Kinnitav mõttetera
Jumal on sinuga ning toetab sind. EGW “Usk, millest ma elan”
Jumala õpetus
Kõik – vanimast noorimani – vajavad Jumala õpetust. Inimest võib õpetada nägema tõde selgelt, kuid üksnes Jumal suudab õpetada südant tõde päästvalt vastu võtma, mis tähendab igavese elu sõnade vastuvõtmist heasse ja siirasse südamesse. Issand ootab kannatlikult, et juhendada iga hinge, kes on valmis õpetust võtma. Süüdi ei ole valmisolev Juhendaja – suurim Õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud -, vaid õppija, kes hoiab kinni oma muljetest ja ideedest, ei loobu oma inimlikest teooriatest ega lase end alanduses õpetada. Ta ei lase oma südametunnistust ega südant harida ja distsiplineerida ega õpetada – nagu põllumees harib maad ja nagu arhitekt konstrueerib ehitist.
Neile, kes uurivad Pühakirja ning püüavad tõsimeelselt seda mõista, ilmutab Vaim pühitsust tõesse uskumise kaudu, sest nad võtavad tõe omale südamesse ja neil on usk, mis tegutseb armastuses ja puhastab hinge. EGW “Te saate väe”
Selgitav tsitaat Piiblist
Jumala “teed on igavesed.” (Ha 3:6)
Head mõtted
Jumal on allikas, kust voolab elu. EGW “Elu tänasel päeval”
Näide Jesajast
Seistes justkui jumaliku ligioleku täies valguses pühamu kõige pühamas paigas, tajus Jesaja, et oma ebatäiuslikkuses ja jõuetuses ei saaks ta mitte kuidagi täita ülesannet, milleks ta oli kutsutud. Ent seerav saadeti vabastama teda meeleheitest ja tegema kõlbulikuks suure töö teostamiseks. Seerav puudutas ta huuli altarilt võetud hõõguva söega ja ütles: “Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.” (Js 6:7)
EGW “Prohvetid ja kuningad”
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
