Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled.
