Kui meie, eksijad, patused olendid, tuleme Kristuse juurde ja saame tema andestava armu osaliseks, tärkab me südames armastus. Iga koorem on kerge, sest ike, mille Kristus paneb, on hea. Kohustused muutuvad meeldivaks ja ohvritoomine rõõmuks. Tee, mis enne näis peituvat pimedusse, muutub Õiguse Päikese kiirtes säravaks.

Kristuse iseloomu ilu avaldub tema järelkäijais. Jumala tahte täitmine valmistas Jeesusele rõõmu. Armastus Jumala vastu, agarus teda austada oli juhtiv jõud meie Lunastaja elus. Armastus kaunistas ja õilistas kõiki tema tegusid. Armastus on Jumalast. Pühitsemata süda ei saa seda esile kutsuda ega produtseerida. Seda võib leida ainult südames, kus valitseb Jeesus. “Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.” (1Jh 4:19) Jumaliku armu läbi uuendatud südames on tegevuspõhimõtteks armastus. See kujundab iseloomu, juhib impulsse, kontrollib kirgi, alistab vaenulikkuse ja õilistab kiindumusi. See armastus, kui seda südames kantakse, muudab elu kauniks ja kiirgab kõikjale õilistavat mõju. EGW “Tee Kristuse juurde”

Tere tulemast, kümne päevane palveaeg 2020! Me oleme nii tänulikud, et saame uut aastat alustada palvega. Selle aasta palveaja teemaks on “Otsides Jumala Vaimu”.

Lae loengud alla advent.ee lehelt.

Me peame elama kahekordset elu – mõtisklemise ja tegutsemise, vaikse palve ja tõsise töö elu. Jumalaga ühenduses olemise kaudu saadud jõud, koos tõsise pingutusega harjutada mõistust tähelepanelikuks ja hoolitsevaks, valmistab inimese ette igapäevasteks kohustusteks ning hoiab vaimu rahulikuna kõigis, ükskõik kui proovile panevates olukordades.

Sa pead olema palveinimene. Sinu anumine ei tohi olla nõrk, juhuslik ja hootine, vaid tõsimeelne, sihikindel ja lakkamatu. Alati pole vaja palvetamiseks põlvedele laskuda. Arenda harjumust rääkida Päästjaga, kui oled üksinda, kui kõnnid ja kui oled hõivatud oma igapäevase tööga. Olgu süda pidevalt vaikses abipalves üles tõstetud, paludes valgust, jõudu ja teadmisi. Olgu iga hingetõmme palve. EGW “Tervise teenistuses”

Iga meile osakssaanud õnnistus kutsub meid vastama kõige hea Andjale. Kristlane peaks sageli meenutama möödunud elupäevi ja mõtlema tänutundega sellele, kuidas Jumal on aidanud teda läbi mitmesugustest olukordadest – toetanud läbikatsumistes, avanud võimalused siis, kui kõik näis sünge ja vähetõotav ning kosutanud hetkil, mil jõud oli lõpukorral. Inimestel tuleb selles kõiges tajuda taevaste inglite hoolekannet. Lugematuid õnnistusi nähes peaks ta endalt sageli alandlikult ja tänumeeles küsima: “Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu?” (Ps 116:12)

Meie aeg, meie võimed ja meie omandus tuleb pühendada Temale, kes on usaldanud need õnnistused meie hoolde. EGW “Patriarhid ja prohvetid”