Vestlusring taevas
Inimene, kes ootab Jehoovat, on jõult tugev, piisavalt tugev, et jääda kindlaks ka suure pinge all. Samas on ta kergesti mõjutatav armust ja kaastundest, mis on osaks Kristuse loomust. Hing, mis on valmis alistuma Jumalale, on ka valmis tegema Jumala tahtmist; ta püüab hoolsalt ja alandlikult teada saada Tema tahet. Ta nõustub ettekirjutustega ja kardab käia oma piiratud otsustusvõime järgi. Ta peab nõu Jumalaga ja tema vestlusring on taevas.
Ühendatuna Lõputuga, on inimene tehtud osaliseks jumalikust loomusest. Tema üle ei ole kurja nooltel võimu, sest ta on kaetud Kristuse õiguse sõjavarustusega. EGW “Elu tänasel päeval”
Õpetaja ja aitaja
Kristus tuli meie maailma teadlikuna rohkem kui inimlikust suurusest, et teostada töö, mille tulemused pidid ulatuma igavikku. Kust võis Teda leida, kui Ta seda tööd tegi? Kalur Peetruse kodust. Jaakobi kaevu äärest, rääkimas Samaaria naisele elavast veest. Üldiselt õpetas Ta vabas õhus, aga mõnikord ka templis, sest Ta käis juutide kogunemistel. Kuid kõige sagedamini õpetas Ta mäeveerul või kaluripaadis istudes. Ta tuli nende tagasihoidlike kalurite ellu. Tema kaastunne oli abivajajate, kannatajate ja põlatute poolt ning Ta kütkestas paljusid.
Kui lunastusplaan koostati, siis otsustati, et Kristus ei ilmu oma jumalikus olemuses, sest siis ei saaks Ta õnnetute ja kannatajatega suhelda. Ta pidi tulema vaese inimesena. Ta oleks võinud ilmuda vastavalt oma kõrgele seisusele taevastes õuedes, aga ei, Ta pidi jõudma inimeste kannatuste ja vaesuse kõige suurematesse sügavustesse, et koormatud ja pettunud võiksid Tema häält kuulda. EGW “Te saate väe”
Selgitav mõttetera
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Pühendunud elu
Jumala Sõna tõed täidavad inimese jaoks olulise praktilise vajaduse – hinge pöördumise usu kaudu. Neisse põhimõtetesse ei tohi suhtuda nii, nagu nad oleksid liiga puhtad ja pühad selleks, et neid igapäevasesse ellu rakendada. Need on tõed, mis ulatuvad taevani ja juhivad igavikku, kuid ometi peab nende elutähtis mõju olema läbi põimitud inimese kogemusega. Need peavad läbi tungima kõigist elu suurtest ja väikestest asjadest.
Südamesse vastu võetud tõe haputainas valitseb soove, puhastab mõtteid ja pehmendab iseloomu. See ergutab mõistuse võimeid ja hingejõudu. See avardab võimet tunda ja armastada.
Selle põhimõttega täidetud inimest peab maailm imeasjaks. Isekas, raha armastav inimene elab ainult selleks, et kindlustada endale selle maailma rikkus, au ja naudingud. Igavene maailm kaob ta silmist. Kuid Kristuse järgija jaoks ei ole need asjad kõikehaaravad. Kristuse pärast teeb ta tööd ja salgab end, et võiks kaasa aidata õilsas hingede päästmise töös nende heaks, kes on maailmas ilma Kristuse ja ilma lootuseta. Maailm ei suuda niisugust inimest mõista, sest too peab silmas igavest reaalsust. Südamesse on tulnud Kristuse armastus koos lunastava väega. See armastus valitseb kõiki teisi motiive ning tõstab sellise inimese maailma hukutavast mõjust kõrgemale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”








