Armastus jääb
Ükskõik kui kõrge on kellegi usutunnistus, kui ta süda pole täidetud armastusega Jumala ja kaasinimeste vastu, siis pole ta Kristuse tõeline järelkäija.
“Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis.” Kõige puhtam rõõm lähtub kõige sügavamast alandumisest. Tugevaimad ja õilsaimad iseloomud on rajatud kannatlikkuse, armastuse ja Jumala tahtele alistumise alusmüürile.
Armastus “ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Kristlik armastus tõlgendab teiste motiive ja tegusid kõige soodsamas valguses. Ta ei paljasta vajaduseta nende vigu; ta ei kuula huviga halba teiste kohta, vaid püüab pigem ette tuua teiste häid omadusi.
Armastus “ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” Selline armastus “ei hävi ilmaski”. (1Kr 13:4-8) See ei saa iial kaotada oma väärtust. See on taevalik iseloomuomadus. Kalli aardena viib selle omanik selle läbi Jumala linna väravate. EGW “Apostlite teod”
Kummardamine Vaimus ja tões
Ehkki Jumal ei ela kätega tehtud templites, austab Ta siiski oma rahva kogunemisi oma ligiolekuga. Ta on tõotanud kohtuda nendega oma Vaimu läbi, kui nad kogunevad otsima Teda, tunnistama oma patte ja palvetama üksteise eest. Kuid need, kes kogunevad Teda kummardama, peavad loobuma kõigest kurjast. Kui nad ei kummarda Teda tões ja Vaimus ning pühalikkuse ilus, on nende kogunemine asjatu. Selliste kohta ütleb Issand: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel, ilmaaegu teenivad nad mind.” (Mt 15:8.9) Need, kes kummardavad Jumalat, peavad Teda “kummardama Vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.” (Jh 4:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ülempreester, meie isikuline eestkostja
Jumal ilmutas end oma Pojas isikuna. Jeesus, Isa au hiilgus “ja tema olemuse kuju” tuli isikulise Päästjana maailma. Isikulise Päästjana tõusis Ta taevasse. Isikulise Päästjana on Ta eestkostja taevastes õuedes. “Inimese Poja sarnasena” teenib Ta meie eest Jumala trooni ees. (Hb 1:3, Ilm 1:13) EGW “Tervise teenistuses”
Tõotuse vikerkaar
Tõotuse vikerkaar, mis ümbritseb taevast trooni, on igaveseks tunnistuseks sellest, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16)
Kogu universum teab, et Jumal ei jäta kunagi oma rahvast kurjusega üksi võitlema. Tema tugevus ja kaitse on tõotatud meile niikaua, kui püsib Jumala troon. “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29:11-13) EGW “Ajastute igatsus”
Usk ja Jumala Sõna
Kellel on Kristuse usk, selles ilmneb see eluandev, küllastav põhimõte ning elav ja toimiv vaimu energia. Igavese nooruse värskus, vägi ja rõõm on silmnähtavad. Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei ole nagu aurustuv lomp ega katkine veenõu, mis kaotab oma vara. See on nagu mägioja, mida toidavad ammendamatud allikad ja mille jahedad sädelevad veed voolavad kivilt kivile, värskendades väsinud, janust ja raske koorma all ägavat inimest.
“Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist” (Js 12:3) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Haridus ja tarkus
Need, kes taotlevad haridust teadustes, kuid ei ole omandanud õppetundi, et Jumala kartus on tarkuse algus, tegutsevad abitult ja lootusetult ning kahtlevad kõige reaalsuses. Nad võivad omandada hariduse teadustes, aga kui nad ei omanda teadmisi Piiblist ja Jumala tundmist, ei ole neil tõelist tarkust.
Õppimata inimestel, kes tunnevad Jumalat ja Jeesust Kristust, on rohkem kestvat tarkust kui neil kõige haritumatel, kes põlgavad Jumala õpetust. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Jeesuse jälgedes
Paljud peavad suureks eesõiguseks külastada paiku, kus Kristus oma maapealse elu jooksul viibis: kõndida Tema poolt tallatud radu, näha järve, mille kaldal Ta armastas õpetada ning orgusid ja künkaid, mida Ta sageli silmitses. Kuid meil ei tarvitse minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et kõndida Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi äärest, viletsast hurtsikust, suurlinna rahvarikastelt tänavatelt ja paigust, kus inimsüda igatseb lohutust. Astume Jeesuse jälgedes siis, kui toimime nii nagu Tema.
Kõik saavad midagi teha. “Vaeseid on ikka teie juures” (Jh 12:8), ütles Jeesus. Keegi ei pea arvama, et tal pole võimalust Jeesuse heaks töötada. Miljonid inimesed suunduvad teadmatusest ja patust aheldatuina hukatuse poole. Nad pole iialgi kuulnud Kristuse armastusest nende vastu. Mida me sooviksime neilt siis, kui meie oleksime nende asemel ja nemad meie asemel? Kõike seda, nii palju kui on meie võimuses, on meie püha kohus teha neile. Kristuse elureegel, mille järgi igaühe üle Jumala kohtus otsus langetatakse, on see:
EGW “Ajastute igatsus”