimene reegel, Punkt 1, sätestab, et „ülemusel on alati õigus”. Järgmine reegel ütleb aga, kuidas toimida siis, kui ülemusel ei ole õigus: „Punkt 2 – kui ülemusel ei ole õigus, siis vaata Punkt 1.”

Me kõik armastame õigust. Eriti veel siis, kui meil on õigus (või vähemalt näib õigus olevat). Mäejutluse 4. õnnelikuks kiitmine räägib meile ka midagi õigusest. Millist õigust pidas silmas Jeesus Kristus, iseloomustades selle omajat kui Jumala armuriigi kodanikku? Millise õiguse järele peaksime meie igaüks nälga ja janu tundma nii, justkui oleks tegemist elu ja surma küsimusega?

Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval, 29. septembril kell 11:00 meie koguduse hommikusel jumalateenistusel. Kõik on oodatud!

Järgneb püha-õhtusöömaaja teenistus.

alandusteenistusel...

Kristuse tähendamissõnad

125Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele
“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad
tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud
palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse
põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo
lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu
rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed
ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel
kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi
Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda
sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.
Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline
iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning
tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid
tõdesid, mis ulatuvad igavikku.
Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on
suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele
Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.
Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline
veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga
pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega
kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat
tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad
südames.
Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal
on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,
maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd
inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis
elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam
argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid
meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast
kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle
Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde
taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla
“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on
kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Back To Top