Jeesus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.” ( Jh 6:37) Iga inimene, kes neid sõnu loeb, peaks tundma, et ta on pühal pinnal. Ära unusta, et sinu eest ohverdati Jumala ainusündinud Poja elu. Kui Püha Vaim Kristuse sõnadega südamele ja mõistusele mõju avaldab, peab inimene tundma, et ta on kõrgema võimu ligiolekus, mis muudab tarbetuks kõik, mida maailm suudab anda. Ta peab tundma, et seisab pühal maal, sest ta on halastuse ja armastuse elava allika juures.

Issand ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen”. (2Ms 3:14) Kristus ütles: “Enne kui Aabraham sündis, olen mina”. (Jh 8:58) Selle väitega avas Ta oma piiritu olemuse tagavara, kinnitades oma sõnadega andestust süüdiolevale inimkonnale. Tema on Sõna, teadlik väest, millega Ta võib oma elu võtta või jätta, nii nagu Ta otsustab, et anda pääste neile, kes on langenud Saatana väärustesse ja salasepitsustesse.

Kristus, kes tõi maailma taeva suurimad aarded, mis olid igavese Jumala omad ja Tema loodud, võib anda kõigile igavese elu. Ta annab igavese au kõigile, kes usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse. EGW “Pilk ülespoole”

Usku äratab Püha Vaim. EGW “Elu tänasel päeval”

“Mina  vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.” (Miika 7:7)

Toetuge Jumala tõotustele! EGW “Usk, millest ma elan”

Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.

Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”