Õigus ja rahu
See õigus, mida Kristus õpetas, on südame ja elu kooskõla Jumala tahtega. Patused inimesed võivad saada õigeks ainult siis, kui nad usuvad Jumalasse ja on elavas ühenduses Temaga. Siis ülendab tõeline jumalakartus mõtted ja õilistab elu. Siis on sisu ja vorm kooskõlas. Siis pole jumalateenistus mõttetuks rituaaliks.
Lunastus on Jumala and usklikele, mille eest tasu ei nõuta ning mis antakse neile vaid tänu Kristusele. Murest murtud hing leiab rahu läbi usu Kristusesse ning see rahu, mille ta saab, on võrdeline tema usu ja usaldusega. Tal pole võimalik osutada oma heategudele kui lunastushinnale tema hinge eest. EGW “Usk, millest ma elan”
Oh Jumal, aita mul tõusta kõrgemale
Oled sa kunagi jälginud kotkast kartlikku tuvi püüdmas? Vaist on õpetanud tuvile, et oma röövsaagi kinnipüüdmiseks peab kotkas sellest kõrgemale õhku tõusma. Nii tõuseb tuvi üha kõrgemale ja kõrgemale taevasse, kannul kotkas, kes püüab talle järele jõuda. Asjatult. Tuvi on varjul senikaua, kuni ta ei lase millelgi peatada oma lendu või vedada teda alla, maa poole. Vääratab ta aga korra või võtab madalama lennukaare, haarab valvas vaenlane ühe hetkega ta oma küünistesse. Üha uuesti ja uuesti oleme me jälginud seda vaatepilti hinge kinni pidades ning kogu südamest väikesele tuvile kaasa elades. Kui kurvad me olnuks, nähes teda langemas ohvriks kotkale!
Meie ees seisab sõjapidamine – terve elu kestev võitlus saatana ja tema ahvatlevate kiusatustega. Vaenlane kasutab kõiki võimalikke argumente ning pettusi inimhinge võrku püüdmiseks. Elukrooni võitmiseks tuleb meil teha siiraid ning püsivaid pingutusi. Me ei tohi heita kõrvale oma sõjavarustust ega lahkuda lahinguväljalt, enne kui oleme saavutanud võidu ja võime triumfeerida oma Lunastajas.
Niikaua kuni me hoiame oma pilku püsivalt meie usu Alustajal ja Täidesaatjal, võime tunda end ohutult. Ent meie kiindumused peavad keskenduma sellele, mis on ülal ja mitte maapealsetele asjadele. Usus peame me liikuma üha kõrgemale ja kõrgemale Kristuse armu vastuvõtmisel. Mõtiskledes igal päeval Tema võrratute omaduste üle, peame me üha enam muutuma Tema aulise kuju sarnaseks. Kui me elame niisuguses ühenduses taevaga, heidab saatan oma võrke meie peale asjatult. EGW “Elu tänasel päeval”
Palve
Me võime Jumalaga palves rääkida. Vahetevahel, kui meie usk sirutub täielikult Tema poole, vestleme Temaga ja talume usus Nähtamatu nägemist. Kui me usaldame Teda probleemide ja raskuste ajal täielikult, siis tunnetame elavalt Tema lohutavat, kõikjale tungivat ligiolu ja väge.
Me mõistame, et Issand on tõepoolest meie jõud ja osa igavesti. Me võime olla üks Kristusega Jumalas. EGW “Pilk ülespoole”
Toit ja jook
Need, kelle südames elab usu kaudu Jeesus, on tegelikult vastu võtnud Püha Vaimu. Iga inimene, kes võtab Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks, saab sama kindlalt Püha Vaimu omale Nõuandjaks, Pühitsejaks, Juhtijaks ja Tunnistajaks. Mida lähedasem usklik Jumalaga on, seda selgem on tema tunnistus ja seda võimsam on selle tagajärjel Päästja armastuse tunnistuse mõju teistele, seda enam leiab tõestust see, et ta hindab Jumala Sõna.
See on tema toit ja jook, mis rahuldab janust hinge. Ta hindab eesõigust õppida Jumala tahet Tema Sõnast. “Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.” (Lk 11:28b) EGW “Te saate väe”
Nõuandja, kes näitab teed
Jumal on valmis andma oma teenritele niipalju jõudu kui nad vajavad ning tarkust, mida nõuavad erinevad elus ette tulevad olukorrad. Ta teeb enam kui kõik, et täita Teda usaldavate inimeste kõrgemaid lootusi.
Jeesus ei kutsu meid endale järgnema, et meid seejärel unustada. Kui me allutame oma elud Teda teenima, ei satu me kunagi olukorda, mida Jumal ette poleks näinud. Mis olukorras me ka iganes poleks, meil on Juht, kes meile teed näitab. Kui nõutuina me end ka ei tunneks, meil on olemas kindel Nõuandja. Milline poleks ka meie kurvastus, üksildustunne või kaotus, meil on olemas kaastundlik Sõber. Ka siis, kui me oma põikpäisuses satume valele teele, ei jäta Kristus meid maha. “Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.” (Ps 72:12) EGW “Usk, millest ma elan”