Uus aasta on avanud sinu ees uue, puhta lehekülje. Kirjutav ingel on tööks valmis. Sinu tegevussuund määrab ära, mida ta üles tähendab. Sa võid kujundada oma elu kas heaks või halvaks ning see otsustab, kas alanud aasta saab sinu jaoks olema õnnelik. Sinu võimuses on muuta see aasta õnnistuseks nii sinu enda kui ka ümbritsevate inimeste jaoks.

Saagu kannatlikkus, pikameelsus, headus ja armastus osaks sinu tõelisest olemusest. Siis küpseb su elus täieks kõik, mis on puhas, hea ja kiiduväärt.

Issanda inglid igatsevad näidata sulle elu teed. … Otsusta nüüd, uue aasta künnisel, valida elu tee, olla aus ja tõemeelne, et sinu elu ei osutuks eksituseks. Sammu edasi, juhituna taeva inglitest; ole julge ja ettevõtlik; lase oma valgusel särada. 

Kui sa oled andnud ennast Kristusele, siis oled sa saanud Jumala perekonna liikmeks ning kõik Isa majas kuulub ka sinule. Kõik Issanda aarded on sinu jaoks avatud nii käesolevas kui ka tulevases maailmas. Inglite teenistus, Tema Vaimu and, tema sulaste töö – kõik kuulub sulle. Maailm ja kõik selles on sinu päralt sedavõrd, kuivõrd see teeb sulle head. Isegi õelate vihavaen osutub sinu jaoks õnnistuseks, sest see distsiplineerib sind taeva jaoks. Kui te olete Kristuses, on teie päralt kõik. EGW “Elu tänasel päeval”

Praegu algab sinu elu uus aasta. Aruandeingli raamatus keeratakse uus lehekülg. Missugune saab olema nende lehekülgede ülestähendus?

Kuidas me saame kindlaks teha, kelle poolel me oleme? Kelle oma on süda? Kellele kuuluvad meie mõtted? Millest meile meeldib vestelda? Kelle osaks saavad meie südamlikumad kiindumused ja parim energia? Kui me oleme Issanda poolel, siis on meie mõtted Tema juures ja meeldivaimad mõtted on Temast. Meil ei ole sõprust maailmaga, oleme pühendanud Talle kõik, mis meil on ja mis me oleme. Me igatseme olla Tema nägu, hingata Tema Vaimu, täita Tema tahet ja olla Talle kõiges meelepärast. EGW “Tunnistused kogudusele” II

Sõites Norrast Rootsi langes mulle osaks näha kauneimat päikeseloojangut, mida olen kunagi vaadelnud. Inimkeel pole suuteline kirjeldama selle ilu. Loojuva päikese viimased kiired särasid kõigis värvides – kuldsetes, hõbedastes, merevaigukollastes ja karmiinpunastes. Nad heitsid oma sära üle kogu taeva, muutudes kord-korralt kirkamaks, kuni tundus, justkui oleks Jumala linna värav paokile jäänud ning selle sisemine hiilgus valla pääsenud. Kaks tundi hiilgas see ilu põhjamaa külmas taevas – see oli pilt, mille suur Kunstnik taevalõuendile oli maalinud. See oli kui Jumala naeratus, mis säras maiste kodude, kiviste tasandike, kaljuste mägede ja üksikute metsade kohal, millest meie tee läbi viis.

Tundus, nagu oleksid armuinglid sosistanud: “Vaata üles! See au on vaid üks kiir valgusest, mis hoovab Jumala troonilt. Ära ela ainult maa peal. Vaata üles ja hoia usus pilk oma taevasel kodul.” 

Jumala lastena on meil alati eesõigus vaadata üles ning hoida ususilmade ees Kristust. Kui me pidevalt Teda oma vaateväljas hoiame, ujutab Tema juurest lähtuv valgus üle kõik meie mõtted. Kristuse valgus, mis paistab hingetemplisse, toob rahu. Hing jääb puhkama Jumala juurde, kogu mure ja vaeva võib tuua Jeesuse jalge ette. Kui me Teda vaatame, graveeritakse Tema kuju meie südamesse ning see ilmneb meie igapäevaelus.

Mu kallid sõbrad! Hoidke oma silmad Kristusel – vaid nii võite te näha Jumala au. Jeesus on meie valgus, elu, rahu ja kindlus igavesti. EGW “Usk, millest ma elan”