Ühendatud usu ja armastusega
Meie mõtted peaksid viibima kalli Lunastaja ja Eestkostja iseloomu juures. Me peaksime mõtisklema tema missioonist, kes tuli päästma oma rahvast nende pattudest. Kui me selliselt uurime taevaseid teemasid, kasvavad meie usk ja armastus tugevamaks ning meie palved on Jumalale ikka enam ja enam vastuvõetavad, sest need on aina rohkem ühendatud usu ja armastusega. Need on arukad ja innukad. Neis on rohkem usaldust ja igapäevaseks saab elav kogemus tema väest päästa täielikult need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad.
Kui mõtiskleme Päästja täiuslikkuse üle, soovime saada täielikult ümber kujundatud ja uuendatud tema puhtuse eeskujul. Hinges on siis nälg ja janu saada tema sarnaseks, keda imetleme. EGW “Tee Kristuse juurde”
Elu koos Jumalaga
Enne Aadama langemist ei varjutanud meie esivanemate mõistust ükski pilv, mis oleks tumestanud nende selget arusaamist Jumala jumalikust iseloomust. Nad olid Jumala tahtega täiuslikus kooskõlas. Neid ümbritses kaunis valgus, Jumala valgus. Loodus oli nende õpperaamat. Issand õpetas neid loodusmaailma vaatlema ja jättis nad siis selle avatud raamatu ette, et nad võiksid imetleda iga silma ette jääva objekti kaunidust. Issand käis püha paari juures ja andis neile õpetusi oma kätetöö kohta.
Looduse ilu väljendab Jumala armastust inimeste vastu ning Eedeni aias ilmutasid Jumala olemasolu meie esivanemaid ümbritsevad loodusobjektid. Iga aeda istutatud puu kõneles neile, et Jumala nähtamatud asjad – Tema igavene vägi ja jumalikkus – on selgelt nähtavad ja mõistetavad loodud asjade kaudu. EGW “Pilk ülespoole”
Tule välja!
Mine keldrisse ning sa võid rääkida pimeduses ja öelda: “Ma ei suuda näha, ma ei näe.” Ent tule välja, ülemisse tuppa, kus särab valgus, ning sa ei pea enam pimeduses viibima. Tule välja sinna, kus on Kristus ja sul on valgus.
Kristuses on igavene valgus, rahu ja rõõm. EGW “Elu tänasel päeval”
Käsi, mis ei lase iial lahti
Päike helkis kaunilt sädeleval lumel, mis kattis ühe Alpide kõrgeima mäe tippu. Rändur järgnes oma teejuhile mööda kitsast rada. /…/ Ta usaldas teejuhti ning astus kartmatult tema jälgedes, kuigi ta polnud kunagi varem seda teed käinud. Äkki ta peatus – julge mägilasest teejuht astus üle kitsa, kuid väga sügava kaljulõhe. Seejärel sirutas ta käe ning palus teelisel tema käest kinni hoides üle lõhe astuda. Teeline viivitas, kuid teejuht julgustas teda: “Võta mu käest kinni – ma ei lase sul kukkuda.”
Üks Juht, kes on parem kõigist inimlikest teejuhtidest, palub teil järgneda Talle üle kannatlikkuse ja eneseohverduse kõrgendike. See pole kerge tee. … Kogu rada on täis Saatana püüniseid, mis on seatud kogenematule jalale. Kuid oma Teejuhti järgides võite te kõndida täie kindlusega – rajal on selgesti näha Tema jalajäljed. See tee on küll raske ja konarlik, kuid Tema on seda juba käinud. Ta on oma jalge alla tallanud astlad, et teha tee meie jaoks kergemaks. Koormat, mida meie peame kandma, on Tema juba kandnud. Isiklik suhtlemine Temaga toob valgust ning annab jõudu ja lootust. Neile, kes Teda järgivad, ütleb Ta:
EGW “Usk, millest ma elan”
Edenedes Kristuse sarnasuses
Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
