10-päevane palveaeg läbi pastori silmade
10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.
Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.
2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.
Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.
Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“
Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 26. jaanuaril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse esimene misjonireis Galileas”. Mrk 1: 35-45
Hingamispäeval, 27. jaanuaril kell 11.00 Taanieli raamatu 12. ptk “Kes viimasena naerab…” – kõneleb Rein Kalmus.
“Kes viimasena naerab, see naerab paremini!” Arvestades selle kõnekäänu tavakasutust inimeste “rusikavõitluse” kontekstis, siis tundub, et selle negatiivse fooni taustal ei kõla see Taanieli raamatu 12. peatükiga sobitatuna eriti hästi. Kuid arvestades väite sisulist poolt, sobib see prohveti viimase nägemuspildiga suurepäraselt. See haakub täielikult Piibli tõotusega, mis on kirja pandud palveteekonna laulus Ps 126:5,6:
“Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes,
kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab,
kandes oma vihke.”
Meie Jumal on läbinisti positiivne Valitseja. Positiivse pildiga meie planeedi saatusest lõpetab Ta Taanielile antud nägemusteseeria. Hea võidab kurja, armastus võidab vihkamise, elu võidab surma, ajatu võidab ajaliku…
Rõõmustagem siis koos, tõmmates joone alla Vana Testamendi apokalüpsise – Taanieli raamatu õppimisele. Läbi raskuste tähtede poole…
Kõikvõimas Jumal
Jumal on oma rahva tugevuseks ka tänapäeval. “Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” (Ps 146:3) Me ei saa loota vürstidele ega seada inimesi Jumala asemele. Meil tuleb meeles pidada, et inimolevused on ekslikud ja võivad langeda, kuid Tema, kes on Kõikvõimas, on meie tugev kindlus. Igas hädaohus peame meenutama, et see on Tema võitlus. Tema jõuvarud on piiramatud ja näiline võimatus võita teeb võidu seda suuremaks. “Päästa meid, meie pääste Jumal, kogu ja vabasta meid paganate seast, et saaksime tänada Su püha nime ja hoobelda Sinu kiitmisega!” (1Aj 16:35) EGW “Prohvetid ja kuningad”
“Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks!” (Ps 66:5.7) “Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu. Issand peab ülal viletsaid, aga õelad alandab maani. Issandal on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema helduse peale. (Ps 147:5.6.11)
Olgem vastastikku õnnistuseks
Pühendunud kristlasest õhkub alati valgust, troosti ja rahu. Talle on iseloomulikud südamepuhtus, taktitunne, lihtsus ja praktilisus. Teda juhib omakasupüüdmatu armastus, mis pühitseb tema mõju. Temas elab Kristuse täius ja kõikjale, kuhu ta läheb, jätab ta maha meeldiva mälestuse. Piibliloo Abigail oli tark noomija ja nõuandja. Tema mõju ja arukus jahutasid Taaveti ägeduse. Taavet mõistis, et oli toiminud mõistmatult ja kaotanud enesevalitsemise.
Alandliku südamega võttis ta noomituse vastu. Taavet tänas ja õnnistas Abigaili tema vaga nõu eest. Paljud arvavad, et tänuväärne on seegi, kui nad suhtuvad noomimisse kannatlikult, kuid vähesed oskavad noomitust vastu võtta tänutundega ja õnnistada neid, kes püüavad takistada neid valesti käitumast. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Tegutse Jumala auks
Iga teistele heidetud valguskiir peegeldub tagasi meie enda südamesse. Iga lahke ja kaastundlik sõna kurvameelsele, iga tegu rõhutute elu kergendamiseks ja iga and kaasinimeste vajaduste täitmiseks, mis on tehtud või antud Jumala au silmas pidades, toob kaasa õnnistused andjale. Need, kes sel kombel toimivad, kuuletuvad Taeva seadusele ning nende osaks saab Jumala heakskiit. Rõõm teistele hea tegemisest annab tunnetele sära, mis sähvatab läbi närvide, elavdab vereringet ning soodustab vaimset ja füüsilist tervist. EGW “Tunnistused kogudusele”
