Armastage oma vaenlasi…
Ilmselt see pilt armastavast kristlasest liigutas vaatajaid. Argielus ei tundu aga vaenuliku või ebaõiglase kaasinimese armastamine sugugi nii filmilikult lihtne olevat. Parem ja kergem oleks sellisele inimesele lihtsalt tema “õige koht” kätte näidata. Meie Issand aga nii ei arva ja Mäejutluses on Tal selle teema kohta nii mõndagi öelda. Kuidas Jeesus seda teemat oma jutluses käsitleb, sellest on võimalik koos kuulda ja mõtiskleda Põltsamaa adventkoguduse jumalateenistusel 27. juulil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Hea vili
Heade tegudega ei saa iialgi ära teenida lunastust, kuid need tunnistavad usust, mis on tegev armastuse kaudu. Selline usk puhastab hinge. Ja kuigi igavest tasu ei maksta teenete eest, on tegudel ometi osa töös, mida tehakse Kristuse armu läbi.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”
Jumalik Karjane tunneb Sind
Lammas on loomadest pelglikem ja abituim. Idamaal hoolitses karjane väsimatult oma karja eest. Vanasti polnud ohutu viibida väljaspool linnamüüri. Hulkuvad maanteeröövlid või kaljustes peidupaikades varitsevad kiskjad üritasid karja rünnata. Karjane valvas oma lambaid endagi elu hädaohtu seades.
Kui karjane juhib karja üle kaljuste mägede, läbi metsade ja lõhangute rohurikastele jõeäärsetele aasadele; kui ta valvab neid pikkadel öötundidel ja kaitseb röövlite eest ning põetab õrnalt haigeid ja nõrku, kasvab ta nendega ühte. Ükskõik kui suur on kari, karjane tunneb igat lammast. Igal lambal on nimi ja ta vastab karjase kutsele.
Immaanuel – Jumal meiega
“Jumala tundmise valgust” nähakse “Jeesuses Kristuses”. Igaviku aegadest peale oli Issand Jeesus Kristus üks Isaga; Ta oli “Jumala kuju”, Tema suuruse ja ülevuse kuju, “Tema au”.
Selle au nähtavaks saamiseks tuli Ta maailma. Ta tuli patust pimestatud maale selleks, et näidata Jumala armastuse valgust, et olla “Jumal meiega”. Sellepärast oli kuulutatud ette, et Temale peab pandama nimeks Immaanuel.
Tulnud elama meie keskele, pidi Jeesus esitama Jumalat nii inimestele kui inglitele. Ta oli Jumala Sõna – Jumala avalikkuse ette toodud mõte. Palvetades oma jüngrite eest, ütles Jeesus: “Ma olen neile teada andnud Sinu nime”… “halastaja ja armuline, pika meelega ja rikas heldusest ja tõest”… “et armastus, millega Sa oled mind armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes”. Kuid Ta ei pidanud seejuures silmas ainult oma maa peal elavaid lapsi. Meie väike planeet on kogu universumi õpperaamat. Jumala imeline armuplaan, lunastava armastuse saladus on teema, “millesse igatsevad inglidki vaadata”; see pakub uurimisainet läbi igaviku. EGW “Ajastute igatsus”
Jõulujumalateenistus veebis 24.12 kell 17
Teenistusel kõneleb Toomas Lukk ning muusikaga teenivad
Tartu adventkoguduse erinevad koosseisud.
Tule ise ja kutsu sõber ka osa saama!