Jumala armuriigi troonikõne
Nimetu mägi kusagil Palestiina mägismaal kõrgub ilmselt suuremana kui Mount Everest, sest sellel mäel istus kord kõigi aegade suurim rabi Jeesus Kristus. Seal pidas Ta oma suurima jutluse, mis on paar viimast aastatuhandet mõjutanud inimkonda rohkem, kui ükski teine jutlus, mida keegi iial pidanud on. Selle nimetu mäe järgi on see jutlus tuntuks saanud kui Mäejutlus.
Me ei tea, kui palju oli sellel jutlusel vahetuid kuulajaid. Matteus oma evangeeliumis vihjab, et ümber Jeesuse oli kitsam kuulajate ring – Tema jüngrid. Nende ümber aga suurem rahvahulk, kes Jeesust Tema populaarsematel päevadel ümbritses. Vahel ulatus kuulajate arv isegi mitme tuhandeni.
Mäejutlus on oma vaimulikult haardelt kõrgeim ja sügavaim tekst, mida keegi eales selle päikese all kuuldavale on toonud. See on ka mõistetav, kui me teame, millele Jeesus selle jutluse pühendas. Äsja oli Ta valinud ja ordineerinud oma 12 jüngrit nö täisajalisele teenimisele. See oli esimene samm kristliku koguduse rajamisel.
“Kristus oli selles jumaliku armu uues kuningriigis Kuningaks, need kaksteist olid selle riigi eesõigustatud kodanikud ehk alamad. Samal päeval /…/ pidas Kuningas oma (kuningriigi) avakõne, milles Ta esitas selle kodanikuks olemise tingimused, tegi teatavaks selle kuningriigi seaduse ning andis üldpildi selle eesmärkidest. Mäejutlus on selliselt ühtaegu nii Kristuse kui armuriigi Kuninga avakõne kui ka selle kuningriigi põhiseadus.” 5BC 322
Kui Jumala armuriik leiab koha inimese südames, toob see endaga kaasa kõigi aegade inimeste suurima unistuse täitumise – olla õnnelik. Sellele viitab Mäejutluse esimene sõna – “õndsad”. Jumal on huvitatud inimese õnnest sageli rohkem, kui inimene seda ise on. Mida see õnn aga endast kujutab, selle õppimisega Mäejutluse põhjal teeme algust 28. aprillil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik huvilised.
Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997
Armastuse eeskuju
Jeesuse armastus hinges ilmneb sõnades ja tegudes. Kristuse kuningriik on kõige tähtsam. Oma mina tuuakse Jumala altarile varmalt ohvriks. Igaüks, kes on tõeliselt Kristusega üks, tunneb sama armastust inimeste vastu, mis sundis Jumala Poja lahkuma kuninglikult troonilt, kõrgest ametist, ja saama meie pärast vaeseks, et meie võiksime Tema vaesuse kaudu rikkaks saada. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Elu ühenduses taevaga
Suur Meisterkunstnik kujundas kauni liilia, suurepärasema kui Saalomoni kuninglikud ehted. Kui palju enam hoolitseb Jumal inimeste eest, kes on Tema kuju ja au. Ta igatseb näha oma lastes Tema sarnast iseloomu. Nii nagu päikesekiired toovad esile lillede värvivarjundid, nii annab Jumal inimhingele oma iseloomu ilu.
Kõik, kes valivad Kristuse armastuse, õiguse ja rahu ning hindavad neid üle kõige, on ühenduses taevaga. Siis kuuluvad neile ka kõik maiseks eluks vajaminevad õnnistused. Jumala raamatus, eluraamatus on igal inimesel oma lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas meie eluloo kõik üksikasjad. Jumalal on oma lapsed alati meeles. EGW “Ajastute igatsus”
Seadus kirjutatuna armastavasse südamesse
Pane tähele, et sõnakuulelikkus ei ole ainult väline nõustumine, vaid armastav teenimine. Jumala käsk on tema loomuse väljendus, see on armastuse suure põhimõtte ilmutus ja seepärast tema valitsuse alus nii taevas kui maa peal. Kui meie süda on uuendatud Jumala sarnaseks, kui meie hinge on istutatud jumalik armastus, kas ei täida me siis Jumala käsku oma elus? Kui armastuse põhimõtted on istutatud südamesse, kui inimene on uuendatud tema sarnaseks, kes on ta loonud, siis on täitunud uue lepingu tõotus: “Ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.” (Hb 10:16)
Kui käsk on kirjutatud südamesse, kas ei kujunda see siis elu? Sõnakuulmine – armastav teenimine ja ustavus – on Kristuse järelkäijate õigeks tunnuseks. Nii ju Kiri ütleb: “See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske.” “Kes ütleb: “Mina tunnen teda,” aga ei pea tema käske, see on valetaja ja temas ei ole tõde.” (1Jh 5:3, 2:4) Selle asemel, et inimest sõnakuulelikkusest vabastada, on usk ja ainult usk see, mis teeb meid Kristuse armu osaliseks, mis teeb meid võimeliseks sõna kuulama. EGW “Tee Kristuse juurde”