Prooviaeg
Üksnes Kristuse õigeks tunnistamisest ei piisa. Me peame käima teed, mida Tema näitab. Tema arm on piisav. Ta kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, mida peame järgima.
Praegu on meil prooviaeg. Kogemus, mida on vaja elukrooni saamiseks, tähendab enese palju tõsisemat ristilöömist, kui me seni oleme võimalikuks pidanud. EGW “Pilk ülespoole”
Raskustega silmitsi
Maailma viisiks on alustada toretsemise ja kiitlemisega. Jumala viisiks on teha väikeste alguste päevast lähtepunkt tõe ja õiguse aulisele võidule. Mõnikord kasvatab Jumal oma töölisi sellega, et lubab neile pettumusi ja näilisi ebaõnnestumisi. Tema plaan on õpetada neid raskusi võitma.
Inimesed on sageli kiusatuses kõikuma lüüa, kui nad kohtavad raskusi ja takistusi. Kui nad aga säilitavad algse usalduse kindlana lõpuni, teeb Jumal neile tee siledaks. Neid saadab edu sedamööda, kuidas nad raskustega võitlevad. Kui nad Serubbaabeli kombel säilitavad meele julgena ja usu kõikumatuna, tasanduvad suured raskustemäed lagendikuks; ja see, kelle käed on pannud aluse, paneb paika ka tipukivi hüüete saatel: “Ilus, see on ilus!” (Sk 4:7) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Hingamispäev Jumala rahvale
Jumal pühitses ja õnnistas päeva, mil Ta puhkas kogu oma imepärasest loomistööst. Ja seda Jumala poolt õnnistatud hingamispäeva tuli pidada igaveseks lepinguks. See oli mälestusmärk, mis pidi seisma ajast aega, kuni maa ajaloo lõpuni.
Kui Jumal tõi heebrealased Egiptuse orjusest välja, käskis Ta neil pidada oma hingamispäeva ja järgida Eedenis antud seadust. Iga nädal tegi Ta imet, et vajutada nende meeltesse tõsiasi, et Tema oli maailma alguses hingamispäeva sisse seadnud.
Kolmandas kuus jõudsid nad Siinai kõrbe ja seal anti mäelt seadus kohutavas majesteetlikkuses. Egiptuses viibimise ajal oli Iisrael nii kaua kuulnud ja näinud ebajumalateenistust, et nad olid suurel määral kaotanud teadmised Jumalast ja Tema seadustest ning hingamispäeva olulisuse ja pühaduse tunnetuse. Seadus anti teist korda, et neid asju meenutada. Jumala seadused olid määratud praktiliseks religiooniks kogu inimkonnale. Iisraelile anti õiguse tõeline mõõdupuu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Näide Stefanosest
Kui Stefanost kutsuti Kristuse pärast kannatama, siis ta ei kõikunud. Ta luges oma saatust hukkajate julmadelt nägudelt, ent ei kõhelnud andmast neile viimast sõnumit, mis tal oli inimestele anda. Ta vaatas üles ja lausus:
Kogu taevas oli huvitatud sellest juhtumist. Isa troonilt tõusev Jeesus kummardus ettepoole, vaadates oma teenri silmadesse ning saates tema näole oma au kiiri. Inimesed hämmeldusid, nähes Stefanose palet säramas otsekui inglil, sest Jumala au säras tema peale. Sellal kui Stefanose pilk oli keskendunud oma Issanda näole, viskasid Kristuse vaenlased ta kividega surnuks. Kas meile ei tundu, et see on väga karm viis surra? Ent surmahirm oli kadunud ja Stefanose viimaseks hingetõmbeks oli palve, et Issand andestaks tema tapjatele.
Jeesus soovib, et me astuksime Tema sammudes ning Ta on teinud selle oma laste jaoks nii kergeks kui vähegi võimalik. Kui me seda teeme, saame me Kristuse ja Tema au osalisteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Milline meelsus on sinul?
Lutsifer oli öelnud: “Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje /…/ ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14:13.14)
See oli vabatahtlik ohver. Jeesus oleks võinud jääda Isa kõrvale. Ta oleks võinud säilitada taeva au ja inglite austuse. Ta andis meelsamini valitsuskepi tagasi Isa kätte ning astus alla universumi troonilt, et tuua valgust pimeduses olijaile ja elu hukkujaile. EGW “Ajastute igatsus”
