Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Pühendunud elu
Jumala Sõna tõed täidavad inimese jaoks olulise praktilise vajaduse – hinge pöördumise usu kaudu. Neisse põhimõtetesse ei tohi suhtuda nii, nagu nad oleksid liiga puhtad ja pühad selleks, et neid igapäevasesse ellu rakendada. Need on tõed, mis ulatuvad taevani ja juhivad igavikku, kuid ometi peab nende elutähtis mõju olema läbi põimitud inimese kogemusega. Need peavad läbi tungima kõigist elu suurtest ja väikestest asjadest.
Südamesse vastu võetud tõe haputainas valitseb soove, puhastab mõtteid ja pehmendab iseloomu. See ergutab mõistuse võimeid ja hingejõudu. See avardab võimet tunda ja armastada.
Selle põhimõttega täidetud inimest peab maailm imeasjaks. Isekas, raha armastav inimene elab ainult selleks, et kindlustada endale selle maailma rikkus, au ja naudingud. Igavene maailm kaob ta silmist. Kuid Kristuse järgija jaoks ei ole need asjad kõikehaaravad. Kristuse pärast teeb ta tööd ja salgab end, et võiks kaasa aidata õilsas hingede päästmise töös nende heaks, kes on maailmas ilma Kristuse ja ilma lootuseta. Maailm ei suuda niisugust inimest mõista, sest too peab silmas igavest reaalsust. Südamesse on tulnud Kristuse armastus koos lunastava väega. See armastus valitseb kõiki teisi motiive ning tõstab sellise inimese maailma hukutavast mõjust kõrgemale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Mõtlemapanev mõttetera
Lootusrikas tsitaat Piiblist
Näide Kristusest kui nurgakivist
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. …
Nende jaoks, kes “ei kuula sõna”, on Kristus pahandusekaljuks. Kuid “kivi”, mille hooneehitajad põlgasid, sai “nurgakiviks”. Kõrvalejäetud kivina talus Kristus oma maapealse elu jooksul põlgust ja solvanguid. “Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud valude mees ja haigustega tuttav … ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!” (Js 53:3) Kuid Tema austamise aeg lähenes. Ülestõusmise läbi surnuist kuulutati Ta “Jumala Pojaks väes” (Rm 1:4)
Oma teisel tulemisel ilmub Ta taeva ja maa Issandana. Need, kes olid valmis Teda risti lööma, tunnustavad kord Tema suurust. Terve universumi ees saab hüljatud kivist nurgakivi. EGW “Ajastute igatsus”








