Viljakandmine
Astuge iga päev Jumala võimsa, tegutseva väe alla. Õiguse vili on rahulikkus ja kindlus igaveseks.
Kui me oleksime rohkem uskunud Jumalat ning usaldanud vähem oma mõtteid ja tarkust, siis ilmutaks Jumal oma väge inimsüdames silmatorkaval viisil. Temaga elava usu kaudu ühenduses olles on meil eesõigus tunda rõõmu Tema vahetalituse tõhususest ja mõjususest. Nüüdsest peale oleme Kristusega koos risti löödud, Kristusega koos surnud ja Kristusega koos üles äratatud, et elada uut elu koos Temaga. EGW “Pilk ülepoole”
Arm ja seadus
Kui me poleks langenud, ei oleks me iialgi õppinud sõna “arm” tähendust. Jumal armastab patuta ingleid, kes töötavad Tema teenistuses ja on kuulekad kõigile Tema käskudele, kuid Ta ei kingi neile armu. Need taevased olevused ei tea midagi armust; nad ei ole eales seda vajanud, sest nad ei ole patustanud. Arm on Jumala kingituseks seda mitte väärivaile inimolevustele. Meie ei ole seda otsinud, vaid see saadeti otsima meid. Jumal on rõõmuga valmis kinkima armu kõikidele seda janunevatele inimestele; ning mitte sellepärast, et oleksime selle väärilised, vaid sellepärast, et oleme läbinisti vääritud. Me vajame ettevalmistust, mis annab meile kindlustunde armu saamise kohta.
Jumala arm ja Tema kuningriigi seadus on täiuslikus kooskõlas; nad sammuvad käsikäes. Tema arm annab meile võimaluse läheneda Temale usus. Võttes seda vastu ja lastes sel töötada meie elus, tunnistame me käsu jõusolekust. Me tõstame üles käsu ja teeme selle austusväärseks, viies ellu selle elavaid põhimõtteid. EGW “Elu tänasel päeval”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide: Johannes ja Juudas
Johannes ja tema kaasjüngrid õppisid koolis, milles Kristus oli õpetajaks. Johannes väärtustas iga õppetundi ja püüdis jätkuvalt viia oma elu kooskõlla jumaliku Eeskujuga. Jeesuse õppetunnid, mis esitasid tasadust, alandlikkust ja armastust, kui olulisi omadusi armus ja töökõlbulikkuses kasvamisel, olid Johannese jaoks suurima väärtusega.
Johannese ja Juuda iseloomude vahelisest erinevusest võib välja tuua kasuliku õppetunni. Johannes oli elavaks illustratsiooniks pühitsusest. Juudas esindas vormilist jumalakartlikkust, sest tema iseloom oli enam saatanlik kui jumalik. Ta väitis end olevat Kristuse jünger, kuid oma sõnades ja tegudes salgas ta Teda.
Juudal olid Eeskuju uurimiseks ja jäljendamiseks niisama suurepärased võimalused kui Johannesel. Ta kuulas Kristuse õppetunde ning tema iseloomu oleks võinud muuta jumalik arm. Ent kui Johannes võitles siiralt oma vigadega ja püüdis sarnastuda Jeesusega, astus Juudas vastu oma südametunnistusele, alludes kiusatusele ning sidus ennast ebasiirusega, mis muutis teda Saatana sarnaseks.
Need kaks jüngrit esindavad kristlikku maailma. Kõik väidavad end olevat Kristuse jüngrid, kuid üks inimklass kõnnib alanduses ja tasaduses, õppides Jeesusest ja teine klass tõestab, et on vaid sõna kuuljad ja mitte tegijad. Üht klassi pühitseb tõde, teine ei tea midagi jumaliku armu ümbermuutvast väest. Esimesed surevad iga päev iseenesele ning võidavad pattu; teised hellitavad isekaid himusid ja muutuvad Saatana teenriteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Äratus algab südamest
Varjatagu seda kuidas tahes, kahtluse ja skeptitsismi tegelik põhjus on armastus patu vastu. Jumala Sõna õpetused ja kitsendused ei meeldi uhkele, pattu armastavale südamele ja need, kes ei ole tahtlikud kuuletuma selle nõudmistele, on valmis kahtlema selle autoriteedis.
Et jõuda tõe tundmisele, peab meil olema siiras soov tõde teada saada ning südame valmisolek sellele kuuletuda. Kõik, kes selles meelsuses asuvad Piiblit uurima, leiavad küllaldaselt tõendeid, et see on Jumala Sõna ja nad võivad saavutada arusaamise tõdedest, mis teevad nad targaks päästmise suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
