Armu ümberkujundav vägi annab mulle võimaluse saada osa jumalikust loomusest. Jumala au säras Kristuse peal ning Kristusele vaatamine, Tema ohvrist mõtlemine, Tema jumalikkuse meenutamine – kõik see toob meid jõu Allikale üha lähemale. /../

Jumala Vaimu valgustus on meile väga oluline. Ainult nii võime näha Kristuse auhiilgust ning Tema vaatlemine muudab järk-järgult meie iseloomu. Tal on varuks armu ja halastust igale hingele. Kui me vaatame usus Jeesusele, siis tungib meie usk läbi varjudest ning me imetleme Jumalat Tema suurepärase armastuse eest, mis andis Kristuse meile lohutajaks. /../ 

Patune võib saada Jumala lapseks ning taeva pärijaks. Ta võib tõusta üles põrmust ning seista riietatuna valguserüüsse. Igal järgmisel sammul märkab ta midagi uut Kristuse ilus ning saab iseloomult üha enam Tema sarnaseks.

Armastus, mida näidati inimesele Kristuse surmas, äratab vastusena tänuliku kiindumuse. Vastusena uskliku palvetele muudetakse uskuja armust armu ja aust ausse, kuni ta muutub Kristust vaadeldes samasuguseks kujuks. EGW “Jumala pojad ja tütred”

Kuula lisaks Rein Käsu jutlust uuestisünnist.

“Kartke ainult Issandat ja teenige teda ustavalt kõigest südamest, sest vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud!” (1Sm 12:24)

Jumala tõe päike on valgustanud meid ja me peame peegeldama seda valgust pimeduses kõndijate teele. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”

“Võit on Issanda käes.” (Õp 21:31)

Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.

Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”