Mõtle tänutundega möödunud aastale!
Iga meile osakssaanud õnnistus kutsub meid vastama kõige hea Andjale. Kristlane peaks sageli meenutama möödunud elupäevi ja mõtlema tänutundega sellele, kuidas Jumal on aidanud teda läbi mitmesugustest olukordadest – toetanud läbikatsumistes, avanud võimalused siis, kui kõik näis sünge ja vähetõotav ning kosutanud hetkil, mil jõud oli lõpukorral. Inimestel tuleb selles kõiges tajuda taevaste inglite hoolekannet. Lugematuid õnnistusi nähes peaks ta endalt sageli alandlikult ja tänumeeles küsima: “Kuidas ma tasun Issandale kõik Tema heateod minu vastu?” (Ps 116:12)
Meie aeg, meie võimed ja meie omandus tuleb pühendada Temale, kes on usaldanud need õnnistused meie hoolde. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Usuelu
Paljud küsivad: “Kuidas ma pean end Jumalale pühendama?” Sa soovid end Temale ära anda, kuid oled moraalselt nõrk, kahtluste ori ja patuelu harjumuste kontrolli all. Su tõotused ja otsused on rajatud liivale. Sa ei suuda valitseda oma mõtteid, ajesid ega kiindumusi. Teadmine, et oled murdnud tõotusi ja jätnud lepingud täitmata, nõrgestab sinu usaldust enda siirusesse ja kutsub esile tunde, et Jumal ei saa sind vastu võtta. Sul ei tarvitse siiski meelt heita. Sa pead mõistma, mis on õige tahtejõud. See on inimloomuse juhtiv jõud, otsustus-, valikuvõime. Kõik oleneb tahte õigest rakendamisest. Jumal on varustanud inimesed valikuvõimega. Nende ülesanne on seda kasutada. Sa ei suuda oma südant muuta, sa ei suuda ise garanteerida selle kiindumust Jumala vastu, aga sa võid valida Teda teenida. Siis töötab Tema sinu sees, et sa tahad ning tegutsed Tema meele järgi. Nii viiakse kogu sinu olemus Kristuse Vaimu kontrolli alla; sinu tähelepanu koondub Temale ja su mõtted on Temaga kooskõlas.
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Tulemus oleneb eesmärgist
Teadmine, et toimitakse õigesti on parim ravim haigele kehale ja mõistusele. Tervis ja jõud on eriline õnnistus, mida Jumalalt saab. Inimene, kelle meelelaad on rahulik ja rahul Jumalas, on tervise teel. Teadlikkus, et Issanda silmad on meie poole ja Tema kõrvad on meie palvetele avatud, pakub tõepoolest rahuldust. Teadmine, et meil on alati ustav Sõber, kellele võime usaldada kõik oma hinge saladused, on sõnul väljendamatu eesõigus. Kristuse sõnad on väärt rohkem kui kõigi universumi arstide arvamused: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). See on esimene ja tähtis eesmärk – taevariik, Kristuse õigus. Teised eesmärgid peavad jääma selle suhtes teisejärguliseks. EGW “Tunnistused kogudusele I”
Kes otsib, see leiab
Jumalapilt – kas pilt Jumalast? Ei! Jumalat pole keegi silmast silma näinud. Seetõttu oleks pilt Jumalast üksnes kunstniku fantaasia vili. Selliste piltide kultuslikel eesmärkidel valmistamise on Jumal Kümnes käsus keelanud. Jumalapilt on seega lihtsalt meie seesmine, tunnetuslik arusaam sellest, kes on Jumal. See oli üks Jeesus Kristuse sihipärane eesmärk esitada inimesele õigesti Taeva Jumalat. Sellest teemast ei lähe Ta ka Mäejutluses mööda.
Samas tekstis räägib Jeesus ka inimesest, kes on kohtunud oma elus nähtamatu Jumalaga. Kuidas reageerib inimene, kui ta on mõistnud elava Jumala reaalsust ja enda seesmist ja välist mannetust.
Nendel teemadel mõtiskleme Põltsamaa adventkirikus hingamispäeval 28. detsembril kell 11.00. Olete oodatud!
Järgneb püha õhtusöömaaja teenistus.
Maise ja taevase riigi erinevused
Seemnes olev idu kasvab tänu eluallikale, mille Jumal on seemnesse pannud. See areng ei sõltu inimese jõust. Samamoodi on Kristuse kuningriigiga. See on uus loodu. Selle põhimõtted on vastuolus ilmalike riikide omadega. Maised riigivõimud valitsevad füüsilise jõuga. Nad hoiavad oma võimupiirkonda väe ja võimu abil, kuid uue kuningriigi rajaja on Rahuvürst. Püha Vaim kirjeldab ilmalikke riike metsikute kiskjate sümboli abil, kuid Kristus on “Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu”. (Jh 1:29) Tema valitsus ei kasuta südametunnistuse sundimiseks toorest jõudu. Juudid ootasid, et Jumala riik rajatakse samamoodi nagu maailma kuningriigid. Nad rakendasid õigluse edendamiseks väliseid abinõusid. Nad töötasid välja meetodeid ja plaane, ent Kristus on see, kes paneb aluse oma riigi põhimõtetele. Tõde ja õiglust külvates töötab Ta eksituse ja patu vastu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Rõõmus andja
Ärgu olgu Issanda varakambris puudust. Jumal täidab oma varast kõik meie vajadused. Kas meie peaksime olema üksnes tarbijad? Kas me ei peaks olema tootjad, kes annavad oma vahendid, et tõde võiks esitada paljudele inimestele, kes hindavad kuulutust ja võtavad selle vastu ning annavad omakorda Jumalale Tema oma tagasi ja neidki arvatakse tootjate hulka?
Me ei tohi Jumalalt ainult kingitusi vastu võtta. Oma vastutust täielikult tunnetades peame andma Talle tagasi, et Tema varakambris oleks Tema töö edendamiseks külluslik vahendite tagavara, millest Tema töölised saavad võtta, et viia kuulutus linnast linna ja riigist riiki.
“Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad.” (Ps 24:1) See maailm on Issanda varaait, millest me kogu aeg võtame. Ta on andnud meile toiduseks puuviljad, teraviljad ja aedviljad. Ta paneb meie jaoks päikese paistma ja vihma sadama. Kogu inimperekond, nii head kui ka halvad, võtavad pidevalt Jumala varaaidast. Väga oluline on, kuidas nii suurte eesõigustega olevused Issanda annid vastu võtavad ja kuidas nad suhtuvad lepingusse, mille Issand on nendega teinud. Ta on teinud neist oma andide jagajad, kes võtavad Tema varaaidast ning annavad seejärel Talle annetused ja ohvriannid tagasi, “et mu kojas oleks toitu”. EGW “Pilk ülespoole”
