Hingates taevast õhku
Soovin teile head uut aastat! Vana aasta oma möödunud sündmuste jadaga on igavikku kadunud. Meenutage nüüd iga mõtte ja tundega Jumala armastust. Korjake kokku üks mälestuskild teise järel. …
Jumala hoolitsust ja armastust meie suhtes tõendavad õppetunnid, mille Kristus andis oma jüngritele seoses loodusega. … Me ei tohi oma pilku hoida moonutustel ega needusel, vaid Kristuse armu rikkustel, mida on antud nii ohtralt, et võime siin maailmas elada ja anda oma osa inimkonna suurde kangasse, olemata siiski maailmast. Palverändurite ja võõrastena Jumala säravaid asju ja meie jaoks valmis pandud rõõmu oodates, seda linna igatsedes, mille ehitaja ja rajaja on Jumal, ning vaadates meile antud tõotusi, eluasemeid, mida Jeesus meile valmistama läks, ja õnnistatud kodust rääkides unustame selle elu koormad ja tüütud mured.
Me nagu hingaksime parema, taevase kodumaa õhku. Me saame rahu ja lohutust ning mis veelgi enam – me oleme rõõmsad Jumalas. Meil ei ole võimalik teada, millised on Jumala armulised eesmärgid meie suhtes, kuid tõotuste kaudu, üksnes tõotuste kaudu õpime tundma, mida Ta on valmistanud neile, kes Teda armastavad. …
Olgem rahul Jumalas. Usaldagem rahulikult Teda ja kiitkem Teda, et Ta on ilmutanud meile nii palju oma tahet ja eesmärke, et me ei rajaks oma lootusi sellele elule, vaid hoiaksime silmad tulevasel pärisosal valguses ning näeksime ja tunneksime Jeesuse hämmastavat armastust. EGW “Pilk ülespoole”
Aastatepikkune kogemus
Püha Vaimu väärtuslikud omadused ei arene hetkega. Julgus, meelekindlus, alandlikkus, usk ja kõikumatu usaldus Jumala väesse päästa, saavutatakse aastatepikkuse kogemusega. Jumala lapsed peavad pitseerima oma saatuse eluga, mis on täis püha püüdlust ja vankumatut poolehoidu õigusele.
Meil pole aega kaotada. Me ei tea, kui varsti lõpeb armuaeg. Meie ees laiub igavik. Jumala inglid püüavad meid tõmmata iseendast ja maistest asjadest eemale. Ärgem laskem neil asjata vaeva näha. EGW “Te saate väe”
Ära kaota aega
Aega on vähe. Kasuta seda vähest aega oma praeguse ja igavese heaolu jaoks aktiivses kristlikus teenimises, tehes kõikvõimalikku head. Tee kaotatud aeg tasa, otsi eelkõige Jumala riiki ja Tema õigust. Siis on sul, mida jagada heades tegudes, rõõmsas, pühitsetud mõjus. …
Missuguseid ettevalmistusi oled sa teinud tulevikuks, igavese maailma jaoks? … Sa soovid midagi kõrgemat ja paremat, kui on praegu. Õigesti toimides võid avaldada teadlikku ja alateadlikku mõju. Jumal väärib sinult midagi paremat, kui sa oled Talle andnud. Mõtle hoolikalt järele. …
Issand kutsub sind: “Anna oma süda mulle!”
Ärge otsige Teda hauast
Kui paljud on tänapäeval jüngrite sarnased! Kui paljud kordavad Maarja lootusetut hüüatust: “Nemad on minu Issanda ära viinud … ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!” Oo, kui paljudele võiks öelda Õnnistegija sõnadega: “Miks sa nutad? Keda sa otsid?” Jeesus on nende juures, kuid nende pisaraist tuhmunud silmad ei seleta Teda. Ta kõneleb neile, kuid nad ei mõista.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! “Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.” Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: “Kristus on üles tõusnud!” Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au. EGW “Ajastute igatsus”
Andestus Kristuse teenete kaudu
Inimesed võivad öelda: “Ma annan andeks kõik, mis sa minu vastu oled teinud”, kuid nende andestus ei kustuta ühtki pattu. Ent Kolgatalt kostab kõikvõimas hääl. “Mu poeg, mu tütar, sinu patud on sulle andeks antud.” Üksnes neil sõnadel on vägi ja see äratab tänulikus südames tänu. Meil on Vahemees. Andestuse jaoks on ainult üks tee ja see tee on alati avatud ning selle kaudu valatakse meie peale rikkalikult jumalikku halastust ja andestust. …
Kristusel ei olnud endale lepitust vaja. See oli inimese jaoks, kõik inimese heaks. … Tema hingepiina sügavus oli võrdväärne Tema iseloomu väärikuse ja suursugususega. Me ei mõista ega taipa veatu Jumala Talle kannatuste suurt valu enne, kui tunneme, kui sügavast august meid välja tõmmati ja kui ränk on patt, milles inimkond süüdi on ning haarame usus kinni täielikust ja terviklikust andestusest.
Siin jäävad tuhanded hätta. Nad ei usu tõeliselt, et Jeesus andestab neile isiklikult. Nad ei võta Jumalat tema sõnast. Ta on kinnitanud meile, et Ta on ustav, tõotades meile andestada ja jääda oma Seaduse juurde. Tema halastus ei ole mingis mõttes puudulik. Kui ahelas oleks üks puudulik lüli, siis oleksime lootusetult oma pattudes hukkunud. … Selles pole ühtki viga, mitte ühtki puuduvat lüli. Oo, kallis lunastus! Miks me ei rakenda seda olulist tõde täielikumalt oma ellu? Kui selge see on, et Jumal andestab Kristuse pärast meile – mulle, just mulle – sel hetkel, mil me Teda elavas usus palume, uskudes, et Ta on täielikult suuteline seda tegema. EGW “Pilk ülespoole”








