Rõõm Pühas Vaimus
Usus peitub rõõm ja rahu, mis tulevad Pühalt Vaimult.
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlike motiividega ja väljaspool kohustusi, on ebakindel, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ja mure. Rõõm ja rahuldus peitub Jumala teenimises. Kristlast pole jäetud käima ebakindlatele radadele, teda pole jäetud asjatute kahetsuste ja pettumuste saagiks. Ja kuigi me ei saa selle elu naudingutest osa, võime siiski tulevasele elule vaadates rõõmsad olla.
Kuid isegi selles elus võib kristlane omada osadusrõõmu Kristusega, Tema armastuse valgust ja alalist troosti Tema lähedusest. Iga samm elus võib viia Jeesusele lähemale, võib anda sügavama kogemuse Tema armastusest ja tuua meid õnnistatud rahukodule lähemale. EGW “Usk, millest ma elan”
Piibel näitab teed
Õnnistatud Piibel annab meile teadmisi suurest lunastusplaanist ja näitab, kuidas iga inimene võib saada igavese elu. Kes on selle Raamatu autor? Jeesus Kristus. Tema on Tõeline Tunnistaja ja Ta ütleb enda omadele: “Ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.” (Jh 10:28)
Piibel on mõeldud selleks, et see näitaks meile teed Kristuse juurde, sest Kristuses on ilmutatud igavene elu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Selgitav mõttetera
Vaim muudab mõjuvaks maailma Lunastaja tehtud töö. Vaimu kaudu saab süda puhastatud. EGW “Te saate väe”
Kinnitav tsitaat Piiblist
“Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks kaitseks. Sela.” (Ps 46:8)
Ümbritsev õhkkond
Teie vaimsus, sõnad ja mõju avaldavad muljet teiste meeltele. Hinge ümbritsev õhkkond, mis on halb, on nagu vaimulik malaaria, mis on ümbritsevatele inimestele mürgine. Kuid hingele on kasulik õhkkond, mis on teistele elulõhn eluks.
Kui hinges on tõde, mis tegutseb armastuse kaudu ja puhastab hinge, siis on hing küllastatud taevasest õhustikust.
Iga hing, kes väidab, et usub tõde, peab ilmutama iseloomu õiglust, Jumalale pühendumist ja eesmärgikindlust ning esitama Kristuse iseloomu hästi organiseeritud elus ja jumalakartlikus vestluses. EGW “Pilk ülespoole”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”
Mõtlemapanev mõttetera
Inimhing võib ülistuse tiibadel tõusta taeva lähedusse. EGW “Elu tänasel päeval”