skip to Main Content
10mai 23

Ühtsus armastuses

Niisama palju kui seda on Poja armastus, niisama palju on Isa armastus päästeallikaks langenud inimsoole. Jeesus ütles oma jüngritele enne, kui Ta ära läks:

“Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” (2Kr 5:19) Taevase pühamu teenistuses on “nende mõlema vahel rahutahe”. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16) EGW “Suur võitlus”

07mai 23

Õigekssaamine

Äärmiselt selgelt ja suure väega esitas apostel Paulus õpetust õigekssaamisest usu läbi Kristusesse. Ta lootis, et need Rooma kristlastele saadetud juhtnöörid on abiks ka teistele kogudustele; kuid kui ähmaselt võis ta ette näha oma sõnade kaugeleulatuvat mõju! Läbi kõigi aegade on suur tõde õigekssaamisest usu läbi olnud otsekui tuletorn, mis on juhtinud kahetsevaid patuseid eluteele.

Just seesama pimedust hajutav valgus valgustas kord Lutheri meeli ning ilmutas talle Kristuse vere väge puhastada patust. Seesama valgus on juhtinud tuhandeid patust koormatud hingi tõelise andestuse ja rahu Allika juurde. Igal kristlasel on põhjust tänada Jumalat Pauluse kirja eest Rooma kogudusele. EGW “Apostlite teod”

06mai 23

Jumala abi

Kristus elab selles, kes Ta usus vastu võtab. Hinge võivad tabada katsumused, kuid Issanda ligiolu on ikka meiega. Põlev põõsas, kus oli Issanda ligiolu, ei põlenud ära. Tuli ei hävitanud okste kiude. Nii on ka nõrga inimesega, kes paneb oma usalduse Kristusele. Kiusatuste sulatusahju tuli võib põleda, tagakiusamised ja katsumused võivad tulla, kuid ära põleb üksnes räbu. Tänu puhastusprotsessile särab kuld veel eredamalt.

See, kes on ustavate südames, on suurem kui see, kes valitseb uskmatute südant. Ära kaeba kibedalt sind tabanud katsumuse pärast, vaid suuna oma pilk Kristusele, kes rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega, et me võiks mõista, kui suur on Tema osavõtlikkus meie suhtes, sest Ta samastas end kannatava inimkonnaga. Ta maitses inimeste kurbuse karikast, Teda vaevasid kõik meie ahistused, Ta sai täiuslikuks kannatuste kaudu ning oli kõiges kiusatud nagu inimesed, et aidata neid, kes on kiusatuses.

Ta ütleb:

Ta teeb inimese väärtuslikuks sellega, et elab Temas ja annab talle Püha Vaimu. Ta ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (Lk 11:13) EGW “Te saate väe”

Nõuandja, kes näitab teed

Jumal on valmis andma oma teenritele niipalju jõudu kui nad vajavad ning tarkust, mida nõuavad erinevad elus ette tulevad olukorrad. Ta teeb enam kui kõik, et täita Teda usaldavate inimeste kõrgemaid lootusi.

Jeesus ei kutsu meid endale järgnema, et meid seejärel unustada. Kui me allutame oma elud Teda teenima, ei satu me kunagi olukorda, mida Jumal ette poleks näinud. Mis olukorras me ka iganes poleks, meil on Juht, kes meile teed näitab. Kui nõutuina me end ka ei tunneks, meil on olemas kindel Nõuandja. Milline poleks ka meie kurvastus, üksildustunne või kaotus, meil on olemas kaastundlik Sõber. Ka siis, kui me oma põikpäisuses satume valele teele, ei jäta Kristus meid maha. “Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.” (Ps 72:12) EGW “Usk, millest ma elan”

Kuninglik perekond

“Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, “ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand. (2Kr 6:17.18) Missugune tõotus! See lubab, et teist saavad kuningliku perekonna liikmed, taevariigi pärijad. Kui keegi maapealsetest monarhidest austab mõnd inimest või võtab temaga ühendust, kuidas leiab see siis ajakirjanduses kajastamist ja äratab nende kadedust, kes arvavad, et neil pole nii vedanud. Kuid siin on Keegi, kes on Kuningas kõige üle, universumi Monarh, iga hea asja Looja, ja Tema ütleb meile: ma teen teist oma pojad ja tütred. Ma ühendan teid endaga, te saate kuningliku perekonna liikmeteks ja Taevakuninga lasteks.

Miks me ei peaks seda tegema, kui meil on niisugune ajend, eesõigus saada Kõigekõrgema lapseks, eesõigus nimetada taeva Jumalat oma Isaks? Kas sellest ei piisa? Ja seda te nimetate kõigest väärtuslikust loobumiseks? Kas see on loobumine kõigest, mis on omamist väärt? Ma tahan ühineda Jumala ja pühade inglitega, see on mu kõrgeim püüdlus. EGW “Tunnistused kogudusele” II

Piiblisalm

Head mõtted

Back To Top