Oma minale surnud
Inimloomus püüab alati end väljendada. Inimene, kes on Kristuses täiuslikuks tehtud, peab kõigepealt saama tühjendatud uhkusest ja eneseusaldusest. Siis on hinges vaikus ja Jumala hääl on kuuldav. Siis leiab Vaim takistamatu sissepääsu. Lase Jumalal endas ja enda kaudu tegutseda. Sel juhul saad öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) Meil ei ole võimalik jõuda Jumala ideaalini meie jaoks enne, kui oma mina on altarile toodud, enne kui laseme Pühal Vaimul end jumaliku sarnasuse järgi vormida ja kujundada.
Niisugune elu peab meil olema, et Kristuse nimel tegutseda ja meil peab olema seda “ülirohkesti”. Jumal puhub selle elu igasse inimesesse, kes oma minale sureb. Ent vajalik on täielik oma minast lahtiütlemine. Kui seda ei toimu, veame endaga kaasas seda, mis hävitab meie õnne ja kasulikkuse.
Issandal on vaja mehi ja naisi, kes võtaksid oma igapäevaellu jumaliku eeskuju valguse, mehi ja naisi, kelle sõnad ja teod näitavad, et Kristus elab nende südames ning õpetab ja juhib neid. Tal on vaja palveinimesi, kes üksinda Jumalaga heideldes saavutaksid võidu oma mina üle ja läheksid siis välja teistele jagama seda, mida nad on väe Allikast saanud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Õnnistegija tervitajad
Hommikumaa targad olid näinud taevas salapärast helendust sel ööl, mil Jumala au valgustas Petlemma künkaid. Kui valgus kadus, ilmus nähtavale särav täht, mis jäi taevasse. Kuna see ei olnud kinnistäht ega planeet, äratas nähtus suurimat huvi. Targad ei teadnud, et see oli kauge särav inglihulk. Ometi tundus neile, et tähel oli nende jaoks eriline tähtsus. …
Tarkade kaudu juhtis Jumal Juuda rahva tähelepanu oma Poja sündimisele. Võõramaalaste küsitlused Jeruusalemmas, rahva huvi tõus ning Heroodese kadedus, mis äratas preestrite ja rabide tähelepanu, suunasid inimeste mõtted prohvetikuulutustele Messiast ja sellele suurele sündmusele, mis oli just toimunud. …
Hommikumaa targad olid esimeste seas, kes tervitasid Õnnistegijat. Nende and oli esimene, mis asetati Tema jalgade ette. Milline teenimise eesõigus avanes neile selle anni kaudu! Jumalat austab alati armastavast südamest antu. Kui oleme andnud Jeesusele oma südame, siis kuuluvad ka meie annid Temale. EGW “Ajastute igatsus”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”








