Tema heldus kestab igavesti
“Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.” “Sest temas on rõõmus meie süda ja me loodame tema püha nime peale. Sinu heldus, Issand, olgu meie peal, nõnda nagu me ootame sind!” (Ps 24:1; 33:21.22)
Jumal räägib meiega oma ettenägeliku juhtimise ja Vaimu mõjutuse kaudu. Kui meie süda on avatud, võime märgata enda ümber väärtuslikke õppetunde. Jumala ettenägelikku tööd jälgides ütleb psalmist: “Issanda heldus täidab maa.” “Kes on tark, see pidagu seda meeles ja Issanda heldust pandagu tähele!” (Ps 33:5; 107:43) EGW “Tee Kristuse juurde”
Rohkem kui oodatu
Kristus võttis enesele inimlikkuse ja elas siin maa peal puhast, pühitsetud elu. Sellepärast on ta saanud kohtumõistja ameti. Tema, kes on kohtumõistja positsioonil, on Jumal lihas. Missugune rõõm on tunda Temas ära meie Õpetaja ja Lunastaja, kellel on ikka veel ristilöömisest jäljed, millest säravad auhiilguse kiired annavad lisaväärtuse kroonidele, mille lunastatud Tema käest saavad – neist samadest kätest, mis olid õnnistades välja sirutatud jüngrite kohale, kui Ta taevasse läks. Seesama hääl, mis ütles: “Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni”, tervitab lunastatuid Tema juurde saabumisel.
Tema, kes andis oma väärtusliku elu nende eest, Tema, kes oma armuga ajendas nende südant kahetsema, kes äratas neid mõistma kahetsuse vajadust, võtab nad nüüd oma rõõmupeole vastu. Oh, kuidas nad Teda armastavad! Nende lootuse täitumine on lõputult aulisem, kui nad oskasid oodata. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Igavese päeva valguses
Jumala armu puhastav mõju muudab inimese sünnipärase iseloomu. Lihaliku meelega inimestele ei ole taevas soovimisväärne. Nende sünnipärast, pühitsemata südant ei kütkesta see puhas ja püha paik. Kui neil olekski võimalik sinna saada, ei leiaks nad seal endale midagi meelepärast. Kalduvused, mis lihalikku südant juhivad, tuleb Kristuse armu läbi alla suruda, enne kui langenud inimene on kõlblik astuma taevasse ja tundma rõõmu puhaste, pühade inglite seltskonnast.
Kui inimene sureb patule ja äratatakse uuele elule Kristuses, täidab jumalik armastus tema südant, tema arusaamisvõime on pühitsetud; ta joob rõõmu ja tunnetuse ammendamatust lättest ning igavese päeva valgus paistab ta jalgteele, kuna temaga on pidevalt elu Valgus. EGW “Apostlite teod”
Väärtustades elu
Elu on liiga püha, et lasta end haarata ajalikest ja maistest asjadest ning et sattuda hoole ja mure rattasse asjade pärast, mis on igavikuliste asjadega võrreldes tühised nagu pisike aatom. Ometi on Jumal kutsunud meid Teda teenima elu ajalikes toimetustes. Selles töös on usinusel tõelise religiooni osana sama suur osa nagu pühendumisel.
Meie aeg kuulub Jumalale. Iga hetk on Tema oma ning meil on pühalik kohustus kasutada seda Tema auks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Vaadates tänutundega möödunud aastale võime koos prohvet Saamueliga öelda: “Siiani on Issand meid aidanud!” (1Sm 7:12b)
Päev-päevalt
Inimene, kes tahab kujundada endas tugevat harmoonilist iseloomu ja elada täiuslikku kristlikku elu, peab andma Kristusele kõik ja tegema Tema heaks kõik. Lunastaja ei võta vastu poolikut teenimist. Iga päev peab kristlane õppima, mida tähendab allutada enese mina. Ta peab õppima Jumala Sõna, uurides selle tähendust ja kuuletudes selle õpetustele. Nii võib ta saavutada kõrge kristliku taseme. Päev-päevalt töötab Jumal koos temaga, täiustades tema iseloomu, mis kannatab välja ka lõpliku läbikatsumise. Päev-päeva kõrval peab ka usklik ise viima nii inimeste kui inglite ees läbi seda ülevat eksperimenti, näidates, mida evangeelium võib teha langenud inimolevuste heaks.
“Mina ei arva seda juba kätte saanud olevat,” kirjutab Paulus, “ent üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13, 14) EGW “Apostlite teod”
Inimese Poeg
Selleks, et veenda meid Tema kõigutamatus rahutahtes, lubas Jumal oma ainsal Pojal saada inimperekonna liikmeks ning säilitada igaveseks oma inimolemus. See on tõend sellest, et Jumal täidab oma sõna.
“Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus.” Jumal võttis oma Poja isikus vastu inimolemuse ja viis selle üles taevasse. “Inimese Poeg” istub universumi troonil. “Inimese Poja” nimi on “Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.” (Js 9:5) MINA OLEN on Vahemees Jumala ja inimkonna vahel, on üks mõlemaga. Tema, kes on “püha, veatu, laitmatu, eraldatud patust”, ei häbene nimetada meid “vendadeks”. (Hb 7:26; 2:11) Kristuses ühineb maine ja taevane perekond. Austatud Kristus on meie vend. Taevas on põimunud ühte inimkonnaga ja inimkond võib puhata Igavese Armastuse rüpes. EGW “Ajastute igatsus”