Riik, mis jääb püsima
Taanieli ja Ilmutusraamatus selgitatud rahvaste tõusust ja langusest tuleb meil õppida, kui väärtusetu on pelgalt väline ja ilmalik au. Kui täielikult on hävinud Babüloonia võim ja toredus, mille sarnast ei ole maailmas sellest ajast peale nähtud ning mis tolle aja inimestele näis nii püsiv ja kestev. See kadus “nagu rohu õieke.” (Jk 1:10) Samuti kadusid Meeda-Pärsia ning Kreeka ja Rooma riigid. Ja nii hävivad kõik, mille aluseks ei ole Jumal. Ainult see püsib, mis on Tema plaanide kohane ja väljendab Tema iseloomu. Tema põhimõtted on ainsad, mis meie maailmas on püsivad.
Kui uurime hoolega Jumala eesmärgi täitumist rahvaste ajaloos ja neis ilmutustes, mis puudutavad tulevasi sündmusi, aitab see meil hinnata nii nähtavate kui nähtamatute asjade tõelist väärtust ning õppida mõistma elu tõelist mõtet. Vaadeldes ajalikke asju igaviku valguses, võime Taanieli ja tema kaaslaste sarnaselt elada selle heaks, mis on tõeline, õilis ja püsiv. Kui me selles elus õpime järgima meie Issanda ja Päästja kuningriigi põhimõtteid – selle õnnistatud kuningriigi, mis püsib igavesest ajast igavesti – võime olla Tema tulekul valmis sinna kolima. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Piibel
Jumal on usaldanud oma inspireeritud sõna inimeste hooleks. See Sõna, mis on esitatud Uue ja Vana Testamendi raamatutena, on juhtnööriks meie langenud maailma elanikele; see on pärandatud meile – seda uurides ja seal leiduvaid juhiseid täites ei eksiks ükski hing teel taevasse.
Piiblis esitatud tõed on kõik “Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2Tm 3:16) ja samas ikkagi inimsõnul väljendatud. Igavene Jumal on Püha Vaimu kaudu valgustanud oma sulaste mõistust ja südant. Ta on teinud seda unenägude ja nägemuste, kujundite ja sümbolite kaudu. Need aga, kellele tõde selliselt ilmutati, andsid selle mõtte edasi inimestele arusaadavas sõnastuses. EGW “Usk, millest ma elan”
Selgitav tsitaat Piiblist
“Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.” (Rm 8:14)
Põltsamaa koguduses ordineeriti kaks uut kogudusevanemat
Hingamispäeval, 25. jaanuaril ordineeriti Põltsamaa koguduses kaks uut kogudusevanemat. Senine kogudusevanem Juss Maurer jätkab koguduse peavanemana.
Põltsamaa koguduse pastor Andres Ploompuu ütles uute kogudusevanemate ametisseastumise kohta, et seni kogudust teeninud Juss Maureri kõrvale oli vaja ka nooremaid kogudusevanemaid. „Juss on ise mõista andnud, et ega ta nooremaks ei jää ja vaja oleks järelkasvu. Juss on koguduses armastatud, väärikas ja staažikas kogudusevanem ja koguduse käsiraamat näeb ette, et kui koguduses on mitu vanemat, siis üks neist on peavanema rollis.“
Kui Juss oli oma mõtte avaldanud ja ka kogudus oli seda meelt, et koguduses võiks veel vanemaid olla, jäi Andrese sõnul üle leida inimesed, keda kogudus selles rollis näeks. „Koguduse usalduse osaliseks said kaks tublit ja kogudusse palju panustanud meest: Märt Maurer ja Kalle Daniel.“ Andres kirjeldas, et mõlemad olid esialgu selle ettepaneku suhtes ettevaatlikud, kuid „nad olid nõus sellele kutsele vastama, kui teine on nõus. Märt oli nõus, kui Kalle oli nõus ja Kalle oli nõus, kui Märt oli nõus.“
Andres, kes teenib Põltsamaa kogudust veel kuu aega, sõnas, et tal on hea meel lahkuda sellise positiivse sammuga. „Mõlemad värsked kogudusevanemad on tublid pereisad ja valmis koguduses juhtivaid rolle üle võtma. Mul on selle üle siiralt hea meel.“
Märt ütles, et praegu on olukord tema jaoks veel uus. „Me oleme Kallega praegu veel õpipoisid ja ei pea kohe väga suurt vastutust kandma. Loodan, et meie rollid loksuvad aja jooksul paika.“ Kalle lisas, et kogudusevanemal on vastutusrikas roll, sest ta peab olema eeskujuks koguduseliikmetele, olema jumalakartlik ja ustav oma töös. „Oluline on teha koostööd pastoriga ja olla toeks koguduseliikmetele. Vajalik on ka koguduse esindamine väljaspool kohalikku kogudust.”
Kalle kirjeldas Põltsamaa kogudust kui ühtehoidvat ning väljendas usku, et koostöö kolme kogudusevanema vahel saab olema hea. „Kuna Jussil on suur kogemustepagas kogudusevanemana, siis on meil Märdiga temalt palju õppida. Noorema põlvkonna esindajatena aga saame meie omalt poolt pakkuda värskeid ja uuenduslikke ideid.” Märt sõnas koostöö kohta, et ülesanded ja rollid kolme kogudusevanema vahel leiavad aja jooksul endale täitjad. „Küll need asjad tulevad jooksvalt ja vajaduspõhiselt. Leiame Kallega oma koha ja toimetame ikka edasi.” Kalle lisas, et näeb kogudusevanemana enda peamiste ülesannetena hoida ja armastada oma kogudust. „Soovin teenida Jumalat ja kohalikku kogudust mulle antud talentidega nii jumalateenistuste korraldamises kui ka erinevate ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.”
Head mõtted
Kristuse armastus seob Tema pere liikmed üksteisega ja seal, kus ilmneb selline armastus, on tegemist jumaliku sugulusega. “Sest igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.” (1Jh 4:7) EGW “Ajastute igatsus”
Head mõtted
Puhastatud ja pühitsetud tahe tunneb suurimat rõõmu Jumala teenimisest. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ärge otsige Teda hauast
Kui paljud on tänapäeval jüngrite sarnased! Kui paljud kordavad Maarja lootusetut hüüatust: “Nemad on minu Issanda ära viinud … ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!” Oo, kui paljudele võiks öelda Õnnistegija sõnadega: “Miks sa nutad? Keda sa otsid?” Jeesus on nende juures, kuid nende pisaraist tuhmunud silmad ei seleta Teda. Ta kõneleb neile, kuid nad ei mõista.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! “Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.” Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: “Kristus on üles tõusnud!” Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au. EGW “Ajastute igatsus”
Andestus Kristuse teenete kaudu
Inimesed võivad öelda: “Ma annan andeks kõik, mis sa minu vastu oled teinud”, kuid nende andestus ei kustuta ühtki pattu. Ent Kolgatalt kostab kõikvõimas hääl. “Mu poeg, mu tütar, sinu patud on sulle andeks antud.” Üksnes neil sõnadel on vägi ja see äratab tänulikus südames tänu. Meil on Vahemees. Andestuse jaoks on ainult üks tee ja see tee on alati avatud ning selle kaudu valatakse meie peale rikkalikult jumalikku halastust ja andestust. …
Kristusel ei olnud endale lepitust vaja. See oli inimese jaoks, kõik inimese heaks. … Tema hingepiina sügavus oli võrdväärne Tema iseloomu väärikuse ja suursugususega. Me ei mõista ega taipa veatu Jumala Talle kannatuste suurt valu enne, kui tunneme, kui sügavast august meid välja tõmmati ja kui ränk on patt, milles inimkond süüdi on ning haarame usus kinni täielikust ja terviklikust andestusest.
Siin jäävad tuhanded hätta. Nad ei usu tõeliselt, et Jeesus andestab neile isiklikult. Nad ei võta Jumalat tema sõnast. Ta on kinnitanud meile, et Ta on ustav, tõotades meile andestada ja jääda oma Seaduse juurde. Tema halastus ei ole mingis mõttes puudulik. Kui ahelas oleks üks puudulik lüli, siis oleksime lootusetult oma pattudes hukkunud. … Selles pole ühtki viga, mitte ühtki puuduvat lüli. Oo, kallis lunastus! Miks me ei rakenda seda olulist tõde täielikumalt oma ellu? Kui selge see on, et Jumal andestab Kristuse pärast meile – mulle, just mulle – sel hetkel, mil me Teda elavas usus palume, uskudes, et Ta on täielikult suuteline seda tegema. EGW “Pilk ülespoole”
